Esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed Inimest ei peetud maailma keskpunktiks, nagu seda tehti Itaalias Piltidel sageli moraalne, õpetlik tähendus Madalmaade maalikunsti iseärasused (1) Usulised meeleolud isegi tugevamad ja siiramad kui Itaalias Kunstnikuisiksuste kummardamine ei levinud eriti, mitmed kunstnikud on jäänudki anonüümseks Rangete reeglite ja matemaatiliste skeemide asemel eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit Madalmaade kunsti peamiseks eesmärgiks oli hingeelu avamine (2) Tahvelmaali osatähtsus Seinamaali ei peetud oluliseks, tähelepanu koondus tahvelmaalile (eriti altarimaal) Enamik maale olid mõeldud jõukate kodanike koduseintele, privaatselt ja läedalt silmitsemiseks (3) Õlivärvide kasutamine (4) Madalmaade maalijad kasutasid kogu 15.saj. jooksul õlivärve, Itaalias levisid need alles sajandi lõpul
hingeelu avamine. Inimesed olid loomutruud, mitte idealiseeritud. Ei levinud kunstnike kummardamine, paljud kunstnikud anonüümsed. Tähelepanu keskpunktis tahvelmaal, algul eriti altarimaal. Palju ka väiksemaid maale jõukate kodanike koduseintel. 15.sajandil Madalmaades kasutusel õlivärvid. Kuivavad aeglasemalt kui keskaegne munatempera. Õlivärvide segamine ja maalimine kihtidena võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, ülipeeni detaile. Polnud rangeid reegleid, vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. Jan van Eyck- Põhja-Madalmaade koolkonna tähtsaim esindaja. Vennad Eyckid on madalmaade maalikoolkonna rajajad (Jan ja Hubert van Eyck). Üheks tööks Madalmaade tähtsaim, suurim teos Genti altar Belgias: Valmis 1432. aastal, kui Hubert oli juba surnud. Maalisid peenmaalitehnikas, piiblistseenid reaalsed ja elavad. Tiibaltar koosneb 24- st pilditahvlist. Suletud altari välisküljel Maarja kuulutus, Ristija Johannes, apostel Johannes, põlvitav abielupaar
sõrmeliigutusi telefoniekraanil oma aju motoorsete piirkondade abil. 6. Liigutuse täpsustamiseks võrreldakse aju aferentset tagasisidet liigutuse mentaalse mudeliga ning saadetakse vajadusel välja uued eferentsed signaalid. 7. Astronaut kruvib Rahvusvahelise Kosmosejaama välisseinale robotkätt kui ühtäkki libiseb tal kruvikeeraja käest. Mida ta sel hetkel tunneb? Sellele küsimusele vastates kasutasid Sa tõenäoliselt tuletuslikkus ja mitte kogemuslikku empaatiat, kuna simuleerisid oma emotsionaalset reaktsiooni astronaudi olukorras. 8. Ülesanne asetada nimetissõrm kinnisilmi täpselt nina otsale demonstreerib muuhulgas taju olulisust liigutamisel. Täpsemalt ei saa aju selles olukorras kasutada visuaalset informatsiooni, mis on problemaatiline ennekõike liigutuse täpsustamise faasis. 9. Kui töötaja naaseb oma organisatsiooni koosolekult öeldes, et „toimuv oli üsna
õigluse küsimusi ühiskonnale, on filosoofia ka sotsiaalteadus. 3) Sotsiaalfilosoofia ja sotsioloogia: sarnasus ja erinevus? Võib eristada kolme lähenemist: 1. mingit erinevust ei ole 2. sotsioloogia on empiiriline teadus, filosoofia aga mitte. 3. otsitakse kompromissi esimese ja teise vahel. Sotsioloogia põhiülesannet nähakse empiiriliste uurimuste tehnika ja erinevate võtete välja töötamises. Subjektiivne sotsioloogia e. sotsiaalfilosoofia kogemuslikku teadmist eristatakse rangelt hinnangulisest arutelust; ühiskonnas ei ole objektiivseid seduspärasusi, on vaid huvid ja eesmärgid (K. Marx). 4) Milline on tsiviilühiskonna ja riigi vaheline suhe demokraatlikus ühiskonnas? Kas Eesti ühiskond on demokraatlik? Ühiskond koosneb kahest osast: riigist ja tsiviilühiskonnast. Esimesena rääkisid tsiviilühiskonnast Hobbes, Locke ja Hegel.
Madalmaade kunstnikud Jan ja Hubert van Eyck viisid tempera- ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni, kus siis laudtahvel kaeti ennem temperavärvidega, seejärel lakiti ja lõpuks maaliti õlivärvidega üle. Suurmeister Jan van Eyck maalis koos venna Hubertiga ,,Genti altari", mille piiblistseenid on käegakatsutavalt reaalsed ja elavad. Kui Itaalias loodi looduse kujutamiseks reegleid ja matemaatilisi valemeid, siis Madalmaades eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. Saksamaal kasutati vasegravüüri, mis võimaldas peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Madalmaade arhitektuuri kuuluvad groteskid, põimornamendid, maskid, kuulid ja püramiidid. Kõige iseloomulikum madalmaade renessansimotiiv on aga kartuss, mis on enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus. Prantsusmaa arhitektuurile on aga omane katuseaknad, mille abil saab eristada Prantsusmaad
Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine, ei levinud kunstnikuisiksuste kummardamine. · Tahvelmaal- seinamaalil polnud mingit tähtsust, kogu tähelepanu koondus tahvelmaalile.(tähtis altarimaal) · Õlivärvide kasutamine- maalijad kasutasid kogu 15. saj. jooksul õlivärve, mis võimaldasid saada lõpmatu arv värvivarjundeid. Madalmaades ei üritatud kasutada matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. · Jan van Eyck- 1. suurmeistreid, maalis koos vend Hubertiga Genti altari(traditsioonilised piiblitseenid, koosneb 24-st pilditahvlist), ,,Arnolfini abielupaar" (mitmed detailid viitavad abielu pühadusele) · Rogier vad der Weyden- oli vähe huvitatud detailidest, ruumikujutusest, suurteos oli ,,Kristuse ristilt võtmine" · Hugo van der Goes- maalis suure Portinari altari
Patriotism pidi olema õiglane, mitte ebaõiglane teiste rahvaste vastu. Andis välja Euroopa rahvaste lauluraamatu. Nende seas on ka Hupeli kaudu saadud 13 eesti rahvalaulu. 19. sajandil hakkas saksa rahvas koonduma ühe rahvuse ja keele ümber. IMMANUEL KANT (1724-1804) Oli 18. sajandi II poole suurim filosoof. Sai mõjutusi soti empiirik David Hume`ilt. Ta õpetas, et tunnetus ja mõistmine sisaldavad nii ratsionaalset ainest, mida mõistus sinna asetab, kui ka kogemuslikku tegurit. Peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika" (1781). Enne Kanti olid paljud mõtlejad veendunud, et võimaliku inimtunnetuse lõplikud piirid määrab tegelikkuses eksisteeriva koguhulk: me võime omandada üha rohkem ja rohkem teadmisi, kuni ühel hetkel teamegi kõike. Kant aga väitis, et mõistuse tunnetusvõimel on piirid. Tunnetuseks vajalik aine saabub läbi meelte, aga kohandub vastavalt mõistuse omadustele. See, mis jõuab meie teadvusesse on meeleorganite tegevuse tulemus ja
keskpunktiks. Usulised meeleolud olid tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine, ei levinud kunstnikuisiksuste kummardamine. Tahvelmaal- seinamaalil polnud mingit tähtsust, kogu tähelepanu koondus tahvelmaalile. Õlivärvide kasutamine- maalijad kasutasid kogu 15. saj. jooksul õlivärve, mis võimaldasid saada lõpmatu arv värvivarjundeid. Madalmaades ei üritatud kasutada matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. *Jan van Eyck- 1. suurmeistreid, maalis koos vend Hubertiga Genti altari(traditsioonilised piiblitseenid), ,,Arnolfini abielupaar" (mitmed detailid viitavad abielu pühadusele) *Rogier vad der Weyden- oli vähe huvitatud detailidest, ruumikujutusest, suurteos oli ,,Kristuse ristilt võtmine" *Hugo van der Goes- maalis suure Portinari altari *Hieronymus Bosch- inimene on tema tõlgenduses armetu ja loomalik olend, kes on määratud hukkumisele
Remonditööde normeerimiseks kasutatavad abivahendid Eestis kasutati remonditööde normeerimiseks B50 norme 1970.aastatel , need normid pidid olema aluseks kõikide kalkulatsioonide koostamisel ning remonditööde maksumuse määramisel. Seoses Eesti iseseisvumisega kaotasid B50 normid oma tähtsuse ja hakati kasutama kogemuslikku meetodit. Peale eesti iseseisvumist suheldi tihedamalt põhjamaadega ( soome ja rootsiga ) kust võeti kasutusele seal kasutatavad normid (VAT/MYSBY) . Laialdaselt hakati nimetatud norme kasutama seoses kohustusliku liikluskindlustuse kehtestamisega. 1998.aastal toodi Eestisse Consulting AB poolt välja töötatud arvutiprogramm Cabas uuendatud versioon WinCABAS , mis leidis kasutust Eesti suuremates remondiettevõtetes ja kindlustusseltsides. Autodata on Eestis kasutusel alates 1995- 1996
kunstilisi, psühholoogilise võtteid ning keeleteadust muutmaks reklaami veelgi ahvatlevamaks ja pilkupüüdvamaks; samas jättes see võimalikult lihtsalt arusaadavaks. Reklaamide tegemisel rõhutakse pingsalt sellele, et kogu reklaam toimiks tabavalt ja oleks võimalikult lihtsalt mõistetav. Tulemuseks saadakse tihti hoopis banaalne ja lapsik reklaam. Kaasaegse kunsti rolliks on läbi oma vabaduse laiendada inimeste kogemuslikku maailma ning pidevatel otsingutel anda panus ühiskonna sotsiaalsesse ja kultuurilisse arengusse. Samas on iga kunst looming ja eneseväljendusviis ning võib eksisteerida ka iseenda pärast, ainsaks põhjuseks kunstniku tahe. Öeldut silmas pidades on arusaamatu osade kriitikute poolt kaasaegse kunsti hukkamõistmine või etteheited liigsas keerukuses ning arusaamatuks muutumises. Ei nõua ju keegi ajakirja Nature läbilugemisel, et teadlased lihtsustaksid oma
Ratsionalism väidab, et teadmiste allikas on mõistus ning üldine teadmine eeldab, et inimene on võimeline mõistuse abil tegema üksiku juhtumi põhjal üldistusi. Teisisõnu üldiseid teadmisi ei saada kogemuste teel, vaid mõistuse abil leitakse kogemuste vahel seoseid ning luuakse üldine teadmine. 6) Esiteks arvatakse, et tark teab kõike. Targal on kõige suuremal määral üldist teadmist, mittetargal aga üksikut, kogemuslikku teadmist. Teiseks peetakse targaks seda, kes suudab tunnetada raskesti tunnetatavat. Erinevalt mittetargast suudab tark tunnetada meeltetajudest kaugemal asuvat. Kolmandaks, tark on see, kes teab igas teaduses täpseid põhjuseid ja on ühteaegu õpetamisvõimeline. Õpetamisvõimeline saab olla vaid tark inimene, sest õpetajad peavad teadma kõikide protsesside põhjuseid ja neist aru saama. Neljandaks, targemaks peetakse juhtivat mitte abistavat
Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. Sel perioodil kasvab ka kunstiku eneseteadvus. Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi
veenavad teda unenäod. Kui inimene on ärkvel, siis mõtleb ta korrastatult, kui ta magab ning näeb unenägusid, siis on need seosetud ning mitte seotud tema mõtlemisega. 6. Äsjasündinud laps ei anna põhjust mõtelda, et inimesel on kaasasündinud teadmised, sest ta ei mäleta oma esimesi ideid, mis temas tekivad, puutudes esimest korda kokku välismaailmaga. Ta peaks mäletama endaga kaasasündinud ideid. See, et inimene ei mäleta oma esimesi ideid, ei sea ohtu teadmiste kogemuslikku päritolu. Maailma sündides saab inimene esmakordselt maailmaga tuttavaks ja ta ei saa vältida teadmisi, mis ta saab kui siia sünnib. Ta ei saa eirata esimesi lõhnu, värve jne. Tema arus tekivad aistingud ning seetõttu ka ideed ning teadmised, mis ajajooksul arenevad. Popper: 2. Empiristid arvavad, et vaatlusest lähtuv teadmine tugineb teabeallikale. Inimene vajab vaatluste korral tervet hulka teadmisi, sest igasugune vaatlus sisaldab vaatleja
aga enam ta ei sega end maailma asjadesse vahele. Voltaire- Ta pidas leppimatut võitlust katoliku kirikuga, esindades deistlikku arusaama jumalast. Poliitikas oli ideaaliks valgustatud absolutism Montesquieu- viis ellu võimude lahususe teooria. Rouseau- tema mõtted andsid olulist tõuget Prantsuse revolutsiooni puhkemisele. Rõhutas kasvatust. Kant- tema rõhutas, et tunnetus ja mõistmine sisaldavad nii ratsionaalset ainet, mida mõistus sinna asetab, kui ka kogemuslikku tegurit. Joseph II- kaotas ära seisuslikud privileegid ja pärisorjuse. Kehtestas usuvabaduse. Friedrich II- viis läbi palju reforme, millega kindlustas merkantilismi.
Andmine, vastuvõtmine, vastukingitus. M.Douglas puhtuse ja mustuse kategooriad kultuuris. V.Turner rituaalide antropoloogia. Geertz sümbolite roll ühiskonna tähenduste kujundamisel. 20.saj II poolel vabastatakse trad rahvakultuuri ühetaolisest iseloomust, varasemas käsitluses nähakse dünaamikat vähe. Hakatakse rõhut, et ajaloolist praktikat ei saa isoleeritult vaatama, hakatakse väärtustama kogemuslikku/tunnetuslikku osa. 70-80 ilmub palju rahvakultuuri teoseid. Antropoloogiline ajalugu Kokkupuuteala on institutsionaliseeritud. Tekib tekstide teadlikkus. Ajalooline antropoloogia Euroopa etnoloogias: Frykman ja Löfgren ,,Culture builders:...." Kultuurikriitiline uurimus näitab, et paljud heaoluühiskonna harjumused on kultuuri produktid. Meetod, mida kasut on kontrastide meetod vaadatakse kodanlike asju vastanduse kaudu ehk tööliste.
EQ JA SQ EFEKTIIVSE ÄRIKOMMUNIKATSIOONI EELDUS EQ Emotsionaalne Intelligentsus (Goleman 1995) on võime · ära tunda meis tekkivaid tundeid (eneseteadlikkus) · oskus oma käitumist käivitavaid tundeid reguleerida, motivatsioon (enese juhtimine) SQ Sotsiaalne intelligentsus on: · võime mõista ja arvestada ümbritsevaid suhteid (Sotsiaalne teadlikkus- empaatia, kuulamine) · teada nende mõju (Suhete juhtimine- mõjustamine, suhtumine) AUTENTSUS Loob kogemuslikku usaldatavust kolm kontseptsiooni (Leigh, Peters & Shelton 2006) · autentsus, kui objekti (toote) sarnasus originaalile (originaal vs taasloodud) · autentsus, kui vastavus kujutletavale ideaalile · autentsus, kui subjektiivsete emotsioonide kogum oskus ja võime · oma tundeid reguleerida (Goleman 1995) · kinni pidada kokkulepetest/lubadustest (Pine & Gilmore 2007) autentsust saab käsitleda (Leppiman, 2010)
sõltumata. Kõike seda, mis on väljaspool teadust ja sellest sõltumatud reaalselt olemas nim. Looduseks ehk materiaalseks maailmaks. Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene, kui bioloogiline objekt. Loodus uurib ka inimeste poolt loodud ehitisi, aparaate, saasteaineid. Kogu maailmast uurib füüsika seda osa, mida võime nim. Looduseks. Füüsikaliseks maailmaks on loodus. 2.Selgita erinevust looduse ning vaatleja kujutluste vahel Kogemuslikku teavet saame looduse kohta vaatelmise teel. Selleks, et vaatleja saaks loodusest füüsikalist vajalikku infot, peab tal olema meeled (võime saada aistinguid), mälu ( võime salvestada infot), mõistus(võime teha loogilise järeldusi). 3.Selgita nähtavushorisondi mõistet ja seda – mis on selle taga ning mis on selle sees? Füüsika saab looduse kohta teavet vaatluse teel. Kõige lihtsam on vaadelda objekte meie ümber ja meiege umbes sama suurust
Renesansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiikkultuurist ja looduses tiivustatud vaimuliikumist Lääne- Euroopas 14- 16 sajandil. Toimus üleminek keskajalt uusajale. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Lemmikkangelaseks oli Taavet, sest ta võitis Koljati, küll mitte eriti rüütellikult. Taavetis nähti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju. Maailm õigustas selle kogemuslikku tundmaõppimist, aga ka meeleliste naudingute väärtuslikuks pidamist. Renessansiaegne riietus tõstab esile kehavorme ja jäsemeid. Renessanss kestis kaua ja hõlmas nõnda avara maa-ala, et nüüd on see ajastu jagatud perioodideks. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540,
eelarvamusi muutma. Autentsus (Pine&Gilmore) · kolm kontseptsiooni (Leigh, Peters & Shelton) o autentsus, kui objekti (toote) sarnasus originaalile (originaal vs taasloodud) o autentsus, kui vastavus kujutletavale ideaalile o autentsus, kui subjektiivsete emotsioonide kogum Autentsus on oskus ja võime oma tundeid reguleerida (Goleman). Kinni pidada kokkulepetest/lubadustest. See loob kogemuslikku usaldatavust. Autentsust saab käsitleda nii intrapersonaalselt (isiklikult eneseavastamine, isiklik kogemus) kui interpersonaalselt (kollektiivne tegevus, sotsiaalne kogemus) (Leppiman) Elamus on elamuslikust situatsioonist moodustuv positiivne tunde või teadmuskogemus, mis teeb sügava mõjutuse ja võib juhtida kogeja isiklikku või hoiakulist muutust (Tarssanen ja Kylänen, Leppiman). See, mis ühele elamus, pole seda ehk teisele. Küsimine jaguneb avatud ja suletud küsimusteks
tuhandeid kordi. Samas leiab heuristiline otsing tüüpiliselt hea lahendi, kuid ei pruugi leida parimat. 59. Algoritm A*. Heuristilise otsingu üks tuntud algoritm on A*. Selle algoritmi puhul on iga tipu jaoks olemas hinnang selle tipu kaugusele etteantud lõpp-punktist. Kuni minimaalse tee leidmiseni vaatab algoritm läbi kõikvõimalikud teed, mis viivad alguspunktist lõpp punktini. 60. Näiteid heuristikate kohta. Otsingu suunamiseks võib anda kogemuslikku (heuristilist) lisainfot. Näiteks võib kaardil tee otsingul arvestada ilmakaari. Omad heuristilised reeglid on paljudes mängudes, heuristilisi reegleid kasutatakse otsingumootorites jne. Selline otsing ei garanteeri lühimat ega parimat teed,
universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism – maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. Sel perioodil kasvab ka kunstniku eneseteadvus. Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj – eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi.
.................................................. 9 KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Gerontoloogia on teadus organismide vananemisest ja vananemisprotsessidest. Termini võttis kasutusele Vene bioloog Ilja Mensikov juba 1903. aastal, tuletades selle kreekakeelsest sõnadest geron- eakas ja logos- teadus. Gerontoloogia uurib: · vananemise bioloogilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid aspekte; · vananeva elanikkonna mõjusid ühiskonnale; · kogemuslikku vananemist ja elukulgu; · vananemise põhjusi ja pikaealisust. Vananemine on organismi arengu paratamatu lõpuperiood ja vananemismuutused toimuvad inimeses tervikuna, läbides kolme protsessi: · Bioloogiline- füsioloogiline eluvõime langus · Psühholoogilise adaptatsioonivõime vähenemine · Sotsiaalne võime kahanemine: Antud uurimius referaadi eesmärk on koguda andmed ja analüüsida autori poolt
filmis. Film filmiti Elevandiluuranniku tollases pealinnas Abidjanis. Film räägib Nigeeria immigrantidest. Näitlejad segavad reaalseid elatud sündmusi (seoses migratsiooni, vaesuse ja võõrmaalastele suunatud viha) fantaasiaga. Rouch oli veel alusepanijaks liikumisele cinéma vérité. Selle idee oli, et kaamera ja montaazi abil saab luua sügavama reaalsuse dokumentaalfilmidesse. Kaamera silm tungib sügavamale struktuuridesse. Kiire montaazi abil saab edasi anda reaalset kogemuslikku kiirust. Populaarne oli filmida pilt ja lindistada hääl eraldi ning pärast sõeluda välja parim filmimaterjal ja sobitada häälega. Rouchile tähendas see, et nüüd sai filmitavale lähemale kui varem, olla intiimsemas kontaktis. Cinema verite tuli kasutusele vene filmitegija Dziga Vertovi kinopravdast. Vertov arvas, et kui fragmendid reaalsusest kokku organiseerida, siis avaldavad nad sügavama tõe, mida palja silmaga pole võimalik näha. Kino-Pravda oli ringvaate seeria,
üleloomulikke olendeid võib kohata igal pool. TAAVET kui renessansiaja inimese kehastus Renessansliku maailmavaate teljeks on veendumus, et olulisim väärtus on isiksuse vaba iseseisev areng ning individuaalsed omadused. Lemmikkangelaseks oli üldiselt Taavet, sest ta võitis Koljati. Taavetis kui võitleja ideaaltüübis nähti tihti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju; humanismi, mis ajastule iseloomulikult avaldus kunstis. Oluliseks peeti kogemuslikku tundmaõppimist, aga ka meelelisi naudinguid väärtustati kõrgelt. 15. sajandil hakkas skulptuur taastama oma iseseisva kunstiliigi õigusi. Kunsti eesmärgiks polnud enam luua sümboolseid, tinglikke skeeme usu näitlikustamiseks, vaid püüti kõiki, ka piiblitegelasi, kujutada elavatena, kordumatute indiviididena. Nii hakkasid pühakud sarnanema Itaalia kaupmeeste ja seiklejatega. Pikapeale meenutas üksnes pealkiri, et tegemist on religioosse motiiviga. Donatello ,,Taavet" (u
on vajalik jaotada kuluobjektidele) · Oluline(olulised sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusevariantide puhul erinevad) Ebaoluline kulu(ebaolulisteks kuludeks juhtimisotsuste tegemisel võib lugeda juba tehtud kulusid ning kulusid, mis on alternatiivide jaoks ühesugused) · Varemtehtud e. pöördumatu kulu(on juba tehtud ning neid pole võimalik muuta. Need on minevikukulud ning juhtimisotsuste langetamise seisukohast omavad ainult kogemuslikku väärtust). · Alternatiivkulu e. loobumiskulu(kujutavad endast potentsiaalset tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsusealternatiivi eelistatakse teistele. Alternatiivkulud eeldavad valikuvõimalust vähemalt kahe alternatiivse otsusevariandi vahel). · Täiendkulu(e diferentsiaalkulu on alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kuludes, seetõttu võib seda nimetada ka täiendkuluks. Silmas tuleb pidada, et täiendkulude arvutamisel saadav
kuuluvad täiusliku teadmise koosseissu (ring on ümmargune) ■ tema arvates ei ole apodiktiliselt (ilma vastuväideteta) võimalik väita, et Jumalat pole olemas ega seda, et Jumal on olemas ■ tunnistab inimese vaba tahet ■ moraalifiolosoofia tugineb “puhtale mõtistusele” ja kohusetundele, ■ kategooriline imperatiiv- absoluutne moraaliseadus, moraali põhjus on moraalis eneses ning ei ole vaja empiirilist (kogemuslikku) selgitust, moraal on üldine ja paratamatu, “toimi nii, et sinu toimimise maksiim võiks saada pldise seadusandluse printsiibiks”, moraalselt tuleb käituda ainult seetõttu, et seda dikteerib moraalne kohus, ei tohi mingil juhul otsida kasu enda jaoks, isegi mitte kaudset ■ teadmine- on vaid üks osa meie käitumise ilmnemisest- oluline on küsimus, mida ma pean tegema
samaks jääb. 72. Selgitage pragmatismi tõeteooriat (James'i esituses). James'i kohaselt seisneb pragmatismi tõeteooria selles, et tõesed on need uskumused, mis ennast ära tasuvad. Üldiselt olevat inimestel kohustus teha seda, mis ära tasub, selleks aga tuleb otsida tõeseid uskumusi. 73. Selgitage pragmatistlikku religioonikäsitlust (James'i järgi). James'i arvates teavad inimesed ainult maailma üht, kogemuslikku osa, aga selle taga peitub mõistetamatuks jääv nähtamatu maailm, kus võib eksisteerida mingi kõrgem jõud. Pragmatistlik religioonikäsitlus leidis, et jumala olemasolu sõltub iga inimese enda kogemusest, seetõttu pole vaja seda tõestama hakata. Jumala olemasolu leiab kinnitust siis, kui ta pakub rahuldust ja on eluks vajalik täidab eesmärki. Jamesi arvates ei tuleb religioon ebakindluse tõttu saatuse ees ja
vahetut vastet vaadeldavas tegelikkuses. Niisugusteks mõistetaks on näiteks “punktmass”, “vaakum”, “ideaalne gaas” jt. Sedalaadi mõistete abil formuleerib loodusteadus universaalse kehtivuspretensiooniga lauseid – näiteks loodusseaduste kohta. Kuid vahetus vaatluses saab vaadelda üksnes üksikuid nähtusi, mitte aga kindlaks teha nende vaheliste seoste universaalsust. Seetõttu ei ole niisugustele väidetele võimalik vaatluses ka otsest kogemuslikku kinnitust leida. Empiiriline kinnitamine kujutab endast kaudteed – universaalsetest teooriatest selliste üksikväidete tuletamist, mida saab vaatluses või teooria alusel konstrueeritud kunstlikus situatsioonis – eksperimendis – kindlaks teha. Niisuguste menetluste alusel teadmise põhjendamist nimetati teadusfilosoofias verifikatsiooniks (sõnast veritas – ladina keeles: tõde). Newtoni füüsika oli väga hästi verifitseeritud teooria. Ometigi tõi teadusliku tunnetuse areng
vastus samaks jääb. 72. Selgitage pragmatismi tõeteooriat (James’i esituses). James’i kohaselt seisneb pragmatismi tõeteooria selles, et tõesed on need uskumused, mis ennast ära tasuvad. Üldiselt olevat inimestel kohustus teha seda, mis ära tasub, selleks aga tuleb otsida tõeseid uskumusi. 73. Selgitage pragmatistlikku religioonikäsitlust (James’i järgi). James’i arvates teavad inimesed ainult maailma üht, kogemuslikku osa, aga selle taga peitub mõistetamatuks jääv nähtamatu maailm, kus võib eksisteerida mingi kõrgem jõud. Pragmatistlik religioonikäsitlus leidis, et jumala olemasolu sõltub iga inimese enda kogemusest, seetõttu pole vaja seda tõestama hakata. Jumala olemasolu leiab kinnitust siis, kui ta pakub rahuldust ja on eluks vajalik – täidab eesmärki. Jamesi arvates ei tuleb religioon
moodustuvad ja lõplikult aru. Teadus on läbipaistev – Descartes. Ideed pole objektid. Objekt saab olla antud kogemuses aga ideed on midagi muud, millel puudub kogemus. Ei kirjelda objekte, aga tähendavad endas maksiime. Suunatud selle poole, et arurakendus oleks läbinisti kooskõlas ja ühtne ehk moodustaks süsteemi (seotud selle kaudu, et tuletatud ühtsest printsiibist). Võib olla, et printsiip on ise idee, aga teised väited on kogemuse enda omad ja need kirjeldavad midagi kogemuslikku. Pole vaja teha kogemuse jaoks, vaid mõistuse enda rahuldamise jaoks. Kogemusel on mitte-ratsionaalne jääk ehk lõpule viimata. Mõistus soovib saada tervikuks. Aru anda, mida siis tehakse – süstematiseerivad ideed. Kogemusterviksuks – lõpule viidud kogemus. Kujutada ideena? Absoluutne tervik on võimatu aga teine asi on idee sellest ja see annab meile – tunnetusele – sihi, mille poole püüelda. Hõlmatud ühe printsiibiga.
spetsifikatsioon ning väljundiks - arenduse maksumus või arenduseks vajalike inimkuude (- päevade, -aastate) arv. Kahjuks pole head spetsifikatsiooni alati olemas, ka on palju parameetreid peale funktsionaalsuse, mis maksumust mõjutavad, näiteks mittefunktsionaalsed nõuded (töökindlus, turvalisus jne), arenduskeskkond, arendusvahendid, arendajate tase ja nii edasi. Et paljusid neist suurustest ei saa lihtsal viisil mõõta, on nende hinnangud paratamatult kogemuslikku laadi. Teades orienteeruvat tarkvara mahtu, on võimalik prognoosida arenguks vajalikku töömahtu. Selleks kasutatakse mitmesuguseid mudeleid, enamlevinud on COCOMO mudel. Tarkvara arendusmaksumuse prognoosi kokkuvõtteks: · Tarkvara maksumuse prognoosi enamlevinud meetodid kasutavad tarkvara mahu prognoosi ja selle baasil töökulu prognoosi · Mõlemad prognoosid nõuavad seniste projektide andmebaase ja nende põhjal prognoosimetoodika kalibreerimist
on osaliselt projitseeritud teisele valdkonnale, nii et teine valdkond mõistetakse osaliselt esimese kaudu. • allikvaldkond ja sihtvaldkond • Inimmõtlemise ja keele põhilised allikvaldkonnad: KEHA ja RUUM • Metonüümia on kognitiivne mehhanism (kontseptuaalne projektsioon), milles üks kogemuslik valdkond mõistetakse osaliselt teise, samasse kogemuslikku valdkonda kuuluva valdkonna kaudu. Näiteks: Loen Tammsaaret. (kirjanikku ei saa lugeda) Hamburger ootab arvet.(ikka klient ootab) • viha on vedeliku keemine anumas anum→plahvatus keha→enesevalitsuse kaotus 27. Psühholingvistika uurimisvaldkond ja meetodid. TERMIN: Psühholingvistika Psühholingvistika • Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm)
nt nimetatakse noorte tänavarahutusi vähkkasvajaks, mis üha levib, ähvardades üliohtlikult ühiskonna tervist. Selle metafoori abil kaitstakse ideoloogiliselt ühiskonnas domineerivaid ehk eliidi huve, kuid omistatakse need huvid diskursiivselt ühiskonnale kui tervikule. Alternatiiviks oleks haiguse metafoori kasutamine mõne muu ühiskondliku nähtuse, nt sotsiaalse ebavõrdsuse kohta, mis streike ja rahutusi tegelikult põhjustab. B. Grammatika 5. Millist kogemuslikku väärtust grammatilised vormid sisaldavad? Mis tüüpi protsessid nt tegevus (alus + öeldis + sihitis), sündmus (alus + öeldis) või omistamine (alus + öeldis + öeldistäide) ja osalejad (tegijad või kannatajad) domineerivad? Mis faktorid võiks seda põhjustada? (Nt: Näiteks on võimalik üht ja sama fakti esitada avalikus diskursuses tegevusena (,,Politseinikud vigastasid mitut
Ideaaliks on nüüd üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt Maailm muutus ühemõõtmeliseks ja ühtseks, asjad ja teod hakkasid kaotama oma tähendust Renessanslik moraal Eesmärgi ja vahendite suhe Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata "eesmärk pühitseb abinõu" Tulirelvad levivad Populaarsemaid tegelasi on Taavet, kelle võit Koljati üle polnud eriti rüütellik Maailma ühemõõtmelisus õigustas selle kogemuslikku tundmaõppimist ja meeleliste naudingute väärtuslikuks pidamist Renessansiaegne riietus - ihulikkuse hindamine, tõstab esile kehavorme ja jäsemeid Uusplatonism ja jumalikud reeglid Platoni ja uusplatoonikute mõju suurenemine Meelelise maailma taga on ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum Reeglites peitub nii tõde kui ka ilu Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes
suunab reklaam vajadust). 3) Reklaam kujundab inimeses varem temas mitte olnud hoiakuid ja arvamusi, sundides teda muutma esialgseid valikuid või ihaldama objakte / teenuseid, mida ta eelnevalt ei ihaldanud (siin tekitab või muudab reklaam vajadust või selle rahuldamise viisi. - Reklaamisõnumi mõju alus - psühholoogilise kommunikatsiooni strateegiad, mis mõjutavad inimese aru ja mõistust (ratsionaalne tehnika), kultuurilis-kogemuslikku kihistust psüühikas (sümbolism) ja tema tundeelu ja enesetunnet (emotsioonid). Sobivamad ja piisavalt tugevad appeleeringud: 1) Seostamine sotsiaalsete normide, väärtuste ja väärt imagotega. 2) Osutamine solidaarsusele teiste inimestega. 3) Iha staatuse ja prestiiži järele. 4) Elamusjanu või lõdvestav rahulolusoov. 5) Appeleerimine loodud või loodavatele positiivsetele või negatiivsetele kinnitustele. Mõjutamispsühholoogia võttede alajaotused reklaamipraktikas:
Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. NB!Gootika ja renessansi vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida seostatakse reness-ga tärkasid juba keskajal (nt looduse teadlik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst). Sel perioodil kasvab ka kunstiku eneseteadvus (teoste signeerimine, kunstniku enda lisamine oma teostele). Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust
vastust)- ärgastuse ja ( ei olnud vastust) – eemaldumise dimensioonipaaride abil. Esimesest dimensioonipaarist moodustatud teljestik asub teise suhtes 45-kraadise nurga all 10.Astronaut kruvib Rahvusvahelise Kosmosejaama välisseinale robotkätt kui ühtäkki libiseb kruvikeeraja käest. Mida ta sel hetkel tunneb? Sellele küsimusele vastates kasutasid sa tõenäoliselt tuletuslikku ja mitte kogemuslikku empaatiat, kuna stimuleerisid oma emotsionaalset reaktsiooni astronaudi olukorras 11.Emotsioonide klassifikatsioon, mis asetab viha ja isu ühte ning ärevuse ja kergenuse teise kategooriasse, lähtub ennekõike emotsiooni tegevusalge komponendist. Seevastu klassifikatsioon, mis asetab viha ja ärevuse ühte ning isu ja kergenuse teise kategooriasse, lähtub ( vale oli väljenduse) komponendist. 12.Katsegrupil A ja B palutakse läbi lugeda sõnade nimekiri ja alla joonida
astrofüüsika tööpiirkond. Püüdke ära märkida ka optika ehk valgusõpetuse, elektriõpetuse, soojusõpetuse ja mehaanika tööpiirkond. Füüsika ja looduse tunnetusprotsess • Füüsika uurib ja kirjeldab reaalset, olemasolevat loodust. • Füüsika on selle poolest eriline teadus, et tegemist on ühekorraga nii empiirilise kui ka eksaktse teadusega. Füüsika kirjeldab reaalselt olemasolevaid objekte ning nähtusi, saab nende kohta kogemuslikku infot, iseloomustab neid arvude abil ning töötleb andmeid matemaatiliste meetoditega. • Inimene on looduse vaatleja, kes saab infot looduse kohta oma meeleorganite vahendusel ning füüsika on tema vaatluste üldistus. Selleks, et vaatleja saaks loodusest füüsikale vajalikku infot, peavad tal olema: • meeled (võime saada aistinguid – nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine); • mälu (võime infot salvestada ja seda kasutada);
(1) minnakse ise ära; (2) ollakse sunnitud lahkuma; (3) grupp hääbub liidri lahkumise tõttu (4) grupi liige “nõustatakse grupist välja”. Need lahkumisviisid erinevad üksteisest nii esinemissageduse kui ka äraminekuga kaasneva emotsionaalse läbielamise määra poolest. 38) Äärmusgrupist lahkuja psühholoogilised probleemid, kultusjärgne sündroom Valdavalt on äärmusgrupist lahkuja probleemid emotsionaalset, kogemuslikku laadi: tuntakse, elatakse läbi. Kuidas inimene grupist väljumist läbi elab, oleneb nii liitumiseelsetest, grupis oleku aegsetest kui ka lahkumisega seotud teguritest. Liitumiseelsetest teguritest on olulised vanus ja emotsionaalne tundlikkus. Vanus on tähtis selles mõttes, kui vanalt äärmusgrupiga liituti. Kui sinna mindi lapsena, siis puudub inimesel suuresti igasugune alternatiivne (usuline) elukogemus. Lahkudes tuleb kõike otsast peale õppida
identiteedi kujunemist, uuritakse tatoveeringuid, turistidele mõeldud kunsti jne. See kõik tuleks kaasata termini alla. Foto ja film Inimese vaatlemisvõime on lünklik, fotod annavad rohkem informatsiooni kui tekst, tekstiga ei jõua nii palju asju välja tuua kui ühe pildiga. Fotolt muidugi võivad erinevad inimesed/uurijad leida uusi aspekte, mille peale üks või teine ei tule. Visuaalsed materjalid tekitavad emotsionaalsemat sidet kui kirjalik tekst. Selleks, et hästi ja inimlikku kogemuslikku poolt edasi anda, peab olema hea kirjanik ja sõnadega osav. Järjest enam on antropoloogid aru saanud, et inimkäitumisel on oluline roll meeltega kogetul asjadel. Suurt rolli mängivad nägemine, kuulmine, haistmine, kompamine. Kirjalikus tekstis on sensoorseid aistinguid raske edasi anda. Pilti me näeme ja saame ette kujutada, siis on kergem luua ettekujutus reaalsest objektist, mis pildil asetseb, kogemus tuuakse lähemale. Osades valdkondades ei ole pildiga muidugi midagi teha
müstikast. -) Kant puutus ka selle süsteemiga kokku, kuid see ajas ta vihale, sest see oli küll loogiline kuid väga spekulatiivne ning seega ta kirjutas sellele vastu ,,Vaimude nägija unenäod". * Kanti füüsika idee oli ühendada subjekti ja objekti teooriad. -) See mida me vastu võtame objektina on ilmingud, kuid ta jättis Ding an Sich'i. -) Ta uskus, et peaks olema mida a priori'set ehk enne kogemuslikku ning neid fakte töötleme me oma mõistusega, mis koosneb kaheteistkümnest kategooriatest (kirjeldavad kvantiteeti, kvaliteeti, suhteid ja modaalsust). -) Üldiselt inimesed lihtsalt võtavad vastu ilminguid ja tõlgendavad neid oma mõistusega. * Kant ütles, et aisting on korrastatud ärritus; taju on korrastatud aisting; mõiste on korrastatud taju; teadus on korrastatud teadmine; tarkus on korrastatud elu igal
Verbaalsed skeemid – seostuvad sõnade tähenduse ja kommunikatsioonioskustega. Tegemist on teadvuse konstrueerimise katkematu protsessiga. Piaget’ järgi toimub see kindlas järjekorras. Kohanemine – akommodatsioon ja assimilatsioon. Eelnevad skeemid formuleeruvad teadvuses ja on meie edasise tegevuse kogemuslikuks baasiks. Mida suurem see on seda paremad võimalused eri olukordades toimetulekuks. Pidevalt peame kokkupuutel keskkonnaga oma kogemuslikku baasi täiendama, et uute oludega paremini kohaneda. Seega on kohanemine indiviidi ja keskkonna pidev vastastikuline protsess. Ta õpib keskkonna sündmusi ette nägema ja neid kontrollima ja protsessi käigus toimub teadvuses uute skeemide konstrueerimine. Erinevuste olemasolu kutsub esile kognitiivse (e tunnetusliku) ebakõla. Selle leevendamine toimub kas akommodatsiooni- (muutus meie reageeringutes tingituna tajust) või assimilatsioonina (maailma kohandamine omale – jonn). Need
2.4 Analoogiline meetod Verbaalne ja kogemuslik ( ehk empiiriline ) mõistmine on need kaks absoluutset vormi, mille kaudu või mille põhjal on võimalik teistele inimestele midagi õpetada või edasi anda millegi mõistmist. Näiteks üks asi on armastust kirjeldada aga hoopis teine on seda ise kogeda, üks asi on kirjeldada maavälist elu aga hoopis teine on seda oma silmaga näha jne. Verbaalne mõistmine alati ei tingi kogemuslikku mõistmist, kuid seevastu kogemuslik mõistmine annab alati mõista ka inimese verbaalset mõistmist. Näiteks inimese armumise või armastuse kirjeldust me ei pruugi lõpuni mõista enne kui me seda ise ei koge. See aga viitab asjaolule, et inimese mõistus on võimeline mõistma ainult neid asju, mida ta on ise kogenud või kogenud analoogseid asju. Unisoofiat pole võimalik mõista ilma nähtuste vahel analoogiat välja toomata või näideteta. Nii
annaabi.ee 
