50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
63 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kadri90
Õppematerjali autor
kingad,küünal, palvehelmed. Peeglis on kujutanud ennast. ,,Kantsler Rolini madonna"- tavaliselt maaliti pildile ka tellija. Sel maalil on kaugemad asjad küll pisemad, aga siiski väga detailsed. ,,Mees punase turbaniga" Rogier van der Weyden- oli kuulus lõuna-madalmaades ehk flandrias.Pole huvitunud detailidest, oluline oli dramaatiline tunnete väljendamine läbi värvide. ,,Kristuse ristilt võtmine" Isegi anatoomilist õigsust pole, oluline on sisu. Hugo van der Goes- ,,Portinari altar" see tekitas Itaalias sensatsioone. Neid hämmastas peenmaal ja uudnsem usuline käsitlus. Hieronymus Bosch. Ta asub kõige kaugemal renessansi humanismit. Inimene on ta teostes armetu, loomalik, hukule määratud. Tema fantaasia on piiritu. Tema kuulus teos on üks altar, mis on jagatud kolmeks osaks: ,,Paradiis", ,,Lõbude aed"(see on keskne osa, kujutab maist elu),"Põrgu"- eriti fantaasiarikas, sünge, sarkastiline. Madalmaade kunst 16.sajandil
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool RENESSANSS referaat Koostaja: Juhendaja: 2013 Sisukord Perioodid............................................................................................................................................4 Renessansi suurkujusid.......................................................................................................................4 Arhitektuur (Eesti)..................................................................................................................................5 Renessanssmuusika................................................................................................................................6 Tähtsamad muusikateoreetilised jooned...................
Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade"vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Seda perioodi nimetatakse kõrgrenessanssiks 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur
tahumata kividest. Teine ja kolmas korrus on tahumata pinnakividest, rõhutati horisontaalsust. Palazzod ülikute jaoks, pakkusid kaitset. Võetakse kasutusele tsentraalehitus kiriku püstitamisel. Kõige suurejoonelisem kirikuehitis on Peetri kirik, Vatikanis. 1 Bosch - Heinakuhi, Madalmaad 2 Jan van Eyck Madonna kantlser Roliniga, Madalmaad 3 L. Da Vinci - Mona Lisa, Itaalia 4 A. Dürer - Püha Hieronymus, Saksamaa 5 Michelangelo Taavet, Itaalia 6 P. Brueghel Pimedad, Madalmaad B 1 Itaalia maalikunst temaatika oli enamasti usuline. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. 15saj.t pole sagenesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Tsentraalperspektiivi kasutamine. Kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. freskod Mdalmaade mk maalikunst hakkas väärtustama nähtavat maailma. Madalmaades ei saa rääkida antiiikkunsti eeskujudest ja jumalike proportsioonide otsingust.
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel
RENESSANSS Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit
Referaat teemal: Jan van Eyck Koostaja: Kersti Jurtom 2011 Jan van Eycki(Johannes de Eyck) elust on üldiselt vähe teada. Ta sündis 1390/95. aastal Põhja Belgias Maaseickis ning suri 9. juulil 1441. aastal Brügges. Maeti Püha Donatuse kiriku ristimisnõu lähedale. Jan on Madalmaade koolkonna tähtsaim esindaja, see on puht-flaami koolkond, mille peamiseks keskuseks oli Brügge. Edaspidi on teda aga mainitud juba 1420ndatel Haagis Hollandi krahvi Baieri Johannese õukonnast, kus ta oli kunstnikuks. Dokumentides on mainitud, et 15. maist 1425
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid