Eesti tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (0)

Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
Argo Lillepalu
Tallinna Majanduskool
2011
Tervishoiu ajalugu
1990. reformid;
2000 ­ 2003 õigusaktide läbiviimine;
2004 rahvusvaheliste strateegiate ettevalmistamine;
2005. E-tervise programm.
Eestlase peamised terviseprobleemide põhjustajad:
Suitsetamine;
Vähene füüsiline aktiivsus;
Alkoholi tarbimine;
Ülekaalulisus.
Peamised surma põhjused:
Südame-veresoonkonna haigused;
Vähktõbi;
Muud haigused;
Struktruur
Sotsiaalministeerium
Ravimiamet, Tervishoiuamet, Tervise Arengu Instituut, Tervisekaitseinspektsioon; Eesti
Haigekassa; haiglad ja eraõiguslikud esmatasandi tervishoiuasutused; valitsusvälised
organisatsioonid ja erialaühingud.
Tervisesüsteemi struktuur
Alates 1991. aastat 2 olulist muutust:
Muutumine riigi kontrolli all olevast tsentraliseeritud süsteemist detsentraliseeritud
süsteemiks
Muutumine riigieelarvest rahastatud süsteemist ravikindlustusmaksust rahastatavaks
süsteemiks.
Kuue peamise hulgimüüja turuosa (%), 2000­2007
2006 2007 2008 2009 2010
Tamro Eesti OÜ 30,19% 31,00% 31,46% 30,18% 31,77%
Magnum Medical OÜ 26,65% 27,19% 29,34% 29,58% 30,71%
Apteekide Koostöö
12,40% 12,37% 12,90% 16,22% 22,87%
Hulgimüük OÜ
Chirurgicus AS 1,23% 1,60% 2,47% 2,09% 2,80%
AS Oriola 6,72% 6,32% 5,64% 5,54% 2,17%
OÜ Nordic Pharma 11,64% 11,04% 10,59% 8,10%
Muutused, tulevikusuunad ja
väljakutsed
Tervishoiule tehtud kulutuste madal tase SKT suhtes (jätkusuutlikkus, kuna vananeva
elanikkonna eest hoolitsemine ja krooniliste haiguste leviku suurenemine neelab rohkem
tervishoiuressursse)
Eraallikatest täiendavate vahendite leidmist kas erakindlustusele soodsamate tingimuste
andmisega või inimeste omaosaluse tõstmisega.
Teenuste kättesaadavuse süsteemi optimeerimine.
Muutused õigusaktides ja seadusandluses (näiteks ravimiseadus ning nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seadus).
Vastutuse ja läbipaistvuse suurendamise
1991. aastal oli vabariigis 120 haiglat 18 000 voodikohaga. 2006. aastaks oli haiglate arv
vähenenud 55-ni ning kokku oli neis 7588 ravivoodit.
Hinnang tervise süsteemile
Tervisesüsteem ei taga kogu elanikkonnale võrdset teenuste kättesaadavust.
Perearstiabi on üle riigi võrdselt kättesaadav.
Probleemiks maapiirkondade meditsiinitöötajate motiveerimine.
Rahaliste vahendite jaotus stabiilne.
Tervisesüsteemi muutused (on elanikkonna tervisliku seisundi paranemisele kaasa aidanud
(N.abortide vähenemine).
Inimressursi puudus (väljaränne seoses EL-ga liitumisel)
Ravijärjekordade pikenemine ambulatoorses eriarstiabis.
Euroopa tervishoiuteenuste tarbijaindeksi (EHCI) järgi on Eesti Euroopa
patsiendisõbralikemate tervishoiusüsteemide pingereas 11. kohal.
Hinna ja kvaliteedi suhtes oli Eesti parim.
Sotsiaalhoolekanne
Eesmärk?
Isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või
kergendamiseks abi osutamine ja kaasa aitamine sotsiaalsete erivajadustega isiku
sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele.
Eestis finantseeritakse:
Riigieelarvest,
kohalike omavalitsuse eelarvetest,
vabatahtlikult sotsiaalhoolekandega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute vahenditest,
muudest vahenditest.
Suremus- ja tervisenäitajad, 1970 2005
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Praxise prognoos 2050 aastaks
Meeste eluiga 75,5 aastat
Naiste eluiga 81,5 aastat
Hoolekanne numbrites
Hoolekande asutusi kokku 322, nendest 54 asutuses osutati kahte või enamat teenust.
Ööpäevaseid hoolekandeteenuseid osutavaid asutusi 177 (s.o 55% teenuseosutajatest),
nendest 6 asutust osutas teenust mitmele sihtgrupile. Teenuste lõikes osutas täiskasvanute
(v.a psüühiliste erivajadustega täiskasvanud) hooldamisteenust 120, psüühiliste
erivajadustega täiskasvanute hoolekandeteenust 28 ja asenduskoduteenust 35 asutust.
Eesti sotsiaalse kaitse kogukulutused 1999­ 2008
Sotsiaalkaitse kogukulutused elaniku kohta Euroopas 2008 aastal
Tervena elada jäänud aastad
Näitaja, mis ühitab suremuse ja haigestumuse andmed. Näitaja arvutamiseks on vaja
andmeid terve ja haige elanikkonna osatähtsuse kohta ning suremuse andmeid vanuseti.
Inimene on terve, kui tema organism funktsioneerib terviklikult ja tal ei ole puudeid.
Näitajat arvutatakse meeste ja naiste kohta eraldi. Inglise keeles nimetatakse näitajat ka
disability-free life expectancy (DFLE):
Mehed 2006 2007 2008 2009
Eesti 49.4 49.5 52.7 54.8
Läti 50.5 50.9 51.5 52.6
Leedu 52.4 53.4 54.6 57.0
Naised 2006 2007 2008 2009
Eesti 53,68 54,6 57,2 59
Läti 52,15 53,7 54,1 55,8
Leedu 56,13 57,7 59,3 60,9
Muutused hoolekandes
Sotsiaalkindlustuslepingud teiste riikidega,
Sveits ­ asenduskodud, kiirabi;
Patsientide õiguste kaitse (psüühiaatriline ravi);
Uus hoolekandeseadus 2007;
Riigi omanduses olevate hoolekandeasutuste omandivormi muutmine;
STAR - Sotsiaalteenuste andmeregister.
Mina tänan!