Renessansi maalikunst Madalmaades, Eestis. (2)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

KUNSTIAJALUGU
16.Renessansi maalikunst Madalmaades, Eestis.
Madalmaade kunst 15.saj:

Iseärasused- üldine suund ja vaimne tähendus oli sama mis Itaalias. Madalmaades puudus antiikaja eeskuju ja „jumalike proportsioonide“ otsingud. Kunst oli linnakodanike teenistuses. Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Usulised meeleolud olid tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine , ei levinud kunstnikuisiksuste kummardamine.
Tahvelmaal - seinamaalil polnud mingit tähtsust, kogu tähelepanu koondus tahvelmaalile.(tähtis altarimaal )
Õlivärvide kasutamine- maalijad kasutasid kogu 15. saj. jooksul õlivärve, mis võimaldasid saada lõpmatu arv värvivarjundeid. Madalmaades ei üritatud kasutada matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit.
Jan van Eyck - 1. suurmeistreid, maalis koos vend Hubertiga Genti altari (traditsioonilised piiblitseenid, koosneb 24-st pilditahvlist), „ Arnolfini abielupaar“ (mitmed detailid viitavad abielu pühadusele)
Rogier vad der Weyden - oli vähe huvitatud detailidest, ruumikujutusest, suurteos oli „Kristuse ristilt võtmine“
Hugo van der Goes - maalis suure Portinari altari
Hieronymus Bosch - inimene on tema tõlgenduses armetu ja loomalik olend , kes on määratud hukkumisele. Tema sürrealistlikud pildid on inspireerinud 20.saj sürrealiste.(„Püha Antoniuse kiusamine “, „Eedeni aed“, „Narrilaev“)

Madalmaad 16. sajandil:

Konfliktid
Piltide hävitamine kalvinistide poolt, mille tõttu kirikud ei tellinud enam kunsti
Maalikunst kodudes, seintel
16. Saj asendub religioosne teema ilmalikuga
Teemadeks : loodus( maastik ), esemed(natüürmort), inimesed(olustikupildid)

Maalikunst madalmaades 16. sajandil:

Osa kunstnikke jätkas 15. Sajandi traditsioone: kordumatud üksikasjad, peenmaalitehnika
Maastikumaalijatest kuulsaim JOACHIM PATINIR ( 1480- 1524 ). – maalis vägevaid metsi ja fantastilisi kaljusid. Maastiku ruumilise sügavuse saavutamiseks kasutas õhuperspektiivi võtteid. Tema pilt jaguneb kolmeks vööndiks : esimene neist on pruunikas, teine roheline ja kolmas helesinine. Vööndid üksteisest eraldatud järsult ja ebaloomulikult. (J. Patinir „ Püha Hieronymus maastikus“)
Romantistide eeskujuks olid itaalia kõrgrenessanssi või manerismi teosed. Võtsid üle itaalia kunstile omase vormi , temaatika. PIETER BRUEGHEL vanem (1528 kuni 1530- 1596 ) – õpetliku , moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga olustikumaalija. Maalide peategelasteks on tal lihtsad talupojad, kedata kujutab ilustamata, kuid nende elujõudu imetledes. Hilisemates töödes jõudis ta pessimistliku ja traagilise maailmakäsitluseni. Traagika jõuab äärmuseni maalis „ Pimedad “ . Sellel kujutab kunstnik vaimset pimedust, inimese loomastumist. (teoseid : „Maastik Ikarose kukkumisega“ , „ Jahimehed lumes“ , „Talupoja pulm“)

Skulptuur ja arhitektuur madalmaades 16.sajandil:

Skulptorite peamisteks ülesanneteks hauamonumendid ja ehitiste kaunistused
Madalmaade arhitektuuril oli suur mõju kogu Põhja – Euroopale
Kujunes välja omapärane manerismi variant
Madalmaade maneristliku arhitektuuri ja dekoratiivkunsti suurmeister oli CORNELIS FLORIS ( 1514 – 1575) .Tema peateos oli Antverpeni raekoda , mille renessansliku fassaadi keskel gootipärane kõrge viil. Floris on ka mitme hauamonumendi autor. Ta lõi omapärase keeruka ornamendistiili , kuhu kuuluvad näiteks puuviljavanikud, kartušid, kõrvalesta meenutavad väänlevad vormid jne.
Madalmaade stiilist võtsid eeskuju Põhjamaade lossiehitajad, eriti Taanis (Kronborgi loss), kuid madalmaade kunst oli eeskujuks ka Eestile.

Kunst Eestis 16. Sajandil:

MICHEL SITTOW (U.1469 – 1525 )- töötas mitme Euroopa valitseja õukonnas portreemaalijana. Madalmaade peenmaalitehnika meisterliku valdajana maalis ta suhteliselt väikesemõõtmelisi pilte, mille tumedal neutraalsel taustal ta kujutas säravate värvidega poolfiguur-portreid või madonnasid. („Taani kuninga Christian portree“, „Aragoni Katariina portree“ , „Maarja kroonimine “ )
Muutused arhitektuuris : sisekujundus muutus valgusküllasemaks ja mugavamaks, majadele ehitati ärklid, raidkunst ( etikukivid ).
Hollandist tuli Eestisse 1589 . Aastal arhitekt ja kujur ARENT PASSER. Tema tähtsamad teosed on Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus, Mustpeade maja fassaadi ümberehitus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 31 allalaadimist

Renessansi maalikunst Madalmaades-Eestis #1

Renessansi maalikunst Madalmaades-Eestis #2

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

monicaei Õppematerjali autor

lühike, kuid hea kokkuvõttev konspekt

renessanss eesti madalmaad cornelis floris pieter brueghel michel sittow arent passer jan van eyck genti altar bosch

Sarnased õppematerjalid

doc

Renessanss

Renessanss iseloomustus/etapid *Linnakultuuri edenemine Itaalias- kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiri kaitseks ka palgasõdureid, rahamajanduse edenemine- Firenze *Vastandumine keskajale- gootika ja renessansi vahel polnud kindlat piiri, tekkis eneseteadvus( uue ajastu algus) *Antiigi tundmaõppimine- F.Petrarca kirjutas 14.saj, et pimedus hakkab taanduma (antiikaja taassünd), õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. *Humansim- on peetud renessansliku maailmavaate teljeks (suurim väärtus on isiksuse vaba areng) *Renessanslik moraal- eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal- vahendid väga olulised.

Kunstiajalugu

doc

Renessanss Madalmaades

Renessanss Madalmaades. 15.saj Itaalia ja Madalmaade kunst on erinevad. Sellel on sotsiaalsed põhjused. Itaalia kunstnikele oli eeskujuks antiikaeg. Renessanss oli seotud katoliikliku maailmaga. Religioosne süzee oli tähtis kogu renessansiajastu vältel, kuid sageli oli see vaid ettekäändeks ilmalike probleemide kujutamisel. Itaalia kunst on toretsev, elurõõmus ja elegantne. Itaalias täideti ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. Madalmaades oli kunstnikele eeskujuks hilisgootika. Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kristlik sõnum peidetakse igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Madalmaalased tõid taevaliku olmelisse. Piltidel on õpetlik, moraliseeriv tähendus, olmelistel esemetel on tihti sümboolne tähendus, mida osati märgata ja lugeda.

Kunstiajalugu

ppt

Madalmaade kunst 15.saj

Madalmaade kunst 15. sajandil Gerda Rohi 29.11.2010 Taust Madalmaade kunst tekkis keskaegses ühiskonnas, mis sõltumatult itaallastest hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma Esialgu juhtus see ainult Madalmaades, kus oli rohkelt rikkaid linnu Madalmaade maalikunsti üldine suund ja vaimne tähendus olid samad, mis itaalia kunstis, aga oluliste iseärasustega Madalmaade maalikunsti iseärasused (1) Antiikkunsti eeskujud ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud puuduvad Vähe märgata itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont Kunst algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses Esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed

Kunstiajalugu

doc

Jaan Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu" peatükid 13-17

Kontrolltöö kunstis 13-17 ptk. 13.Madalmaade kunst 15. sajandil 1Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? Peaaegu üldse ei saa rääkida antiikkunsti eeskujudest ja ,,jumalike proportsioonide" otsinguist, itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont märkame vähe. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, madalmaades oli kunst algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses. Madalmaades ei ülistatud isiksust vaid toodi esile inimeste võrdsuse ja õigluse idee, inimene polnud maailma keskpunkt. Madalmaades olid humanistlikud ideed mõnikord seotud ketserlike, kuid jumalakartlike õpetustega, kuid Itaalias leidis see antiikaja paganlust matkiva vormi. 1Mis oli Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks? Inimeste hingeelu avamine. 1Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaadel loodud maale? Jõukate kodanike koduseinetle 1Milliseid värve kasutati Madalmaades

Kunstiajalugu

doc

Renessanss väljaspool itaaliat

Madalmaade renessanss 15.sajandil Jätkub hilisgootika õitseng nii skulptuuris kui arhitektuuris. Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest.

Kunstiajalugu

doc

KUNST 15.-16. SAJANDIL

KUNST PÕHJA POOL ALPE 15. JA 16. SAJANDIL Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 16. sajandil tekkisid suured muutused juba enamiku Euroopa maade ühiskondlikus elus. Mõnel maal - Madalmaades, osalt ka Saksamaal ja Prantsusmaal) olid uued jooned ühiskondlikus elus juba selgelt välja kujunenud. Tugevnes võtlus feodaalse killustatuse vastu. Reas maades võitis katoliiklusevastane usupuhastus - REFORMATSIOON. Protestantlus oli esialgu võrdlemisi kunstivaenulik kirikute kaunistamine maalide ja skulptuuridega kas keelati ära või piirati seda. Vähenes oluliselt ka kirikuehitus. Seda enam puhkes õitsele ilmalik kunst

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu - renessanss

13. MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 8. Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest renessansikunstnikuks? kunstist Itaalias? Albrecht Dürer Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. 9. Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema Itaalias kujutati pigem meelelist maailma. Itaalias oli antiikkunsti eeskujud, tähtsamad graafikateoseid. Madalmaades seda peaaegu et ei olnud. Ka puudub Madalmaade kunstilt Avardas graafikatehnika võimalusi. Tähtsamad teosed: itaalialik elurõõm ja elegantne joon

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu - Renesanss väljaspool Itaaliat

2) Puudusid antiigi eeskujud 3) Vähem elurõõmus, toretsev ja elegantne kui Itaalias (renesanss) 4) Esiplanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed 5) Inimest ei peetud maailma keskpunktiks nii nagu Itaalias 6) Tugevad usulised meeleolud, mis avalduvad igapäevaelu kujutavates piltides 7) Puudus keha idealiseerimine, tähtis oli hingeelu avamine 8) Kunstnik oli käsitööline 9) Tahvelmaalid 10) Õlivärvide kasutamine 2. Madalmaade maalikunst 15.sajand JAN VAN EYCK ,,Arnolfini abielupaar" Maal abielupaarist nende abieluvande ajal, kus tunnistajad paistavad peeglist. Üks nendest ilmselt kunstnik ise. Pilt on täis sümboleid, mis viitavad selle paari eluväärtustele (nt: koer-truudus) ,,Genti Altar" Eyck maalis selle koos oma venna Hubertiga. 24-st pilditahvlist koosnev tiibaltar. Jällegi on maalis sümboleid (nt:tall-Kristus). Värvidesära, detailipeensus ja loodusvormide rikkus muudavad selle uskumatuks kunstiteoseks.

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid