Ajaloo kordamisküsimused (0)

1)Milles seisnes Novgorodi eripära võrreldes teiste vürstiriikidega?
Erinevalt teistest vene vürstiriikidest, kus võim koondus vürsti kätte, paistis Novgorod silma üsna demokraatliku valitsemiskorraga. Novgorodi elu juhtis rahvakoosolek e veetše, millel osalesid mõjukamad linnakodanikud . Veetšel arutati läbi tähtsamad küsimused võeti, vastu olulisemad otsused ja valiti igapäevase tegevuse juhtimiseks vajalikud ametimehed. Veetše valis ka vürsti, kelle võim oli piiratud. Vürstiga sõlmiti leping ja tal tuli anda veetše ees vanne . Novgorodi elus etendasid tähtsat osa käsitöölised ja kaupmehed . Linnas asusid Gooti ja Saksa kaubahoov - omalaadsed hansakaupmeeste esindused.
2. Selgita Moskva esiletõusu Ivan I ja Ivan III ajal lk. 144-145
Ivan I oli kaval poliitik , kes oskas rahvalt makse nõuda ning Moskva piire nihutada. Ivan I tegi koostööd tatarlastega, tema väljapaistvad teod toimusid venelaste arvel.
Ivan III seadis oma põhieesmärgiks vene alade ühendamise. Ivan III vallutas kahe sõjakäiguga Novgorodi, liitis Moskva külje alla teises iseseisvad vürstiriigid.
3)Iseloomusta Jan Husi seisukohti.
Hus ründas eelkõige katoliku kiriku majanduskorraldust, pidades suureks kuritarvituseks simooniat ja ebaõiglaseks võtta eraldi tasu ristimise, matuse, laulatamise, püha võidmise ja teiste kirikutalitluste eest. Ta leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Jan Hus ei andnud armu ka kaupmeestele ja liiakasuvõtjatele ja see kriitika leidis suurt kõlapinda vaesemates rahvakihtides. Hus arvustas armulauakorralduses ilmikute ja vaimulike vahel vahetegemist. Ta nõudis tšehhi keele puhastamist saksa sõnadest ja soovitas õpetada koolis lastele ka emakeelt . Eriti teravaks läks võitlus selle nimel, et muuta Praha ülikool tšehhi ülikooliks. 1409.a anti Praha ülikooli juhtimine üle tšehhidele. Rektoriks valiti Jan Hus.
4)Kes olid kariklased ja taboriidid ? Milised olid nende vaated?
Kariklased olid peamiselt Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud , nende ideoloogideks olid ülikooli teadlased. Nad nõudsid, et armulauakarikast antaks veini kõigile, mitte ainult vaimulikele. Nõudsid ka kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talup feodaalne koormamine , annetuste kogumine jms.
Taboriidid rõhutasid rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustaid linnarahva vaesemad kihid ja talup. Taboriidid ütlesid lahti katolikust kirikust ja ei tunnistanud teisi pühakuid peale Kristuse enda. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes aiult pühapäeva, ning kirikutest kõrvaldada kogu luksus ja toredus. Mõned ideoloogid nõudsid isegi kirikute lammutamist. Eitavalt suhtuti kloostritesse ja munkadesse. Taboriidide vaimulikud pidasid jumalateenistusi talupojarõivas.
5)Millised olid suurte maadeavastuste põhjused ja tulemused?
Põhjused: Euroopas suurenes vajadus väärismetallide järele. Legenditaolised teated India, Hiina, Indo-Hiina, Indoneesia ja Aafrika rikkuste kohta õhutasid meresõitjaid otsima neisse maadesse võimalikult lühemaid ja turvalisemaid mereteid. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte Pürenee ps riikidega. Hispaaniat ja Portugali ajendas uusi maid otsima ka sisepoliitiline põhjus: seoses rekonkista lõppemise, Pürenee riikide iseseisvuse kindlustumise ja nende keskvõimu tugevnemisega olid paljud sõdimisest elatunud vaesed väikeaadlikud jäänud tegevuseta. Nii oli tekkinud seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendust.
Tulemused: Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Uute maade vallutamisele järgnes nende paljaksröövimine, kohalike rahvaste orjastamine ja hävitamine. Lääne- Euroopas vähenes järsult Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus, seoses kaubateede ümberpaiknemisega said nüüd kaubanduse keskusteks Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad . Tekkisid uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused- kauba-ja fondibörs. Leidis aset oluline hindade tõus nn hindade revolutsioon . Hüppeliselt avardusid ka teadmised ümbritseva maailma kohta.
6. Kirjelda tähtsamaid maadeavastusretki (kelle poolt tehti, millal ja kuhu jõuti) lk.- 160-162
*1492, Cristoph Kolumbus, üle Atlandi ookeani, avastas nn. Uue Maailma e. Ameerika (peamiselt Ladina-Am. Riigid)
*1497, Vasco de Gama, avastati Indiasse viiv idapoolne meretee , (asus teele Portugalist, ümber Aafrika lõunatipu)
*15.saj lõpp, 16.saj algus, Amerigo Vespucci , Brasiilia, Ameerika manner sai endale nime
*1519, Fernao de Magalhaes , esimene ümbermaailmareis
*16-17saj, portugallased jõudsid Jaapanisse
*17.saj algus, hollandlased jõudsid Austraaliasse
7. Mida tähendab Tordesillase leping? Millal see sõlmiti? lk. 160
1494 a. paavst Aleksander VI Borgia poolt sõlmitud leping, mille järgi pidid kõik 46. meridiaanist läänepool asuvad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele.