Küsimus 1 Valmis Küsimuse tekst Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: Vali üks: a. kogukasulikkust b. piirkasulikkust c. kõike nimetatut d. erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel Küsimus 2 Küsimuse tekst B.´5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C Vali üks: a. 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C b. kõiki kaupu 3 ühikut Küsimus 3 Küsimuse tekst Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24
5 20 180 5 12 116 6 16 196 6 10 126 7 12 208 7 8 134 8. Tarbijal on 20 krooni, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: (1punkt) a. Ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbija ostab neid kaupu kogukasulikkust maksimeerivas koguses või ei b. Peaks tarbija ostma rohkem kaupa K ja vähem kaupa L c. Peaks tarbija ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K d. Ostab tarbija kaupu K ja L kogukasulikkust maskimeerivas koguses. 9. Sissetulekute suurenedes nihkub: (2 punkti) a. Eelarvejoon vasakule b. Eelarvejoon paremale c. Ükskõiksuskõver (ÜKK) vasakule d. Ükskõiksuskõver paremale. 10
11. Tarbijal on 20 €, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: a. Peaks tarbja ostma rohkem kaupa K ja vähem kaupa L b. Ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbja ostab neid kaupu kogukasulikust maksimeerivas koguses või ei c. Peaks tarbja ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K d. Ostab tarbja kaupu K ja L kogukasulikkust maksimeerivas koguses 12. Kui tarbija sissetulek on 20 €, siis (vaata joonis): a. Pole kaupade C ja D hindu võimalik kindlaks teha b. Tarbja võib mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut c. Kauba C hind on 2€ ja kauba D hind on 4€ d. Kauba C hind on 4€ ja kauba D hind on 2€ 13. Alljärgnevatest on korrektne: a. Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos b
vee tarbimisele — esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel. Joonisel kujutatud kõver väljendab kogukasulikkust ning roosad ristkülikud väljendavad täiendava ühiku tarbimisest saadud täiendavat kasulikkust (teisisõnu piirkasulikkust), mis aga tarbimismahu suurenedes järjest kahaneb. Kui küllstuspunkt on ületatud, siis järggmiste ühikute piirkasulikkus muutub juba negatiivseks (tarbimine ei anna enam
kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimisele -- esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel. Joonisel kujutatud kõver väljendab kogukasulikkust ning roosad ristkülikud väljendavad täiendava ühiku tarbimisest saadud täiendavat kasulikkust (teisisõnu - piirkasulikkust), mis aga tarbimismahu suurenedes järjest kahaneb. Kui küllstuspunkt on ületatud, siis järggmiste ühikute piirkasulikkus muutub juba negatiivseks (tarbimine ei anna enam täiendavat kasulikkust) ning sel juhul hakkab ka kogukasulikkus kahanema - aga seda siis pärast küllastupunktini jõudmist.
Arvestustest 3.1 Küsimus 5 Tarbijal on 20 €, mille ta kulutab kaupade K ja L Valmis ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast L saadav Hinne 1,00 / 1,00 kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: Märgista küsimus Vali üks: a. ostab tarbija kaupu K ja L kogukasulikkust maksimeerivas koguses b. peaks tarbija ostma rohkem kaupa K ja vähem kaupa L c. ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbija ostab neid kaupu kogukasulikkust maksimeerivas koguses või ei d. peaks tarbija ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K
Alternatiivkulud: on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Alternatiivkulu arvestamine nõuab aega ja informatsiooni. Nende vajakajäämisel tehakse valikuid, mis hiljem võivad osutuda valeks (ebaõnnestunuks). Alternatiivkulu saab mõnikord mõõta ka hüviste eest tasutud rahasummaga. Tarbija valiku põhimõte : tarbija käsutab olemasolevaid rahalisis vahendeid suurimat kogukasulikkust tooval viisil. Vajaduse all mõistetakse majanudsteaduses inimese puudustunnet, mida rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbmisega. Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki
puhul. Väär Arvestustest 3.2 1. Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui: MUA/ PA = MUB / PB 2. Tarbija hinnavaru tähendab, et teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad. 3. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub ühe või mõlema hüvise hind. 4. Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €.Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Kogukasulikkust maksimiseeriva X ja Y kombinatsiooni puhul on kogukasulikkus: 276 5. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. 6. EJ nihkumise asendist cd asendisse ab on põhjustatud (vaata joonis) kauba M hinna tõusust ja kauba N hinna langusest. 7. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus (vaata joonist) MRS= Px/ Py 8
samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel eelarvejoon (ka: eelarvepiir) - näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida tarbija tasakaal - seisund, kus tarbija subjektiivne tarbimisotsus on tasakaalus tema tegelike rahaliste võimalustega tarbija valiku põhimõte - tarbija käsutab olemasolevaid rahalisi vahendeid suurimat kogukasulikkust tooval viisil ehk maksimeerib kogukasulikkust ostetavastest hüvistest tarbija ostukäitumine: 1) ostusoovi teadvustamine- inimene märkab erinevust ideaalse ja tegeliku olukorra vahel. Nt laserplaadimängijal on just see heli, mida me soovime. Vajadus uue plaadimängija järele võis olla juba ammu, kuid see ei põhjustanud veel konkreetset ostusoovi. Nüüd vajadus aktualiseerus ja kui see on teostatav(on raha), siis muutub see ostukäitumiseks
(millega võrreldes on kõrge) [liiga näitab arvamust] ceteris paribus- majandusanalüüsis kasutatavad eeldus, et kõik teised muutujad on võrdsed. majandusmudelite koostamisel kasutataksegi tavaliselt ceteris paribus eeldus. Tarbijad püüavad alati maksimeerida oma kogukasulikkust ( saada rahuldust, kogeda heaolu tunnet) ja tootja püüavad alati maksimeerida oma kasu. Majanduse agregaatnäitajaid → (kõikide ettevõtete olekud nt kõik 500 in töötajaga ettevõtte üldisi olekuid)
1,53 14 16 Arvutage pakkumise elastsuse kordaja ja täitke tabel ning joonistage pakkumise kõver Ülesanne nr. 5 Tabelis on toodud kogukasulikkus, mida saab ostja kui ostab erineva arvu ajalehti ja kassette. Ajalehe tükihind 1,5$, kasseti tükihind- 7,5$. Oletame, et ostja ostab 2 kassetti ja 10 ajakirja. · Kui kallis on selle arvu kassettide ja ajakirjade ost ? Ost on kokku 30$ · Millist kogukasulikkust ostja saab niisuguse kauba kombinatsiooni ostust? Kogukasulikkus 630+371= 1001 · Arvutage piirkasulikkus ajakirjade ja kassettide ostust Tabelis · Näidake joonisel kassettide piirkasulikkuse kõver Joonis lisatud tabeli järele · Kas on võimalik määrata, kas ostja suurendab kasulikkust? Kasulikkus hakkab vähenema, kui piirkasulikkus on negatiivne.Antud tabeli puhul suurendatakse kasulikkust
Nt kinod, teatrid, kohvikud 4. Isiksuse vajadused on seotud inimese enese kujutlusega. Meie tarbimine sõltub sellest, millisena me end näha soovime. 5. Eneseteostuse vajadus väljendub inimese soovist midagi ära teha. Arvatakse, et tarbija käitub ratsionaalselt. Ratsionaalne käitumine eeldab, et: · Inimene tunneb oma erinevaid vajadusi · Inimene teab, et on olemas mitmeid kaupu, mis rahuldavad tema ühte vajadust. · Inimene maksimeerib kogukasulikkust. Kasulikkus on inimese subjektiivne hinnag kauba tarbimiseomadustele. Kauba kasulikkus sõltub inimese vajaduse tugevusest ja kauba kättesaadavusest ehk piiratusest. 1. Mida vähem on kaupa ja mida olulisemat vajadust see rahuldab, seda suurem on kauba kasulikkus 2. Igal järgmisel kaubaühikul on teatud kogusest alates kahaneb kasulikkus 3. Tarbija püüab kombineerida kaupade tarbimise suhte selliselt, et tema koguvajadused oleksid maksimaalselt rahuldatud.
Oma parimat võimalikku valikut tehes arvestab tarbija kaupade piirkasulikkusega. Tarbija valib alati sellise kauba, mis kulutatud rahaühiku kohta annab talle rohkem kasulikkust juurde (ehk mille piirkasulikkus rahaühiku kohta on suurem). Nii valides kulutab tarbija oma tarbimiseelarve erinevatele kaupadele viisil, kus viimane kulutatud rahaühik erinevatele kaupadele annab ühte moodi kasulikkust juurde. Kui see nii ei oleks, siis saaks raha erinevate kaupade vahel ümber jagades ju kogukasulikkust suurendada. Seega väljendub tarbija kasulikkuse maksimeerimise tingimus järgnevalt: Kus (MUx;MUy) on vastavalt kaupade x ja y piirkasulikkused. Oma parimat valikut tehes kulutab tarbija ära kogu oma planeeritud tarbimiseelarve ja valib tarbimiskomplekti, kus erinevate kaupade piirkasulikkuste ja hindade suhted on võrdsed. b) Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus?
tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimise kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel. Joonisel kujutatud kõver väljendab kogukasulikkust ning roosad ristkülikud väljend tarbimisest saadud täiendavat kasulikkust (teisisõnu - piirkasulikkust), mis aga tar järjest kahaneb. Kui küllstuspunkt on ületatud, siis järggmiste ühikute piirkasulikku negatiivseks (tarbimine ei anna enam täiendavat kasulikkust) ning sel juhul hakka kahanema - aga seda siis pärast küllastupunktini jõudmist. Seega iga täiendava ühiku tarbimisel saadav täiendav kasulikkus (piirkas kogukasulikus (kuni küllastuspunktini) siiski kasvab.
Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: a) on S ja R täiendkaubad; b) peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem; c) peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem; d) peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju. 16. Tarbijal on 20 krooni, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: a) ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbija ostab neid kaupu kogukasulikkust maksimeerivas koguses või ei; b) peaks tarbija ostma rohkem kaupa K ja vähem kaupa L; c) peaks tarbija ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K; d) ostab tarbija kaupu K ja L kogukasulikkust maksimeerivas koguses. 17. Kauba A hinnatõus: a) suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust; b) vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust; c) ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust;
Turvalisuse vajadus- Inimene vajab kaitset nii füüsilise kui sotsiaalse vägivalla eest. Sotsiaalsed vajadused- Tulenevad inimeste kooselust.Meil on vajadus suhelda, koos olla jne. Isiksuse vajadused- On seotud inimese enese kujutlusega.Iga isiksus väljendab end oma riietuses ja esemetes, millega ta ennast ümbritseb. Eneseteostuse vajadused-Välendub inimese soovis midagi ära teha. Valikud- tarbija käsutab olemasolevaid rahalisi vahendeid suurimat kogukasulikkust tooval viisil. Ceteris paribus printsiip muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. 2 Vaba ettevõtlus Majandussüsteemid 1. Tavamajandus nimetatakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust. 2
eest 4 miljonit, kokku 2004 miljonit. b) Uus tasakaaluhind sojal on 6, kogus 400 miljonit vakka. Aprikooside uus tasakaaluhind on 2,4 ja kogus 1,6 miljonit tonni. c) Põllumeeste uus tulem sojaubade eest on 2400 ja aprikooside eest 3,84 miljonit, kokku 2403,84 miljonit. Tulem suurenes 399,84 miljoni võrra. d) Soja nõudmine on mitteelastne, aprikooside nõudmine elastne. e) 3. Väide on vale. Kui täiendava ühiku kauba tarbimine suurendab kogukasulikkust, siis piirkasulikkus väheneb, kuna kogukasulikkuse muudu vähenemisel ka piirkasulikkus väheneb. 4. Saadav rahulolu ei sõltu mahla hinnast. Tarbitava kauba koguhulga ja selleks tehtavate kulutuste kasvades suureneb ka rahulolu ja saadava kasulikkuse hulk. Kauba tarbimisel sellest saadav rahulolu aga järjest väheneb. 5. Kogus Q 0 1 2 3 4 5 6 7
Sellele järgnevad ühikud annavad juba väiksema heaoluvõidu. Näitena võib tuua võileiva: näljase tarbija jaoks on võileiva tarbimisest saadav heaoluvõit ehk lisakasu väärt rohkem, kui selle soetamiseks kulunud raha ehk lisakulu. Teise võileiva puhul on lisakasu mõnevõrra madalam, kuid ületab veel lisakulu. Tarbija lõpetab võileibade ostmise siis, kui järgneva võileiva kulu on suurem võileiva tarbimisest saadavast tulust. Nii tehes maksimeerib tarbija enda heaolu ehk kogukasulikkust. Negatiivse piirkasulikkuse piirkonnas tarbimist jätkates väheneb tarbija koguheaolu (kogukasulikkus). 2. Mida toob majanduses kaasa olukord, kus kogupakkumine ületab kogunõudluse? Millistel tingimustel vajab eelnimetatud olukord riigipoolset sekkumist ja milles võiks see seisneda? Majanduse kogunõudlus on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel.
ühine otsus hüviste tarbimiseks Majapidamisteooria peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbivate hüviste nõudlus o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumis turul Kasulikkus (U) Kogukasulikkus on kasu või rahulolu mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust Koguse suurenedes on lisakasu kahanev, kõige kasulikum on ühe ühikuga tarbimine piirkasulikkus (MU) Piirkasulikkus Lisanduv kasulikkus mida tarbija saab tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem Kasulikkuse mõõtmine Kas kasulikkust saab mõõta? Kogus Q Kogukasulikkus U Piirkasulikkus MU 0 0 - 1 25 25
Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 30 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 3 eurot, kauba B hind on 4 eurot ja kauba C hind on 1 euro! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4 4. 4
Hinnad Px;Py PxQx+PyQy=M ; Mux/Px=MUy/Py Y*MUy=X*MUx Qy=M/Py (reaalne sissetulek mõõdetuna kaubas y) (Px/Py)(suhteline hind) * Qx Optimaalse valiku korral on asendamise piirmäär võrdne suhtelise hinnaga MRS=- MUx/MUy=-Px/Py Nõutav kogus Qd Puudujääk tekib reguleeritud hindade korral,pakutud hind on madalamal kui tasakaaluhind. Kogukasulikkus kasu või rahuloli, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest.Sõltub tarbimise tasemest.Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust. Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. Samaväärsuskõver iseloomustab kahe toote kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. Asendamise piirmäär kuidas ja kui palju peab muutma teise hüvise kogust, et kasulikkusetase ei muutuks. MRS=Y/X=-MUx/MUy. Asendusefekt kuidas olen valmis asendama ühte kaupa teisega. Hüviste omavaheline asendamine
tõstma. a) Õige b) Vale 18. Nõudmise hinnaelastsust mõõdetakse rahas. a) Õige b) Vale Majapidamisteooria 1. Kasulikkust maksimeeriv tarbija valib alati sellise tarbimiskomplekti, mille korral kulutatakse ära planeeritud tarbimiseelarve nii, et piirkasulikkuste ja hindade suhted oleksid võrdsed. a) Õige b) Vale 2. Majapidamisteoorias eeldame, et ratsionaalselt käituv tarbija oskab täpselt hinnata tarbimisest saadavat kogukasulikkust. a) Õige b) Vale 3. Kui kaup X on kallim kui kaup Y on järelikult kauba X piirkasulikkus suurem kui kaubal Y. a) Õige b) Vale 4. Kui MUx/Px=5 ja MUy/Py=3, siis antud sissetuleku ja hindade juures peaks tarbija suurendama kauba X tarbimist ja vähendama kauba Y tarbimist. a) Õige b) Vale 5. Käsu- või plaanimajanduses ei lähtu tarbija kasulikkust maksimeerides piirkasulikkusest. a) Õige b) Vale 6. Tüüpiline tarbija teeb oma valikuid olukorras, kus kogukasulikkus on kahanev.
Majandusteaduses siiski eeldatakse, et kasulikkust on võimalik mõõta, hinnates kui palju andis kasulikkust esimese või teise pirni söömine. Inimene, kes armastab pirne võib öelda, et esimene pirn andis talle näiteks 10 ühikut kasulikkust, teine pirn 8 ühikut kasulikkust. Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest. Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest. Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust. Tabel 4.1 iseloomustab erinevate pitsa ja veini koguste tarbimisest saadavat kogukasulikkust. Kui Anu ei osta ühtegi pitsat, ei saa ta ka kasu. ostes ühe pitsa, saab ta 50 ühikut kasulikkust. Mida rohkem Anu pitsasid ostab, seda suurem on kogukasulikkus. Ostes 10 pitsat, saab Anu 250 ühikut kogukasulikkust. Tabel 4.1 Anu kogukasulikkus
Maksukoorem elastsuse järgi kannab hinnast peaaegu sõltumata maksukoormat see, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne. Majapidmaisteooria Majapidamine- on majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Eesmärgiks on uurida majapidmasite käitumise seaduspärasusi. Kasulikkus- kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest. Sõltub tarbimise tasest. Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust. Maksimeerimisel seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. Kui piirkasulikkus ühe krooni kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks on kogukasulikkus maksimaalne. Piirkasulikkus- lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. Tarbimisvõimalused- tarbija valib tarbimiskomplekti. Majapidamise tarbimisvõimalused on piiratud
Selle punkti asukoht TVK-l, mille ühiskond on praegu tootmiseks valinud, mõjutab TVK hilisemat seisukohta. Sirgjoone tõus määratakse, kahe punkti vahelise absoluutväärtuses väljendatud vertikaalse muutuse jagamise teel absoluutväärtuses väljendatud horisontaalse muutusega. Tarbija kogukulu väheneb, kui nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,4 ja hind tõuseb. Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida kogukasulikkust. Tarbijate sissetuleku suurenemine ei too kaasa inferioorse kauba nõudluse kasvu, inferioorse kauba pakkumise kasvu, normaalkauba nõudluse vähenemist ega normaalkauba pakkumise vähenemist. Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. TKF jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni firma kogutulu on suurem firma muutuvkuludest.
• turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes • tootjate vahelisi kokkuleppeid • ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi • Lisaks võib valitsus mõjutada piirhindu ja kehtestada tootmismahtusid TARBIJA VALIKUD Tarbija valikuteooria Kuidas leida tasakaal tarbija mõõtmatult suurte soovide ja piiratud võimaluste vahel? Tarbija valikud Täiendavate kaupade tarbimine suurendab tarbija rahulolu ja kogukasulikkust. Kasulikkuse hulka, mille võrra lisandub tarbijale rahulolu nimetatakse piirkasulikkuseks (ka marginaalseks kasulikkuseks) Kaasaegsetele tarbijavalikute teooriatele on olnud aluseks piirkasulikkuse teooria. Tarbijate käitumist seletatakse kasulikkuse arusaamast lähtudes Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang kauba tarbimisomadustele Piirkasulikkuse teooria põhineb järgmistel eeldustel: kaupu ostetakse selleks, et saada nende tarbimisest rahulolu ehk kasulikkust
kaubaühikust saadav kasulikkus on kahanev, kuni muutub ühest punktist alates hoopis negatiivseks, s.t. kasulikkus asendub kahjulikkusega. Kas olete proovinud süüa korraga ära kaks võikreemitorti, või juua korraga 12 pudelit limonaadi? Proovige ja otsustage, kas kahaneva kasulikkuse seadus kehtib või mitte. Piirprintsiip Kui kõik punktid VTP'l on paigutusefektiivsed, siis on selge, et ühiskonnaliikmete kogukasulikkust riidest ja toidust saab maksimeerida vaid üks punkt VTP'l. Milline neist lugematutest punktidest? Vastuse annabki piirprintsiip. Kujutame endale ette, et hakkame liikuma piki VTP'd alla vasemalt paremale. Alustame punktist A: me toodame 8 miljonit toiduühikut ja üldse mitte riiet. Oletame nüüd, et me võtame toidu tootmiselt ära esimese ressursiühiku. Tulemuseks on, et toidu tootmine kahaneb vähe ja riide tootmine kasvab suhteliselt palju
Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga kuna piirkasulikkus väheneb kui tarbitud ühikute arv kasvab Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on pärast teatud kguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem Kauba A hinna tõus vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida kogukasulikkust Kahanev piirkasulikkus näitab et nõudluskõver on negatiivse tõusuga TOOTMINE JA KULUD Firma on tootmisüksus mis soetab ja kasutab tootmistegureid et toota ja müüa erinevaid hüviseid. Alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind. Otsesed kulud on tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest mis muretsetakse ressursside turult. Nt firma palgakulud, toormaterjali ostukulud jne.
4 e) Arvutage nõudluse elastsus küsimuses b) olnud hinnamuutuse alusel. Elastsuste arvutamiseks kasutan järgnevalt keskpunkti meetodi. Soja nõudluse hinnaelastsus: Aprikooside nõudluse hinnaelastsus: 3) Selgita, kas järgnev väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust.): ,,Kui täiendava ühiku kauba tarbimine suurendab kogukasulikkust, siis tähendab see, et ka piirkasulikkus suureneb." See ei tähenda seda. Tõsi on see, et teatud situatsioonides võib piirkasulikkus olla kasvav ent need ei ole meie jaoks huvipakkuvad situatsioonid, sest sellised valikud, kus järgnev ühik annab rohkem kasulikkust juurde kui eelmine, teeme me nagunii. Meid huvitavad ikka need valikud kus piirkasulikkus on kahanev. Ehk kuidas teeb tarbija oma
annavad juba väiksema heaoluvõidu. Näitena võib tuua võileiva: näljase tarbija jaoks on võileiva tarbimisest saadav heaoluvõit ehk lisakasu väärt rohkem, kui selle soetamiseks kulunud raha ehk lisakulu. Teise võileiva puhul on lisakasu mõnevõrra madalam, kuid ületab veel lisakulu. Tarbija lõpetab võileibade ostmise siis, kui järgneva võileiva kulu on suurem võileiva tarbimisest saadavast tulust. Nii tehes maksimeerib tarbija enda heaolu ehk kogukasulikkust. 33. Millised on asenduskaubad? Asenduskaubad on kaubad, mis rahuldavaid sarnaseid vajadusi. Nt kui Coca-cola poleks enam asendatakse see mingi teise karastusjoogiga 34. Mis on turunõudlus? Turunõudlus on individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel 35. Mis on turupakkumine? Turupakkumine on kõigi müüjate pakkumiste kogusumma antud turul kindlal ajahetkel 36. Mis on hinnaelastsus? Too näide?
Majandusteooria peab selgeks õpetama majanduslikud põhimõisted ja-seosed. Majandust tundev inimene teab, miks asjad just nii toimivad, majandust mitte tundva inimese jaoks asjad lihtsalt juhtuvad. Majandust tundva ja seletada oskava inimese puhul on tõenäosus hakkama saada tunduvalt suurem. Seetõttu võib ka inimeste käitumist pidada majanduslikult ratsionaalseks ja ebaratsionaalseks. Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et inimesed maksimeerivad kogukasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides. Majandusteooria uurib erinevate majandussubjektide ratsionaalset käitumist. Kõik majandussubjektid maksimeerivad mingit kasulikkust. Erinevad majandussubjektid : kasulikkus: Tarbija kasulikkus Ettevõte kasum Valitsus ühiskonna heaolu Ressursside piiratus.
Üks inimene peab esmatähtsaks füsioloogilisi, teine aga sotsiaalseid vajadusi. Inimene tarbimiskäitumine seletatakse majanduses kasulikkuse mõiste abil. Kasulikkus on inimese subjektiivne hinnang kauba tarbimisomadustele. Arvatakse, et inimene käitub igas olukorras ratsionaalselt. Ratsionaalne tarbimiskäitumine eeldab, et · Inimene tunneb oma erinevaid vajadusi. · Inimene teab, et on olemas mitmeid kaupu, mis rahuldavad tema ühte vajadust. · Inimene maksimeerib kogukasulikkust. Kokkuvõtlikult, kasulikkus sõltub inimese vajaduse tugevusest ja kauba kättesaadavusest ehk piiratusest. Kasulikkus näitab, et tarbimine on väga subjektiivne, isikust ja olukorrast sõltuv. Põhimõtteliselt, et me oskame alati rohkem soovida, kui selleks võimalusi on. Kaupade piiratus tuleneb majanduse tootmisvõimalustest. Meile konkreetselt tähendab aga kaupade piiratus raha puudumist. Piiratud võimalus rahuldada oma vajadusi sunnib meid omakorda valima. Valik on
· Tallinna Börsi põhinimekiri sisaldab suuremate ja tuntumate emitentide aktsiaid · Tallinna Börsi vabaturg väärtpaberiturg, mis on mõeldud uutele ettevõtetele, kes veel ei vasta börsi põhi ja lisanimekirja tingimustele · tarbija tasakaal seisund, kus tarbija subjektiivne tarbimisotsus on tasakaalus tema tegelike rahaliste võimalustega · tarbija valiku põhimõte tarbija käsutab olemasolevaid rahalisi vahendeid suurimat kogukasulikkust tooval viisil ehk maksimeerib kogukasulikkust ostetavastest hüvistest · tarbimine ongi vajaduste rahuldamine · tarbimise üldine psühholoogiline seadus J.M.Keynesi poolt formuleeritud seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tarbimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületamisel hakkab inimene säästma
Tallinna Börsi põhinimekiri - sisaldab suuremate ja tuntumate emitentide aktsiaid Tallinna Börsi vabaturg - väärtpaberiturg, mis on mõeldud uutele ettevõtetele, kes veel ei vasta börsi põhi- ja lisanimekirja tingimustele tarbija tasakaal - seisund, kus tarbija subjektiivne tarbimisotsus on tasakaalus tema tegelike rahaliste võimalustega tarbija valiku põhimõte - tarbija käsutab olemasolevaid rahalisi vahendeid suurimat kogukasulikkust tooval viisil ehk maksimeerib kogukasulikkust ostetavastest hüvistest tarbimine - ongi vajaduste rahuldamine tarbimise üldine psühholoogiline seadus - J.M.Keynesi poolt formuleeritud seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tarbimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületamisel hakkab inimene säästma tarbimisfunktsioon - näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku
ELASTNE ON SEE KUI IGASUGUNE HINNAMUUTUS MÕJUTAB TARBJAT. 13. Turutõrge Olukord turul, kus pakutakse kaupu või teenuseid rohkem või vähem kui ühiskond vajab. 14. Välismõju majandustegevuse mõju kolmandatele isikutele ( nt keematehase õhusaaste mõju piirkonna elanikele ) 15. Kasulikkus mõttekonstruktsioon, mis lubab näidata, kuidas ratsionaalselt käituv tarbija jagab oma piiratud vahendeid, et maksimeerida tarbimisest saadavat subjektiivset kogukasulikkust TU. 16. Piirkasulikkus - on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. 17.Piirkasulikkus on mõiste majandusteaduses, mis väljendab ühe lisaühiku tarbimisest saadavat kasu (või kahju). Piirkasulikkus on olulisimaid mõisteid majandusteaduses. Matemaatiliselt leitakse piirkasulikkus diferentseerimise teel. Piirkasulikkus on rakendatav nii
otsus hüviste tarbimiseks Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi: o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbitavate hüviste nõudlus? o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumist turul? Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad Kui piirkasulikkus ühe euro kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks, on kogukasulikkus maksimaalne Asendusefekt – kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub
7 214 7 143 8 229 8 260 9 241 9 276 10 250 10 291 Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest. Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest. Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust. Tabel 5.1 iseloomustab erinevate pitsa ja veini koguste tarbimisest saadavat kogukasulikkust. Kui Anu ei osta 32 ühtegi pitsat, ei saa ta ka kasu. ostes ühe pitsa, saab ta 50 ühikut kasulikkust. Mida rohkem Anu pitsasid ostab, seda suurem on kogukasulikkus. Ostes 10 pitsat, saab Anu 250 ühikut kogukasulikkust. Piirkasulikkus
Oma parimat võimalikku valikut tehes arvestab tarbija kaupade piirkasulikkusega. Tarbija valib alati sellise kauba, mis kulutatud rahaühiku kohta annab talle rohkem kasulikkust juurde (ehk mille piirkasulikkus rahaühiku kohta on suurem). Nii valides kulutab tarbija oma tarbimiseelarve erinevatele kaupadele viisil, kus viimane kulutatud rahaühik erinevatele kaupadele annab ühte moodi kasulikkust juurde. Kui see nii ei oleks, siis saaks raha erinevate kaupade vahel ümber jagades ju kogukasulikkust suurendada. Seega väljendub tarbija kasulikkuse maksimeerimise tingimus järgnevalt: Kus (MUx;MUy) on vastavalt kaupade x ja y piirkasulikkused. Oma parimat valikut tehes kulutab tarbija ära kogu oma planeeritud tarbimiseelarve ja valib tarbimiskomplekti, kus erinevate kaupade piirkasulikkuste ja hindade suhted on võrdsed. b) Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus?
Majandusteaduses siiski eeldatakse, et kasulikkust on võimalik mõõta, hinnates kui palju andis kasulikkust esimese või teise pirni söömine. Inimene, kes armastab pirne võib öelda, et esimene pirn andis talle näiteks 10 ühikut kasulikkust, teine pirn 8 ühikut kasulikkust. Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest. Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest. Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust. Tabel 4.1 iseloomustab erinevate pitsa ja veini koguste tarbimisest saadavat kogukasulikkust. Kui Anu ei osta ühtegi pitsat, ei saa ta ka kasu. ostes ühe pitsa, saab ta 50 ühikut kasulikkust. Mida rohkem Anu pitsasid ostab, seda suurem on kogukasulikkus. Ostes 10 pitsat, saab Anu 250 ühikut kogukasulikkust. Tabel 4.1 Anu kogukasulikkus
Tarbija peab jagama oma piiratud eelarve vahendeid paljude erinevate kaupade vahel. Iga tehtud valik sisaldab alternatiivkulu. Et kulutada mingi kauba peale rohkem, peab ta mõne teise kauba peale kulutama vähem. Kogukasulikkuse maksimeerimiseks tuleb kulud jagada kaupade vahel nii, et iga ühe krooni eest tarbitud kauba piirkasulikkus võrduks teise ühe krooni eest tarbitud kauba piirkasulikkusega. Kui see tingimus pole rahuldatud, on võimalik kogukasulikkust suurendada eelarve piires ressursse ümber jaotades. Tabel 8.2. Kasulikkuse tabel Kulutatud kroonid päevas Kogukasulikkus Piirkasulikkus kaup A kaup B kaup A kaup B 1 40 100 40 100
Marxi teooria ja selle kriitika“ (1896). Esimesena nimetatud töös pöördus austria koolkond esmakordselt laia lugejaskonna poole. Piirkasulikkuse teooria keskmeks on kasulikkuse (utility) mõiste. Kasulikkus on kauba võime rahuldada tarbija teatud (kas bioloogilisi või psühholoogilisi) vajadusi. Teooria aluseks on eeldus, et inimesed püüavad suurendada oma heaolu ehk teisisõnu kogukasulikkust (total utility TU). Piirkasulikkuse teooria rajajad olid seisukohal, et kogukasulikkuse (heaolu, rahulduse) taset on võimalik täpselt mõõta mingi erilise psühholoogilise ühikuga (kardinaalselt mõõdetav suurus), mida Jevons kutsus util. Selline lähenemine võimaldab küllalt lihtsalt ja piltlikult selgitada tarbijateooria alustugesid. 30. Gosseni tabel(id) ja vee ning teemantite paradoks.
- Hinnaelastus - Sissetulekuelastus- mõõdetakse nõudluse suhtelise muutuse ja sissetuleku suhtelise muutuse vahelist seost. Väikesema elastsusega on: alkohol, tubakas, ravimid, toit Riik: maksusta neid kus elastsus on väike MÕJUTAVAD TEGURID: Asedushüviste olemasolu Kui suure osa sissetulekutest moodustavad kulutused hüvistele Aeg TARBIJA VALIKU TEOORIAD Tarbija käituvad arukalt- 4rivad kogukasulikkust Tarbija teab oma võimalusi Sissetulek on piiratud Tarbija on võimeline-määratlema (mõõtma) saadavat kasulikkust Toimib kahaneva piirkasulikkuse seadus (mida rohkem meil on, seda vähem kasulikkust me tunneme sellest asjast) optimaalne tarbimiskomplekt Majapidamisteooria mõisted: Kasulikkus (U)-tarbija poolt omandatav (tajutav) rahulolu või heaolu Piirkasulikkus (MU)- muutus kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku,
nii, nagu seda on näidatud tabelis 3. Kasulikkust maksimeeriv kombinatsioon on 3 leiba ja 4 piima, sest siis on rahuldatud tingimus (5). Kui tarbija ostaks 2 leib ja 6 piima, siis tooks piimale kulutatud viimane kroon kasulikkust 3,2 kr, leivale kulutatud viimane kroon aga 4,5 kr. Eespool kirjeldatud reegli kohaselt tuleb sellises olukorras juua vähem piima, kuna see suurendab kogukasulikkust. 27 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 12 10 8 Piim 6 4 2 0 0 1 2 3 4 5 6
Kahanev piirkasulikkus tuleneb sellest, et tarbides mingit hüvist, tarbija saadav täiendav nauding (st naudingu juurdekasv) sellest hüvisest pidevalt väheneb. Kui mingi valiku/tegevuse kasud on suuremad kui kahjud (st selle valikuga seotud loobutud kasud), siis TEE SEDA. Tarbija kasulikkust maksimeeriva kombinatsiooni saab leida kahel moel. Esimene neist on piirkasulikkuste võrdlemine. Teine võimalus on võrrelda erinevate kombinatsioonide kogukasulikkust ning valida selline kombinatsioon, mis annab suurima kasulikkuse. Kardinaalse kasulikkusteooria miinuseks on, et see eeldab kasulikkuse mõõdetavust. Kardinaalne kasulikkusteooria jätab arvestamata asjaolu, et kasulikkuse hinnang on subjektiivne ja sõltub tarbijast, seega ka raskesti mõõdetav. Ordinaalse (uuema) kasulikkusteooria kohaselt pole võimalik erinevate hüvisekomplektide
majandusse (vt loeng 6) ·Konkurentsi tagamiseks rakendatakse seadusi Konkurentsi reguleerivad seadused reguleerivad: ·turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes ·tootjate vahelisi kokkuleppeid ·ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi ·Lisaks võib valitsus mõjutada piirhindu ja kehtestada tootmismahtusid II OSA. Tarbija valikud Täiendavate kaupade tarbimine suurendab tarbija rahulolu ja kogukasulikkust. Kasulikkuse hulka, mille võrra lisandub tarbijale rahulolu nimetatakse piirkasulikkuseks (ka marginaalseks kasulikkuseks. Kaasaegsetele tarbijavalikute teooriatele on olnud aluseks piirkasulikkuse teooria Tarbijate käitumist seletatakse kasulikkuse arusaamast lähtudes Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang kauba tarbimisomadustele Piirkasulikkuse teooria põhineb järgmistel eeldustel:
rahulolu (rahuldus) e subjektiivne kasulikkus on mingite konkreetsete mõõtühikutega määratav suurus (kardinaalkasulikkus). 1.25.2 Kasulikkus Näitab tarbija poolt saadavat rahuldust, täpsemalt mingi hüvise tarbimisest või sooritatavast toimingust kogetavat subjektiivset heakäekäiku või rahulolu. Kasulikkuse mõiste on mõttekonstruktsioon, mis lubab näidata, kuidas ratsionaalselt käituv tarbija jagab oma piiratud vahendeid, et maksimeerida tarbimisest saadavat subjektiivset kogukasulikkust TU. 1.25.3 Kogukasulikkus TU Kaupade ja teenuste tarbimisest saadav summaarne rahuldus, kogu see subjektiivne kasu, mida tarbija tunneb end mingi teatud koguse hüviste tarbimisest saavat. Kogukasulikkus (TU) näitab tarbija kogurahulolu mingi hüvise tarbimisest. Tegu on subjektiivse mõistega, mis varieerub sõltuvalt tarbijast. Rõhutame, et nõudlusteooria neoklassikaline käsitlusviis (piirkasulikkuse teooria) eeldab, et kogukasulikkust saab absoluutsetes (ka
annaabi.ee 
