Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirik varakeskajal (ida ja lääne) (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kirik varakeskajal-ida ja lääne #1 Kirik varakeskajal-ida ja lääne #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Collapse Õppematerjali autor
10 klass

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Ristiusk ja kirik (ajalugu)

· Kunagi saabub viimne kohtupäev, mil kõik surnud tõusevad hauast üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saadetud tegudest aru anda. See on maise maailma lõpp, alles jääb vaid taevariik ja põrgu. · XII sajandist alates levib arusaam, et osa hingi lähevad peale surma puhastustulle, kus nad piinlevad viimse kohtupäevani ning kui patud lunastatud, saavad nad taevariiki. · Kiriku ja ilmaliku võimu vastuolud. Kirik arvas, et keiser saab võimu Jumalalt ainult paavsti vahendusel, keiser sellega ei lepi. · Kiriku mõjutusvahendiks kasutati kirikust väljaheitmist ehk kirikuvande alla panemist. Suur kirikulõhe 1054. Aastal Katoliku kirik jaguneb: I Katoliku (või roomakatoliku kirik) Kõrgem võim Rooma paavst Vaimulik ei tohi astuda abiellu Püha vaim lähtub nii Isast kui Pojast II Õigeusu ehk kreekakatoliku kirik Kõrgeim võim Konstantinoopoli patriarh Preestrite abielu on tavapärane

Usund
thumbnail
8
docx

Ajaloo KT kordamisküsimused

Domineerima hakkas naturaalmajandus. 4) Nimetage naturaalmajanduse, feodaalkorra ja pärisorjuse tunnused. – Naturaalmajanduses tehakse kõik tööd ise ning kaubandus ei oma tähtsust. Feodaalkorras on maaomanikud (mõisnikud, kirikud, riigid) ning sõltuvad talupojad, kus talupojad teevad maaomanike heaks tööd. Pärisorjuses ei tohtinud talupojad maalt lahkuda ning talupojad tegid põhilise töö. 5) Kelle abil ja mis tingimustel hakkas paavstivõim Euroopas varakeskajal suurenema? Miks ta ajutiselt vähenes? – Tänu Gregorius Suurele, kes korraldas suhteid langobardidega ning majandas edukalt kirikuvalduseid- tänu millele oli kirikul tõhus sissetulek. Ta rajas kloostreid, levitas ristisku. Frangi riigi lagunemine ja Lääne- Euroopa killustus tõid kaasa kiriku ja paavstivõimu autoriteedi ajutise allakäigu, kuna valitsejad läänistasid kiriku maid ning vasallid seati kõrgetele kirikukohtadele.

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Varakeskaja kiriku- ja vaimuelu

Cassino, ta kirjutas oma munkadele kloostrielureeglid Nende reeglite järgi oli munagle kõige olulisem alandlikus ja distsipliin, pidi alluma vaieldamatult kloostriülemale ehk abtile, kloostrit ei tohi vahetada, päevaplaani järgi pidi munk osalema päevasel ja öisel jumalateenistusel, töötama ja raamatuid lugema Gregorius Suure soovituse tulemusel kasvas Benedictuse reeglite populaarsus, samuti kuulutas ta Benedictuse pühakuks ja kirjutas tema eluloo Suur osa Lääne – Euroopa kloostritest elas Benedictuse reeglite järgi Jõukad inimesed annetasid kloostritele oma vara, kloostritest said suured naturaalmajanduslikud majapidamised ja neil olid orjad seega nüüd oli munkadel rohkem aega ja see aeg sisustati palvetamisega Misjon paganate seas Kuigi ristiusk oli väga levinud ei olnud siiski paganlus väljasurnud, mõned eelistasid tradtisiooniliste jumalate austamist, väljaspool endise Rooma riigi piire domineeris paganlus ja Briti saatel samuti

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Keskaeg kokkuvõte

"Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes. Riigi jagamisel poegade vahel, tulid vennatapusõjad. Kujunesid suured piirkonnad, mis allusid majordoomustele. 560

Ajalugu
thumbnail
13
docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

­ feodalismi edasine areng, õitseaeg Bütsantsi riigi valitsemine · Keiser ehk basileus - Porphyrogenntos (e sündinud purpurpunases) - Autokratr (isevalitseja) - Määras ise endale järglase- despotes, kaisar, nobelissimos jne · Senat (nõustav funktsioon) · Tsirkuse/hipodroomiparteid · Ametnikud · Armee ja strateegid - Alates 7. Sajandist palgaarmee · Vabad talupojad Bütsantsi ehk kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik Kiriku eesotsas on patriarh. Ametlikult valisid patriarhi rahvas, vaimulikud ja kirikujuhid ehk metropoliidid, kuid tegelikkuses jäi viimane sõna siiski keisrile. Kujunes välja eremiitlus (usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja võimalikult intensiivselt kultusetoiminguis osalemisel), sellest edasi esimesed kristlikud kloostrid. Bütsantsi kirik oli agar misjonitöödes- · 865. a. ristiusustasid Bütsantsi mungad Bulgaaria, · 988. a

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Lääne-Euroopa varakeskajal

Lääne-Euroopa varakeskajal Frangi riik 5.-7. sajandil · Kuningas Chlodovech (481-511). Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. · 496.a ­võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. · Saali õigus- frankide õigussüsteemi kirjapanek. · Peale tema surma segadused, sõjad, ülikute võimu tugevnemine. · Majordoomused ­kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. · Langobradid ­germaani hõim, vallutas Itaalia 560. a. Lootus langes Rooma paavsti peale, hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala. · 7. saj.- frangi riiki valitsevad laisad kuningad. Karl Martell · Oli majordoomus. Valitses 714-741. · 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. · Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. · Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud t

Ajalugu
thumbnail
6
docx

KESKAEG KT kordamine

1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? Keskaeg on ajalooperiood. Keskaja algust loetakse 476LääneRooma langemine 395Rooma impeerium jagunes lõplikult kaheks:lääne rooma ja ida rooma 330Rooma pealinnaks sai konstantinoopol 180Rooma keiser marcus aureliuse surm,mille järel hakkas lagunema rooma rahu. Lõpuks 1453 konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1492. Kolumbus avastas Ameerika 1517usupuhastuse algus saksamaal Keskaeg jaguneb: Varakeskaeg 510 saj Kõrgkeskaeg 1113 saj Hiliskeskaeg 1415 saj Vanauusaeg 1618 saj Keskaeg oli euroopas

Ajalugu
thumbnail
27
doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Kristlus ­ ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid ­ frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam ­ muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid ­ Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa ­ slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil ­ esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile

Ajalugu




Kommentaarid (1)

mahtramees profiilipilt
mahtramees: Väga mõnus ja põhjalik materjal
20:35 12-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun