Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mikro ja makroökonoomika alused,test (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis alljärgnevast väidetest on korrektne?
Kodutöö II
Punkte võimalus saada 20.
Kodutöö riputada IVA keskkonda üles 30.09.2012 kella 23:55ks!
  • Kui väidetakse, et banaanide nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2, siis mida see peaks tähendama? (1 punkt)
    See peaks tähendama seda , et nõudlus on elastne ja see tähendab, et hüvise hinna tõus vähendab ja hinna langus suurendab kogutulu.
  • Nõudluse muutus tähendab seda, et (1 punkt)
  • Nõudluse elastsus on vähenenud
  • Nõudluskõver on nihkunud
  • On toimunud liikumine piki nõudluskõverat
  • Nõutav kogus muutub, kui hind muutub
  • Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootjate kogutulu suureneb. Järelikult (1 punkt)
  • Kauba nõudlus on elastne
  • Kauba pakkumine on elastne
  • Kauba pakkumine on mitte elastne
  • Pakkumise hinnaelastsuse üle otsustamiseks ei ole piisavalt infot
  • Kas väide on õige: (3punkti)
  • Kui piirkasulikkus väheneb (MU>0), väheneb ka kogukasulikkus vale
  • Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise , kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema vale
  • Kui tarbija maksimeerib kogu oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. vale
  • Mis alljärgnevast väidetest on korrektne ? (1punkt)
  • Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos
  • Kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel
  • Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb
  • Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema
  • Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes kogustes , et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 krooni ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 krooni. Järelikult: (2 punkt)
  • A ja B on asenduskaubad
  • Peab tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A
  • Peab tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B
  • Ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses.
  • Oletame, et tarbijal on 52 krooni ja hüvise X hind on 8 krooni ning hüvise Y hind on 4 krooni. Tarbija kasulikkus on maksimaalne, kui ta ostab: (6 punkti)
  • 2 ühikut hüvist X ja 7 ühikut hüvist Y
  • 5 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y
  • 4 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y
  • 6 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y
  • 3 ühikut hüvist X ja 6 ühikut hüvist Y
    Kas kogukasulikkus on siis 156; 276; 124; 36?
    Hüvise X kogus
    Hüvise X piirkasulikkus
    Hüvise Y kogus
    Hüvise Y piirkasulikkus
    1
    56 56
    1
    32 32
    2
    48 104
    2
    28 60
    3
    32 136
    3
    24 84
    4
    24 160
    4
    20 104
    5
    20 180
    5
    12 116
    6
    16 196
    6
    10 126
    7
    12 208
    7
    8 134
  • Tarbijal on 20 krooni, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: (1punkt)
  • Ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbija ostab neid kaupu kogukasulikkust maksimeerivas koguses või ei
  • Peaks tarbija ostma rohkem kaupa K ja vähem kaupa L
  • Peaks tarbija ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K
  • Ostab tarbija kaupu K ja L kogukasulikkust maskimeerivas koguses.
  • Sissetulekute suurenedes nihkub: (2 punkti)
  • Eelarvejoon vasakule
  • Eelarvejoon paremale
  • Ükskõiksuskõver (ÜKK) vasakule
  • Ükskõiksuskõver paremale.
  • Eelarvejoon iseloomustab: (1 punkt)
  • Tarbijate suhtumist erinevatesse kaupadesse
  • Tarbijate keskmise palga muutusi
  • Iga konkreetse tarbija sissetulekut
  • Tarbija valikud erinevate kaupade vahel.
  • Asenduse piirmäär näitab: (1 punkt)
  • Asendusefekti suurust
  • Kogukasulikkust tarbimise tasakaalu tingimustes
  • Tarbija soovi asendada üks hüvis teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks
  • Mikro ja makroökonoomika alused test #1 Mikro ja makroökonoomika alused test #2 Mikro ja makroökonoomika alused test #3 Mikro ja makroökonoomika alused test #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 186 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hanna223 Õppematerjali autor
    11-st küsimusest koosnev lahendatud testnt :3.Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootjate kogutulu suureneb. Järelikult (1 punkt)a.Kauba nõudlus on elastneb.Kauba pakkumine on elastnec.Kauba pakkumine on mitte elastned.Pakkumise hinnaelastsuse üle otsustamiseks ei ole piisavalt infot

    Sarnased õppematerjalid

    Test 3 1-Tarbija käitumine
    10
    docx

    Test 3.1 (Tarbija käitumine)

    ARVESTUSTEST 3.1 (Tarbija käitumine) (41 õiget 44st; 9,32 punkti 10st) 1. Tarbja valikuteooria eeldab, et: a. Tarbjate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust b. Kõiki nimetatuid c. Tarbjatel on piiratud sissetulek d. Tarbjad teavad hüviste eelstusjärjestust 2. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga b. Asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt c. Sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. Pakkumiskõver on positiivse tõusuga 3. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a. Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y b. Rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb c. Vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb d. Rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X 4. Piirkasulikkus: a. Väheneb tarbimise kasvades b. Suureneb tarbimise kasvades c. On kogukasulikkus jagatud

    Majandus
    Test 3 T Karm-44 küsimust TARBIJA KÄITUMINE
    30
    docx

    Test 3 T.Karm, 44 küsimust,TARBIJA KÄITUMINE

    Küsimus 1 Valmis Küsimuse tekst Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: Vali üks: a. kogukasulikkust b. piirkasulikkust c. kõike nimetatut d. erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel Küsimus 2 Küsimuse tekst B.´5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C Vali üks: a. 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C b. kõiki kaupu 3 ühikut Küsimus 3 Küsimuse tekst Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: Vali üks: a. on S ja R täiendkaubad b. peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju c. peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem Küsimus 4 Küsimuse tekst Piirkasulikkus: Vali üks: a. suureneb tarbimise kasvades b. on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega c.

    Majandus (mikro ja makroökonoomika)
    Arvestustest 3 1-TARBIJA KÄITUMINE
    34
    pdf

    Arvestustest 3.1 (TARBIJA KÄITUMINE)

    Arvestustest 3.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 3 ► Arvestustest 3.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 40,00/44,00 Hinne 9,09, maksimaalne: 10,00 (91%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning Valmis hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y 19 20 21 22 23 24 Hinne 0,00 / 1,

    Mikro- ja makroökonoomika
    Mikroökonoomika Seminar 2
    132
    pdf

    Mikroökonoomika Seminar 2

    Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kaub

    Mikroökonoomika
    Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8
    14
    docx

    Iseseisvate kontrolltööde vastused 1-8

    Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 30 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 3 eurot, kauba B hind on 4 eurot ja kauba C hind on 1 euro! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4 4. 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus? 222 Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 41 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 5 eurot, kauba B hind on 2 eurot ja kauba C hind on

    Mikroökonoomika
    Majandusteooria arvestustestid
    22
    pdf

    Majandusteooria arvestustestid

    kogused mida on võimalik toota nendest, mida ei ole võimalik toota. 29. Kui õpperaamatute hinnad kasvavad oluliselt, ostate raamatuid vähem ja vahetate neid omavahel sõpradega. 30. Majandusteadlased teevad edusamme: luues ja testides majandusmudeleid. 31. Milline seisukoht on näide kompositsiooniveast (üldistusveast): kui üks kalapüügipaat vähendab püüki, kalavarud suurenevad. 32. Kui toodang isiku kohta kasvab: elatustase tõuseb. 33. Makroökonoomika on õpetus: rahvuslikust ja globaalsest majandusest. 34. Kaks sotsiaalset institutsiooni, millised vähendavad transaktsioonikulusid on turud ja omandiõigus. 35. Harri võib teha 2 kummi- ja 4 tavapaadisõitu. Harri võib teha rohkem kummipaadisõite ilma, et teeks vähem paadisõite. Harri toodab seespool oma võimaliku tootmise piiril. Arvestustest 2.1 1. Ühikelastse nõudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust. Tõene 2

    Mikro-makroökonoomika
    MIKROÖKONOOMIKA test4 majapidamisteooria
    14
    docx

    MIKROÖKONOOMIKA test4 majapidamisteooria

    TLM474 MIKROÖKONOOMIKA Küsimuse tekst Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Piirkasulikkus (MU -- marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimisele -- esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel. Joonisel kujutatud kõver väljendab kogukasulikkust ning roosad ristkülikud väljendavad täiendava ühiku ta

    Mikroökonoomika
    Test 04 - Majapidamisteooria
    22
    pdf

    Test 04 - Majapidamisteooria

    BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 19:54 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 20:55 Aega kulus 1 tund 1 minut Punktid 17,0/21,0 Hinne 8,1, maksimaalne: 10,0 (81%) Küsimus 1 Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas t

    Mikroökonoomika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun