IVAN JULM (0)

15. Peatük IVAN JULM (1530- 1580 )
Ivan IV ehk Ivan Julm (25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva ) oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Vene tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20. sajandit.
Venemaa on tuntud oma tagurluse poolest, kuid mitte ainult tagurlus ei ole teinud venemaad kuulsaks , vaid ka tsaarid oma reformide ja omakasupüüdlike tegudega. Nende peamisteks valitsemiskohtadeks olid Moskva ja St. Peterburg. Moskvas valitsenud tsaaridest on kuulsaim Ivan Julm.
Ivan sai valitsejaks 3-aastaselt. Esialgu valitses tema eest regendina ema Jelena Glinskaja. Väga mõjukad olid sel ajal Šuiski ja Belski bojaariperekonnad, kes noort tsaari tema enda sõnul sageli alandasid ja solvasid. Ent juba nooruses avaldus Ivani kalduvus inimesi piinata, mille tema lähedased heaks kiitsid. Lossis toimusid pidevad intriigid, tuli ette isegi mõrvu, mis arendasid seda omadust veelgi.
Ivan Julm oli pikka kasvu, hea kehaehitusega, laiade õlgade ja rinnaga. Välismaiste allikate andmeil oli ta paks, vene allikate järgi aga kõhnavõitu. Silmad olid tal väikesed ja elavad, nina kumer ja vurrud pikad. Elu teisel poolel oli ta näol alati sünge ilme, kuigi ta peaaegu vahet pidamata kihistas naerda. Tal oli väga hea mälu ja oma iseloomult oli ta väga energiline . Kõik palvekirjad vaatas ta ise läbi ja igaüks võis tema poole pöörduda kaebusega kohalike ülemuste peale. Ta tegeles vähe küttimisega ja pühendas peaaegu kogu aja riigiasjadele. Kõige rohkem meeldisid talle head hobused , raudkiivrid ja kerged ning head musketid. 1547 kroonit Ivan Venemaa esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse kuningaks, vaid vürstiks või suurhertsogiks. Tsaar oli teisteski keeltes kuningaga võrdne tiitel , jäädes alla vaid imperaatorile. Tsaaritiitlit olid kasutanud ka juba tema vanaisa Ivan III ja isa Vassili III, ent Ivan IV oli esimene, kes ametlikult tsaariks krooniti.
Tema valitsuse ohvriks langes ligikaudu 3478 inimest, kellest 986 on märgitud nimepidi, kusjuures 46 neist kannavad vürstitiitlit. Aegajalt koostati tema käsul hukatud inimeste nimekirjad, mis saadeti kloostritesse, et neile hingepalvet loetakse. 1570 aasta paiku vandenõulaste süstemaatiline jälitamine ja nende massiline hukkamine lõppes. 18.märtsil 1584, kui juba mitu kuud väga raskesti haige olnud tsaar Ivan IV tundis end ajutiselt veidi paremini ning tahtis mängida malet, tabas teda surm. Kui ta testament avati, siis leiti sealt õpetussõnad lastele, mis olid omapärases vastuolus tema enda eluga. Seal seisis " Harjutage end ka selles, kuidas end inimeste eest hoida ja kuidas neid enda poole võita. Inimeste vastu, kes teid ausalt teenivad, näidake üles armu ja armastage neid, kaitske neid kõigiteiste eest, et neid keegi ei rõhuks, siis teenivad nad ausalt aga kes on halvad-need pange põlu alla. Aga ärge tehke seda kiirustades, vaid pärast järelemõtlemist ning ilma ägedusteta".