Munkade elu kloostris Lähis-Ida aladel läksid erakud mungad kõrbesse või mägedesse. Lääne-Euroopas kogunesid ühesuguste eluviisidega mungad kogukondadesse ehk kloostritesse. Esimesed kloostrid tekkisid Egiptuses IV sajandil, kust levis kloostrite asutamine edasi Euroopasse (eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale). Benedictus Nursia asutas 529. aastal Euroopa kõige mõjukama Monte Cassino kloostri. Kloostritesse astujad pidid läbima umbes poole aasta pikkuse katseaja. Kuna sisseastujad kartsid väljalangedes külarahva tagakiusamist, oli sellelt teelt äralangeijaid ehk apostaave vähe. Uustulnuk ehk noviitstutvustati kiirelt kloostri reegleid ja igapäevast päevakava. Munkade elu kloostrites polnud mee lakkumine.Mungad pidid täielikult kuuletuma abtile ehk kloostri ülemale. Nad pidid järgima kloostri rangeid reegleid. Näiteks munkadel oli naissoost isikutega suhtlemine keelatud
Peeter I reformid Venemaal * Peeter I suhtus halvasti munkadesse ja nunnadesse, kes tema arvates olid priileivasööjad. Ta püüdis piirata nende hulka sellega, et määras kindlaks iga kloostri asukate arvu ja keelas ümberasumise ühest kloostrist teise. * Valitseja paigutas kloostritesse elama haigeid, rauku ja kerjuseid, nõudes kloostritelt nende ülalpidamist. * Esialgu ilmutas Peeter I leebust ka vene vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. * Levitati kuuldusi, et tsaar on ära vahetatud ja et Peetri näol on maailma tulnud Antikristus. * Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võrku. 1714.a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist. * Peeter I eluajal suudetigi asutada 46 kirikukooli.
Nad seisid vastu vaimulike ametite müümisest. Ainult paavst võis kutsuda kokku kirikukogu. Ainuüksi tema võib kinnitada muudatusi kanoonilises seaduses. Paavsti üle ei saa kohut mõista. Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi. Tänapäeva usu roll on vähenenud, usutakse teatud määral aga pole enam usk põhi prioriteet. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vabam, kui keskajal. Tänapäeval minnakse vähem kloostritesse, kuna ei suudeta olla pikka aega eemal välismaailmast.
M.a.j. tekkinud kristlik kultuur, mis võttis paljugi üle Antiik-Kreeka kul- tuurist, ei võtnud millegipärast üle kreeklaste ülenoodikirja (ei olnud piisavalt täpne nende jaoks?). Keskajal tekkinud Gregori koraali õpetati suuliselt põlvest põlve edasi. Selleks, et laulu meloodiat meenutada, märgiti Gregori koraali teksti peale spetsiaalsed märgid NEUMAD. Need aitasid juba õpitud meloodiat meenutada., aga mitte ära õppida! Nii saadetigi lauljad-mungad aina uutesse kloostritesse, et nad Gregori koraali laulmist õpetaksid. Ristiusk aga levis Euroopas kiirelt edasi ja lauluõpetajaid ei jätkunud kõikjale , kus neid vajati. Lisaks sellele muutus kirikumuusika kahehäälseks- Gregori koraalile lisati teine hääl -seda laululiiki nimetati ORGANUM. Kahehäälset laulu oli aga neumade abil võimatu üles märkida. Oli vaja süsteemi, mille abil saaks igaüks laululoo selgeks õppida! Sellise noodikirja mõtles välja 1028. aastal Itaalia munk Guido Arezzost
lahenduste pakkuja suhetes Euroopaga (religioonist parim kirikute unioon, kirjutas rea trakaate, pooldas täielikku ainuvõimu, arvas, et tuleb õpetada ka naisi -> majapidamisoskuste jagamine) Kirik Peeter I reformide ajal 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör P I suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse (priileivasööjad) -> paigutas kloostritesse elama erusoldateid, haigeid, rauku, kerjuseid P I sallis katoliiklasi, protestante, kuid surus läbi alistatud Volgamaa rahvaste vägivaldse ristimise vanausuliste tagakiusamine (1666- 1667 kirikukogu ja 1685 tsaari ukaasiga lindpriideks), ainsaks pääseteeks põgenemine Vene impeeriumi äärealadele, sh Baltikumi Kooliharidus 18. sajandil 1714 käsk avada linnades arvutuskoole; kirikukoolid -> P I ajal 46 kirikukooli: esimene
ristiusustamata rahvaste vastu ning ka slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas (Jäälahing). Paavst Innocentius III kinnitas pattude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile ja võrdsustas Vana-Liivimaa palverännaku Jeruusalemma teekonnaga. Keskajal olid Lääne-Euroopas rüütlitel ja aadlikel väga suured perekonnad. (Sellajal olid epideemiad, mille tõttu surid paljud inimesed) 8-12 poega oli sellel ajal täiesti normaalne nähtus. Osad neist läksid kloostritesse ja seepärast jäid kojujäänutele maad väikseks. Seepärast läksid suurema osa poegadest maailma õnne otsima. Koos nendega ühineti ja nii tekkisid suured salgad, nad seostasid endale maa-alasid kaugemal või pidasid end üleval röövimisega. Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha Maa vabastada. Euroopa tahtis vabaneda Bütsantsi
See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. o Mille poolest olid erilised tsistertslaste kloostrid? Ordu lähtus benediktuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Pikema aja jooksul said kloostritest suured majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist. Kuna tööd oli järjest rohkem, käis munkadel üle jõu ja kloostritesse võeti ilmikvendi, kes võtsid tööd enda peale. o Kus tegutsesid kerjusmungaordud? Peamiselt linnades keset pulbitsevat elu, kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. o Millised eesmärgid olid frantsisklastel, millised dominiiklastel? Frantsisklastel: Idealiseerisid kasisust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. dominiiklastel: Vähenõudlikus lihtsus. o Selgita mõisteid: kirik, klooster, vaimulikud ordud, ketserlus, inkvisatsioon, ristisõjad
Katedraal: piiskopkonna keskus Toomkirik: e piiskopikirik e katedraal Piiskop: pühitses ametisse preestrid, kõrgem vaimulik Preester: koguduse hingekarjane, ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi Sakramendid(7): 1) ristimine 2) leer 3) armulaud 4) abielu 5) preestrikspühitsemine 6) pihtimine 7) matus Visitatsioonid: külaskäigud kohalikesse kirikutesse/kloostritesse, kontrollimaks piiskopkonna vaimulike tegevust 3. Kloostrikorraldus. Benedictus Nursiast, tegevus ja tähtsus: asutas oma kloostri, lõi uued kloostrireeglid, ühtlustas kloostrielu, valdav osa Lääne-Euroopa kloostreid elavad tema reeglite järgi. Benedictuse reeglite põhimõtted: peamiseks on alandilikkus ja distsipliin, lihasuretamisega uhkeldamine ei olnud lubatud, isekusest ja kõigest isiklikust
külgi. Ivan Julma valitsemisviis oli igatipidi ebaõiglane ja julm. Ta mõtles eelkõige enda heaolu peale kui enda rahva. See on valitseja kõige hullem omadus, sest tegelikult peaks õige valitseja olema rahva ja riigi kooshoidja. Tema valitsuse ohvriks langes ligikaudu 3478 inimest, kellest 986 on märgitud nimepidi, kusjuures 46 neist kannavad vürstitiitlit. Aegajalt koostati tema käsul hukatud inimeste nimekirjad, mis saadeti kloostritesse, et neile hingepalvet loetakse. Mina ei suudaks elada teadmisega, et minu hingel on peaaegu 3500 inimelu ja seda kõike ainult võimuahnuse pärast. Ta saatis enda elujooksul korda nii palju rõvedaid ja masendavaid kuritegusid ja nimetada teda ainult julmaks tundub minujaoks ebaõiglane. Keidi Kitt 10b 21.12.2011
suurhertsogiks. Tsaar oli teisteski keeltes kuningaga võrdne tiitel, jäädes alla vaid imperaatorile. Tsaaritiitlit olid kasutanud ka juba tema vanaisa Ivan III ja isa Vassili III, ent Ivan IV oli esimene, kes ametlikult tsaariks krooniti. Tema valitsuse ohvriks langes ligikaudu 3478 inimest, kellest 986 on märgitud nimepidi, kusjuures 46 neist kannavad vürstitiitlit. Aegajalt koostati tema käsul hukatud inimeste nimekirjad, mis saadeti kloostritesse, et neile hingepalvet loetakse. 1570 aasta paiku vandenõulaste süstemaatiline jälitamine ja nende massiline hukkamine lõppes. 18.märtsil 1584, kui juba mitu kuud väga raskesti haige olnud tsaar Ivan IV tundis end ajutiselt veidi paremini ning tahtis mängida malet, tabas teda surm. Kui ta testament avati, siis leiti sealt õpetussõnad lastele, mis olid omapärases vastuolus tema enda eluga. Seal seisis "
· Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia: · Kuningas · Suurfeodaalide kiht · Väikevasallid Kiriku tähtsus keskajal * Antiikkultuuri alleshoidja * Ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * Vaeste eest hoolitsemine * Koolihariduse andmine * Kohtumõistmine Vaimulikud ordud Munga- ja nunnaordud tekkisid Euroopas 6. sajandi paiku, kuigi esialgu kuulusid kloostritesse siiski mehed. Esimeseks neist oli Püha Benedictuse asutatud benediktlaste ordu. Kui algselt olid benediktiinlaste mungad alandlikud ja järgisid rangelt ordureegleid, siis ordude jõukuse kasvuga eemalduti ühe enam reeglitega paika pandud kohustustest. 11. sajandi lõpul kasvas benediktlastest välja tsistertslaste ordu. Tsistertslased ja teised lahkulöönud ordud väärtustasid askeesi, rasket füüsilist tööd ja suuremat eraldatust. Kerjusmungaordud - augustiinlased, frantsisklased,
Arvan, et kalendri tähtpäevade tähistamis komme on säilinud ka tänapäeval ja see komme võiks ka edaspidi säilida. Kultuurivaldkonnas jäid samaks elu tingimused ning kanti endiselt edasi palju villaseid riideid. Mehed tegutsesid varasemale ajale kohaselt käsitööga, ususti endiselt vanu sümboleid ja jätkuvalt anti edasi ehteid eriti pandi neid kaasa lahkunud inimestega. Muutustele juhib tähelepanu rahva keelde uute sõnade teke ja see, et ärksamad eestlased said kloostritesse. Haudadele hakati püstitama kivist riste ja paljude ehitiste materjaliks sai olema kivi. Mina arvan, et uute sõnade teke on aidanud meie keelt laiendada. Ristisõda oli eelräägitud valdkondades teatud määral pöördepunktiks, kuid ka paljud muinasajalae kohased tegurid jäid samakas. Arvan, et ristisõjaga kaasnenud muutused olid eestlastele kasulikud kuna muutus majandus, ühiskond, linna elu, usk ja kultuur, tol ajal olid nendel valdkondadel suur tähtsus.
Kodutöö nr 3 1) Kuidas tekkisid keskajal linnad? Tekkisid nii antiik linnade varemetele kui ka loomulikul teel kasvades. Ajavahemikus 5.-9.sajandini hakkas laineid lööma kristlik kultuur. Kristlik kultuur koondus kloostritesse. 8.-10.saj. arenesid feodaalsuhted seega tugevnesid kaubandussidemed, keskvõimu tugipunktiks olid pfalzid (kindlustatud linnused). Pfalzide kõrval olid teiseks suureks tugipunktiks kloostrid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Uue elukutse esindajatena tekkisid rändkaupmehed, kes hakkasid koostööd tegema misjonäridega ning tekkisid kaupmeeste kirikud. Kuna aga turvalisem elu
geisapiltidega (Kitagawa Utamaro. Kolm Kauntari.) (Katsushika Hokusai. Kanagawa laine.) (Ando Hiroshige. Mees hobusel silda ületamas.) Mõjud Jaapani kunstile · Jaapani kunsti on mõjutanud 6. sajandil budism ja hiina kunsti mõjud, mis jõudsid Jaapanisse Korea kaudu. Mõjud segunesid Jaapani traditsioonidega, nt. katuseid hakati valmistama savist katusekividest. · 7. - 8. sajandil ehitati kloostritesse hulgaliselt Buddha kujusid. Kloostrid ja buda mungad muutusid riigi tugevaimaks jõuks. · Alates 12. sajandist levis Hiinast Jaapanisse Zen-budism. Zen-mungad eelistasid värvipiltidele maalimist ainult musta tusiga. Zen-budismi mõju väljendub kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis. (wu-wei) (Budhha kuju Jaapanis) Ilmalik kunst · Kyoto õukonna tellimusel arenes · pakkus elamismõnu, esteetilised naudingud
17. Raad-linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu 18. Bürgermeister- rae juhatuse liikme nimetus. 19. Sündik-linnajurist 20. Linnafoogt-maahärra esindaja linna rae juures. 21. Tsunft-ühe käsitööala meistrite ühendus. 22. Skraa-(rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. 23. Šedööver-meistritöö 24. Gild-kaupmeeste või tsunftide ühendus 25. Sinod- piiskopkonna vaimulike koosolek. 26. Visitatsioon- piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust 27. Toomkapiitel- kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. 28. Kanoonik- toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. 29. Reformatsioon- usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usuuuendusliikumine. Reformatsiooni käigus lõid mitmed maad
Oma kirjutistes toonitas ta seda, et peale vaimulike võisid ka teised kirjutada. Ta pidas Jumalat elu moraalseks aluseks ning tema teised teosed ja põhimõtted tuginesid sellel arusaamal. Maarja-kultuse positsiooni tugevnemine mõjutas naisi nii kirkikusiseselt kui ka kirikuväliselt. Dante kirjutas: ,,Neitsi meenutab Kristust kõige enam´´. Maarja oli neitsiriigi eesõigustatud eeskuju. Ta pidi kaitsma noori naisi, kes kloostritesse tagasitõmbunult olid valinud vallaliseks jäämise. Kirikujuhid ei tahtnud esialgu Maarjale ruumi anda, kuid tänu tema populaarusele olid nad sunnitud seda tegema. Kirikusiseselt oli naistel varakristlikes koguduses keskne positsioon ja usu naiselik külg väljenduski Maarja-kultuses. Kirikuvälistes tegemistes leidis Maarja- kultuse austamine tähtsa koha. Näiteks rüütlikultuuri daamikultus mõjutas osaliselt Maarja-kultuse
feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid rõhutasid rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustaid linnarahva vaesemad kihid ja talup. Taboriidid ütlesid lahti katolikust kirikust ja ei tunnistanud teisi pühakuid peale Kristuse enda. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes aiult pühapäeva, ning kirikutest kõrvaldada kogu luksus ja toredus. Mõned ideoloogid nõudsid isegi kirikute lammutamist. Eitavalt suhtuti kloostritesse ja munkadesse. Taboriidide vaimulikud pidasid jumalateenistusi talupojarõivas. 5)Millised olid suurte maadeavastuste põhjused ja tulemused? Põhjused: Euroopas suurenes vajadus väärismetallide järele. Legenditaolised teated India, Hiina, IndoHiina, Indoneesia ja Aafrika rikkuste kohta õhutasid meresõitjaid otsima neisse maadesse võimalikult lühemaid ja turvalisemaid mereteid. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte Pürenee ps riikidega
Kloostrid Kirik õpetas, et kõige kindlam tee taevariiki pääsemiseks on loobumine ilmalikust elust, erakuna lihasuretamisele pühendumine ja jumalast mõtisklemine. Lääne-Euroopas Kogunesid erakud aga suletud vennaskondadega ühte. Nii tekkisid välismaailmast eraldatud "suletud kohad" (ladina keeles claustrum), mida hakati nimetama kloostriteks. Kloostrid Esimesed kloostrid tekkisid IV sajandil Egiptuses ja sealt levis kloostrite asutamine nii Bütsantsi kui Lääne-Euroopasse. Kloostritesse astumine Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Noviitsiaja läbiteinu pügati kas mungaks või naiste puhul nunnaks.Nüüdsest peale ei olnud tal enam tagasiteed kloostrist, kuhu ta jäi oma elupäevade lõpuni. Mungad ja nunnad Munkadelt ja nunnadelt nõuti täielikku kuulekust kloostrit juhtivale abtile või abtissile.
Seega oli kooliharidus kättesaadavam peamiselt ühiskonna kõrgema kihi paremale osale, enamik inimesi olid kirjaoskamatud. Samas ei peetud keskaja seisuslikult liigendatud ühiskonnas igale seisusele kooliharidust ka vajalikuks. Varakeskajal olid peamised hariduskeskused kloostrid. Pea igas kloostris oli kool, lisaks raamatukogu ja kirjutustuba. Kloostrite juures tegutses nn : sisemine kool ( Schola interna), mis oli mõeldud neile, kes kavatsesid kloostritesse astuda. See vastu nn: välimine kool (schola xterna) oli mõeldud tavalisele, ilmekatele õpilastele kes soovisid vaid haridust haridust. Ilmikutele mõeldud koolis õpetati lastele lugemist, kirutamist, laulmist ja Ladina keelt. Linnade hoogne areng mõjutas tugevalt ka koolihariduse levikut. Linnakodanikele rajati uut tüüpi kirjutamist- ja Lugemist ehk Gramatikakoole. Võrreldes kloostri- ja katedraali koolidega oli sealne õpetus elulähedasem ja vastas paremini tavliste
kirikuvalduseid tänu millele oli kirikul tõhus sissetulek. Ta rajas kloostreid, levitas ristisku. 6) Milline oli katoliku kiriku korraldus LääneEuroopas? Kristlik maailm oli jagatud piiskoppkondadeks. Eesotsas piiskopid. Piiskopikirik ehk piiskoppkonnakeskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Preestrid jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi. Teenistuses oli ka teisigi vaimulikke nad aitasid jumalateenistustel. Piiskop korraldas visitatsioone kirikutesse ja kloostritesse. 7) Kes aitas ja kuidas kaasa keskaegse kloostrikorralduse kujunemisele? Kirjelda kloostrikorraldust. Benedictus oli eremiit, kes asutas kloostreid. Tuntuim oli Monte Cassino klooster. Ta kirjutas oma munkadele kloostrireeglid, mida kutsutakse püha Benedictuse kloostrireegliteks. Peamine oli munkade jaoks alandlikkus ja distsipliin, isekusest tuli lahti öelda, pidi loobuma kõigest isiklikust ning pidi alluma kloostriülemale ehk abtile. Kloostrit ei tohtinud vahetada.
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja piiblist
säilitamisele? Nad olid kultuursed ja haritud mehed ja pärit sageli just vanadest suursugustest suguvõsadest. Nad püüdsid kokku sobitada antiikkultuuri ristiusu tõdedega. Sel moel säilitasidki, et ei lasknud inimestel unustada nende ajalugu. 20. iseloomusta varakeskaegset kloostrielu(klooster, abt, abtsiss, munk, nunn, Püha Benedictus, Monte Cassino)- esialgu tekkisid kloostrid Aafrikas ja Aasias hiljem ka Rooma keisririigi alal ja munkade ja nunnadena asus kloostritesse ka rikkaid roomlasi. esialgu puudus kloostritel ühtne korraldus. Mõnes kloostris paastuti, teises elati luksuslikku elu. KLOOSTER: munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuuri keskused Lääne-Euroopas. ABT: mungakloostri ülem, ABTSISS: nunnakloostri ülem, MUNK: jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilma elust eraldunud mees, elab kloostris, NUNN: jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilma elust
ajutise allakäigu. Kirikukorraldus Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks ning mitut piiskopkonda ühendav peapiiskopkondadeks. Piiskopid korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (nimetatakse ka toomkirikuteks). Piiskop pühitses ametisse preestrid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Piiskop tegi visitatsioone kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. Kloostrikorralduse kujunemine Mungad ja nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või kogukondadena kloostris. Kuna eluviis ja kloostrite sisekorraldus oli üsna erinev, tõi Lääne-Euroopas sellesse ühtsust püha Benedictuse kloostrireeglid: peamine on alandlikkus ja distsipliin, ei tohi uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, isekusest tuli lahti öelda, loobuda kõigest isiklikust, alluda kloostriülemale. -> Nende reeglite populaarsus kasvas paavst Gregorius Suure soovitusel.
Kristlaskonna Ida ja Lääne poolseim osa esinesid juba Vara-Kiriku ajal. Lääne ja Ida kirikut eraldavad tegurid olid keelelised ja kultuurilised erinevused: * Ida poolse kristlaskonna kultuuriliseks aluseks oli kreekakeelsele haridusele põhinev hellenism. *Idas kujunes rahvuskeelne kristlik kirjandus jumalateenistusel kasutati nii kreeka keelest tekkinud kiriku slaavi keelt. *Läänes juurdus Ladina-Keel kiriku ainsa ametliku keelena. Halduslikult allusid Läänekirikud kindlalt Rooma paavstile. Idas oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, kuid Aleksandrio, Antiookia ja Jeruusalemma vana patriarhaadid olid administratiivselt iseseisvad. Õpetuses ja kristlikus praktikas olid sajandite jooksul tekkinud kirikute vahel erinevused. Läänes peeti tähtsaks moraalseid põhjendusi ning keskseteks mõisteteks olid patt, karistus, tasu, isiklik pääsemine. Idas aga arutleti kristluse ja kolmainsuse küsimuste üle ning pöörati tähelepan...
viljapuud, ravimtaimed, Ameerika pargid-aiad. Kloostrites viljapuud, loomakujud (vt Bütsants). Aiad Kloostriaiad. Roos ja liilia maitsetaimed, puukoolid. avastamiseni 1492. köögiviljad, ilupuud-põõsad, lilled müüride sees. (neitsi Maarja pilt roosiaias, a, reformatsioon toodi üle Alpide mandri-Euroopasse käes roos või liiliaoks 1517. a kloostritesse. Karl Suur (768-814) sümboolika). võtab eeskujusid Idamaadest. Renessanss, Reljeefne maastik, tahe väljuda Regulaarne kompositsioon, Aed eraldatud kõrge hekiga. Lõunamaa taimede levik põhja ,,ärkamine" 14.-16. kaitsvast linnast looduslikku ümbrusse. sümmeetrilised teljed, nelinurksed Kompositsiooniväljade poole. Viljapuud-põõsad, saj
Peamiselt valmistati pärgamenti lamba-, vasika-või kitsenahast. Enamasti kasutati valget nahka, vahel aga ka värvilist ja eriti hinnalisteks töödeks purpurset pärgamenti, millele kirjutati kuld-või hõbekirja. Alates V sajandist tekkis meie tänapäeva raamatule sarnane vorm, mida nimetati koodeksiks. Sõna codeks tähendab puutüve ka puutahvlit. Kirjutusvedelikuna kasutati tahmast või punakriidist ja liimiveest tehtud tinti, mida valmistas iga kirjutaja e skriptor ise. Kloostritesse hakkasid sel ajal tekkima spetsiaalsed kirjutamistoad e skriptooriumid. Taoliste tubade olemasolu soodustas erinevate kirjakoolkondade tekkimist, mis kirja edasisele arengule suurt mõju avaldas. Peale kirjastiilide arenes edasi ka kirjatähtede kaunistamisviis. Raamatutesse ilmus aina enam miniatuure ja initsiaale. Käsitsi maalitud pilte kutsutakse neis kasutatud punase värvimulla menniku järgi miniatuurideks. Iirimaa oli aga kaunistatud initsiaalide e ehistähtede sünnimaaks.
loobumisele. Alles hiljem kerkis esiplaanile Buddha kui isik, kes lõi budismi. Budism on levimisega muutunud ja kohanenud, nii et nüüdseks on välja arenenud kaks väga erinevat budismi koolkonda - vanem theravaada budism ja hilisem mahajaana budism. Kuigi mõlemad vormid austavad Buddhat ja tema õpetusi. Budistid püüavad järgida Buddha õpetusi tihedalt põimitult igapäevaeluga. Nad mediteerivad, on taimetoitlased, annavad almuseid, toovad ohvriande pühamutesse, templitesse ning kloostritesse. Kes oli Buddha? Buddha pärines suursugusest India perekonnast. Tema isa oli vürstiriigi valitseja. Buddha ema suri seitse päeva pärast sünnitamist ning poega hakkas kasvatama isa ja ema õde. Kui Siddharta oli laps, ennustas üks braahman, et täiskasvanuna saab Siddhartast virgunud tark, kes aitab teistel ületada kannatusi. Sel ajal tähendas see rändava kerjuseks saamist. Loomulikult ei soovinud isa, et ta poeg selliseks saab ning külvas teda üle luksusega ning
mida me tänapäeval tunneme Etioopiana. Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kelle kitsed olid peale ühest põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ning pärast marjade proovimist avastas ta, et need andsid talle uut jõudu ja energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad hakkasid marju kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Kloostrites söödi marju ja joodi peale vett, et palve ajal üleval püsida. Sealt liikus kohvi Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtisel tulel. Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti vees. Euroopasse viisid kohvi esmakordselt Veneetsia kaupmehed. Seal sattus kohv katoliku kiriku karmi kriitika alla. Paljud arvasid, et paavst peaks kohvi joomise
usule kindlaks. Uued linna jutustajad Katariina kirikus tõid rahutust kogu kloostrisse.nad jagasid Martin Lutheri usku.Toimus reformatsioon. Rahvas muutus mässumeelseks.nad mõistis uue õpetuse valguses,ee Jeesus Kristus on ka nende eest oma verd valanud,neid vabaks ostnud,et vasallidel pole õigust nende maale ega neid orjadena pidada. Samal ajal oli Agathe kloostrist ära põgenenud ja plaanis abielluda. Jutud levisid,et Riias oli uute jutustajate poolt ülesässitatud rahvas kloostritesse ja kirikutesse tunginud ning pühakujud,lipu ja reliikviad purustanud ja väärtuslikud asjad ära röövinud. Munkadel oli hirm ,et rahvas ka nende kloostrit rüüstama tuleb.Kõik väärtuslikud asjad viidi kloostrist välja.Asjad anti tuttavatele hoiule.Kui raad sellest teada sai ,kästi neid asjad kloostrisse tagasi viia.Mungad pidid kõik asjad kirja panema ja siis see nimekiri raekotta viima.Aga mungad jätkasid asjade välja viimist.Raehärrad olid vihased ja hoiatasid veel neid
6) Milline oli katoliku kiriku korraldus Lääne-Euroopas? – Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks. Eesotsas piiskopid. Piiskopikirik ehk piiskopkonnakeskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Preestrid jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi. Teenistuses oli ka teisigi vaimulikke- nad aitasid jumalateenistustel. Piiskop korraldas ka visitatsioone kirikutesse ja kloostritesse. 7) Kes aitas ja kuidas kaasa keskaegsekloostrikorralduse kujunemisele? Kirjelda kloostrikorraldust. – Benedictus aitas tema enda loodud kloostrikorraldusega. Benedictuse reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja distsipliin. Alluti ainult abtile. Ei tohtinud uhkustada ja kloostrit vahetada. Nad pidid osalema jumalateenistustel ja ennast harima. 8) Kuidas sai alguse kristlik misjon ja mida see endaga kaasa tõi? – Misjon sai alguse
(Kirikukümnis) Kiriku korraldus Kristlik maailm jagatud piiskopkondadeks. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal-toomkirik. Ilmalik maaisand määras preestri ametisse, kuid piiskop pidi selle valiku kindlalt kinnitama. Preestril oli ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Preester oli tuntud ka kui hingekarjane. Piiskop kontrollis oma peapiiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine Hilise Rooma keisririigi aegsed mungad ja mõned nunnad elasid kas üksiklastena- eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Munkade ning nunnade eluviis oli päris erinev. Lääne-Euroopas aitas ühtsust luua püha Benedictuse kloostrireeglid. Reeglid levisid tänu Gregorius Suure soovituse tulemusel. Benedictus kuulutati pühakuks. Lääne-Euroopa munke nimetatakse seetõttu benediktlasteks. Misjon paganate seas
kariklased veel kirikuvarade võõrandamist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jne. Taboriitide programm oli sama kuid rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustasid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid pühakutest vaid Kristust. Tuli kaotada paast ja kirikupühad , jättes alles ainult pühapäeva. Kirikutest tuli kõrvaldada toredus ja luksus. Suhtuti eitavalt kloostritesse ja munkadesse. Vaimulikud täisid ringi tavalises talupojarõivais. 1420. aastal kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi ketserite vastu. Kui Praha ümber piirati jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus. 1433.aastal toimus Baseli kirikukogu kus kariklased sõlmisid Praha kompaktaatide kokkulepe katoliku kirikuga
Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kes märkas, et ta kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ja ta otsustas ka ise neid marju proovida. Ta avastas, et need marjad andsid talle uut jõudu ja energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad kuulsid sellest hämmastavast marjast ja hakkasid neid kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Nad panid marjad vette, sõid need ära ja jõid ka vedelikku, et palve ajal üleval püsida. Sealt liikus kohv Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtises tules. Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti neid vees. Euroopasse jõudis kohv esmakordselt Veneetsia kaupmeeste kaudu. Euroopas sattus kohv katoliku kiriku karmi kriitika alla
suurem osa olid vaesed, kuid osa ka kõrgestisündinud. Oma testamendis jättis Louis IX veel märkimisväärse rahasumma nii Pariisi kui ka teistele Prantsusmaa begiinidele. Begiinide liikumine sai alguse aadlike ja rikaste kodanlasnaiste hulgas, kuid kujunes hiljem nunnakloostritest rahvalikumaks. Begiiniühistutega liitumine ei eeldanud varandust ja liitumisega seoses ei tehtud kingitusi nagu seda sageli ootasid nunnakloostrid. Begiinidel oli lihtsam kui oma kloostritesse suletud nunnadel osaleda linna elus ja tegutseda uuendajana kasvatuse, haigepõetamise ja käsitöö alal. Begiinid hankisid endale elatist kudumise, pitsinipeldamise, tikkimise ja haigepõetamisega. Begiiniühistu pakkus naistele turvalist elu, seltskonda, meeldivaid, kuigi karmilt lihtsaid olusid ja võimalust iseseisvalt omale elatist hankida. Mitmed jõukad begiinid toetasid vaesemaid, pakkudes neile elukohta. niisugused organisatsioonid olid tavalised
Igas kohalikus kirikus oli tavaliselt oma preester kui koguduse hingekarjane. Tegelikult määras preestri ametisse maaisand ning piiskop pidi otsuse kinnitama ja andma preestrile vaimuliku pühitsuse. Lisaks preestrile oli lisaks kiriku teenistuses teisigi vaimulikke, kes aitasid jumalateenistust läbi viia. Piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas külaskäike kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. 11)Kloostrite teke. Esimesed kloostrid tekkisid varakeskajal. Kloostritele panid aluse eremiidid (nad ütlesid lahti maisest elust ning koondusid kloostritesse). Nende elu allus ühistele reeglitele ning pühenuti vaid jumalale. Munk Benedictus lõi Monte Cassini kloostris koloostrireeglid, mis põhinesid alandlikkusel ja distsipliinil. Elu kloostrites: jäädi sinna elulõpuni, nad peavad tegema tööd, end harima ja palvetama, enamuse ajast peavad elama vaikuses
Toomkapiitlisse kuulusid toomhärrad, keda oli tavaliselt 12. Piiskopi ülesanneteks oli: 1.Preestrite ametisse pühitsemine(ordineerimine). Order kindel kord. Ristitute leeritamine e. Konfirmeerimine 2. Õlipühitsemine. 3.Kirikute ja kabelite sissepühitsemine. 4.Verevalamisega rüvetatud paikade taaspühitsemine + adminstratviseid kohustused. Sinod- tähtsamate vaimulike koosolek, kus anti edasi otsuseid. Visitatsioon piiskopi kontrollkäid oma piirkonna kirikutesse või kloostritesse. Preester tegeles kristlaste hingehoiu tööga. Neid peeti üleval kümnisega. Oluline koht oli sakramentidel ldn.k. sakramentum toimingud, mida võisid läbi viia ainult preestrid ja mis pidi usklikele edasi andma jumalaarmu. Neid sakramente oli 7: 1)Ristimine 2)Leeritatumine 3)Armulaud 4)Abielusõlmimine 5)Pihtimine koos meeleparandusega 6)Vaimuliku seisusesse pühitsemine 7) Viimne võidmine inimene hakkas surema ja värki, siis läks sinna. Asustus ja ühiskond
ainult oletada, kuidas seal elati. Tõenäoliselt elati seal nagu Vadstenas, kuid täpselt ei tea me midagi" (Vello Salo). Niisiis pidi tõenäoliselt, keskaegse Pirita kloostri kloostrielu olema sama mis pregu kuna kloostri põhikiri oli ka siis selline nagu praegu. Birgitiini kloostrites keskajal õed kloostrist väljas põhimõtteliselt ei käinud, kuid mõnikord siiski reisisid (kodukohta, tistesse kloostritesse).Õed tegid käsitööd näiteks õmblustööd, ent ei müünud midagi vaid kinkisid. Pirital tõid toitaineid, küttepuid jms talunikud nendest küladest, mis kloostrile kuulusid. 3.2. Pirita kloostri taastamine Pirita kloostri taastamise idee tõusis päevakorda peagi pärast Eesti vabanemist pool sajandit kestnud okupatsioonist. Birgitiinid külastasid Eestit juba enne vabanemist tollal Soomes
(Palamets 1991:28-30) Kloostrid ja mungad Kiriku õpetuse kohaselt oli maapealse elu eesmärk tagada õndsus taevases elus. Kõige kindlam viis see jaoks oli eemaletõmbumine ilmliku elu rõõmudest, teha tööd ja palvetada kloostris. Bütsants paistis silma kloostrite arvukuse poolest, oli palju väikeseid eraklaid, aga leidus ka suurkloostreid. Paljud bütsantslased hakkasid vanaduse saabudes murega mõtlema oma pattude üle ja otsustasid minna kloostritesse munkadeks. Ära ei öeldud ka talupoegadele ja käsitöölistele, sest kloostrid vajasid tööjõudu. Mehed, kes olid võlgades või ei soovinud minna sõjaväkke, läksid samuti munkadeks, sest klooster oli neile kindel peidupaik. Mungarüü vastu võtnud meeste igapäeva elu möödus töös ja palves. Kuigi algul oli kloostrielu lihtne ja askeetlik, siis peagi hakkasid osad kloostrid just täna annetutele rikastuma. Järjest suuremat tulu saadi ka oma toodangutest ja müügist
talupojad · öeldes lahti katoliku kirikust ei tunnistatud ühtegi pühakut peale kristuse enda · tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning kirikutest kõrvaldadakogu luksus ja tõelisus · ägedamad ideoloogid nõudsid isegi kõigi kirikute lammutamist · täiesti erinevalt suhtuti kloostritesse ja munkadesse · nende vaimulikud pidasid jumalateenistusi tavalises talupojarõivas · põhikeskuseks kujunes · Tabor · Plzén Ptk.28 Humanism ja renessanss · Eeldused uue kultuuri ja maailmavaate tekkimiseks kujunesid kõigepealt Itaalias · Sealsete linnriikide majanduslikule tõusule pani aluse eelkõige kaubandus,
1. AJALUGU: · Esmakordselt avastati kohvpõõsas 1500 aastat tagasi Ida-Aafrika piirkonnast, mida tänapäeval tunneme Etioopiana. · Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kes märkas, et ta kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. · Uudis jõuduandvast marjast levist kiiresti kogu piirkonnas. · Mungad hakkasid kohvimarju kuivatama, et neid oleks võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. · Sealt liikus kohv Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtises tules. · Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti neid vees. · Euroopasse jõudis kohv esmakordselt Veneetsia kaupmeeste kaudu. · Aastal 1700 jõudis kohvi Ameerikasse Prantsuse kapteni kaudu, kes hoidis väikest taime kogu oma pikal teekonnasl üle Atlandi ookeani. · Espresso, mis on hiljutine uuendus kohvi valmistamise viisis, sai alguse
nelja evangelisti).Rangemates sektides ei tohi mehed habet ajada,suitsetada ega juua kohvi . 1681 ja 1685 aasta kirikukogud andsid õnnistuse nn idainkvisitsioonile ning algas vanausuliste tagakiusamine. Rakendati surmanuhtlust, peksu, küüditamist, vara konfiskeerimist; hukatute arvu on hinnatud mitmele kümnele tuhandele. Pealöök anti vastupanijate keskusteks kujunenud kloostrite pihta, mida mõnel pool oldi sunnitud sõjaväega piirama. Tühjenenud kloostritesse toodi mujalt uued asukad, kes said ka uue vaimulikkonna alustaladeks. Arveteõiendamine kestis Peeter I ajani, mil tagakiusamine vähenes peamiselt seetõttu, et pragmaatiline tsaar nägi vanausulistes eeskätt maksumaksjaid. Vanausuliste seas jätkusid oma kirikukogud pagenduses, vähetähtsatel maadel Venemaa piiri taga. Neile tegi muret puuduv vaimulikkond, kes oli suures osas füüsiliselt likvideeritud. Vanausulistel puudus piiskop, kuid ainult piiskopid said uusi
Järgnev referaat püüabki vastata eelkõige kahele küsimusele - mis olid ristisõdade põhjused ja kas need saavutati. Samuti vaatleb see kirjutis erinevaid ristisõdu ja toob välja tagajärjed, mis on eelneva küsimuse vastamiseks vajalik. RISTISÕDADE PÕHJUSED Keskaegses Lääne-Euroopas olid rüütlite ja aadlike perekonnad väga suured. (Sagedased olid ju epideemiad, mille tõttu surid paljud) 8-12 poega peres oli täiesti tavapärane nähtus. Kuigi mõned neist läksid kloostritesse jäid kojujäänutele maad väikseks. Seepärast läksid paljud pojad laia maailma õnne otsima(ehk sealt pärit muinasjuttude ainestikki). Ühineti ja nii tekkisid suured salgad, mis soetasid endale maa-alasid kaugemal või pidasid end üleval röövimisega. Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha maa vabastada. Suure rahvaarvu tõttu tekkis palju linnu
kloostri asutamine Tallinna, milleks põhiline algatus tuli Harju-Viru rüütelkonnalt (vastav idee oli alguse saanud tegelikult juba 14. sajandi esimesel poolel), Tallinna raad seisis aga kloostri asutamisele vastu ning soovis omalt poolt asutada Püha Anna naiskloostrit linnakodanike tütarde jaoks. Kokkuvõttes ei saanud teoks ei üks ega teine plaan. Tallinnast on täpsemaid teateid osa linnarahva rahulolematusest dominiiklastega nende liigse kasuahnuse pärast, kuidas suhtuti kloostritesse aga mujal Eestis, pole teada. Saksamaalt imporditud reformatsioon jõudis Liivimaale üsna kiiresti -- esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid tegutsema juba 1520. aastate algul, kogu protsess aga kujunes mitme aastakümne pikkuseks. Sajandi teiseks pooleks oli küll muudetud kirikukorraldus, sisulised muutused usulistes tõekspidamistes olid aga kohati väga visad levima.Üldiselt toetasid aadel ja Ordu katoliiklikke
Teine tüüp koole oli mõeldud nn annetajate lastele. Nemad õppisid kloostriseinte vahel ning neist pidid tulevikus saama mungad. Nendes koolides käisid kas munkade poolt välja valitud taibukamad talupojad või rikkamate perekondade nooremad lapsed. Neid lapsi õpetati ladina keeles lugema ja kirjutama, sest paljudest neist pidid saama ümberkirjutajad. Õpetati ka arvutamist, et kloostri majapidamisega toime tulla. Õpiti psalme laulma ja teenistuskorda tundma. Kloostritesse õppima antud laste elu oli troostitu. Karmid ettekirjutised hoidsid lapsi pidevalt hirmul, nad ei tohtinud jääda hetkekski üksi. Karistused eksimuste vastu olid rängad iga väiksemagi vallatuse eest olid ette nähtud piitsahoobid, korduva eksimise korral seoti laps kinni, jäeti söömata või pandi kartserisse luku taha. Õppimine ja õpetamine toimus õpipoisi meetodil. Kloostris oli noviitsil alati eeskuju ning õppimine oli praktiliselt individuaalne. Vaimulikuks
Igas kohalikus kirikus oli tavaliselt oma preester kui koguduse hingekarjane. Tegelikult määras preestrid ametisse sageli ilmalik maaisand, kuid piiskop pidi selle valiku kindlasti kinnitama ja andma preestrile vaimuliku pühitsuse. Lisaks preestritele oli kirikus teenistuses veel vaimulikke, kes olid jumalateenistuse ajal abiks. Piiskopid kontrollisid oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsioone kohalikke kirikutesse ja kloostritesse. 3. Vaimulike (tsistertslased, benediktlased) ja kerjusmungaordude (dominiiklased, frantsisklased) võrdlus. Vaimulikud mungaordud Kerjusmungaordud · Kloostrid asusid maal, asustusest · Kloostrid asusid linnades eemal · Tegevuseks palvetamine, füüsiline · Ristiusu levitamine, võitlus töö kloostri majapidamises, ketseritega, rahva usuline harimine,
sõdalaste-feodaalidega. Sellise kasvatuse käigus kujunes mitmekülgne majapidamise tundja, kes oskas kõiki töid ja ei lootnud kellelegi teisele. Sõdalaste-feodaalide seisusest hoidis ta nii eemale kui võimalik, vaimulike ees tundis ta aga aukartust ja hirmu, sest selle seisuse tarkuse ja väeni ta ei küündinud. Mis puutub raamatuharidusse, siis sellest oli talupojaseisus kõige kaugemal. Kuigi sellest seisusest võis sattuda ja sattuski terve hulk poisse kloostritesse ja seal seisust muutes sai õpetatuks, võites mõnikord ka sotsiaalse või poliitilise positsiooni, jäi talupoeg seotuks ikka vaid maa ja vilja- ning loomakasvatusega. Haridus sai talupoegadele kättesaadavaks alles reformatsiooni käigus. Talupojad põllul tööd tegemas. 11 Kokkuvõte Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15
Sumeris võisid naisedki tegutseda valikus elus, näiteks halduritena, maavaldajatena, kuningapalee funktsionäridena, äriinimestena. Ning kuna neid ameteid said pidada haritud naised, on tõenäoline, et ka kirjutajate seas leidus naiterahvaid, kuigi oluliselt vähemal määral kui mehi. Tüdrukuid võidi naita ka jumalatega ning nad pidid sellisel juhul asuma kloostritesse, kus nad said tegeleda enese harimisega. Samas oli võimalik ka abielu nii jumala kui ka mehe vahel, kuid sellisel juhul sai klooster osa naise pärandusest ning sissetulekust.Tõenäoliselt oli nunnkloostrite juures ka koole ning koolitusi. On teada ka naisennustajaid, kes olid au sees ning keda peeti jumalate tarkuse edasiandjaiks. (M. Tilk ,,kasvatus eri kultuurides I " 2003: 51-73) Sumeri naine harfi mängimas http://sumerianshakespeare
Uuris laipu, vereringet, südant , tegi siseorganitest jooniseid Ristiusu kirik varasel keskajal Enamus Rooma keisririigi elanikke oli vastu võtnud ristiusu. Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Roomlased hakkasid häda korral abi paluma kirikult, mitte keisrilt. Paavsti võim oli väga tugev eriti paavst Gregorius 1. ajal. Mitmed kristlased läksid erakutena elama kloostritesse, et pühendada oma elu jumalale. Neid nimetati munkadeks ja nunnadeks. Munk Püha Benedictus rajas Monte Cassino kloostri ning kirjutas selle kohtakloostrielu reeglid. Nendes oli ära märgitud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad kuuletuma. Ristiusk oli rohkem levinud linnades, kui maal. Misjonärid, olid ristiusu levitajad, kes levitasid ristusku. Nad püüdsid sulada paganatega ja siis neile ristiusku peale suruda. Nende töö tulemusena hakkas ristiusk vaikselt levima
Mõned Eesti Budistliku Liidu endised liikmed on aktiivselt tegevad ka mitmetes teistes budismiga seotud liikumistes ja ühendustes, sealhulgas Eesti Akadeemiline Orientaalselts, Budismi Instituut ja teised. Eelmise sajandi 90.-ndatel saabunud poliitilise- ja liikumisvabadusega algas periood, mil budismijärgijad said vabalt minna õppima või palverännakutele ning lühemaks või pikemaks ajaks harjutama Aasias asuvatesse budistlikesse kloostritesse, õppeasutustesse. Samuti hakati õpetuse saamiseks külastama ka Läänes asuvaid budismikeskusi ja -instituute. Väljaspool Eestit on mitmed eestlased läbinud tiibeti budismi traditsioonilise 3. aasta pikkuse harjutuslaagri eralduses. Budismiuurijad on pikemalt õppinud ülikoolides ja instituutides, nii Läänes kui ka Aasias. Toimub ka vastupidine liikumine, mille käigus on Eestisse saabunud mitmeid kümneid teadlasi, lektoreid,
· Pühitses ametisse preestreid. · Õnnistas sisse altareid ja kirikuid. · Kontrollis vaimulike tegevust. · Toomkapiitel piiskoppi abistav ja nõuandev kogu madalamatest vaimulikest. c. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel: · Tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsused. · Jagati vaimulikele korraldusi. d. Visitatsioon piiskopi külastus kirikutesse ja kloostritesse vaimulike kontrollimiseks. e. Vaimulike elatusallikad: · Maksud ja annetused, millest tähtsaim kümnis 1/10 saagist ( viljast, aia- ja karjasaadustest). · Lisasissetulek maavaldustega. 4. Katoliku kiriku õpetus a. Põhisisu: · Usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. b. Piibel ristiusu püha raamat: · Vana-Testament juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest
annaabi.ee 
