Ptk.25 Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine · Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus · Usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest · Ketserlike õpetuste põhjal tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised · Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine · Toredatest kirikutalitustest loobumine · Nõue kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud · Ketserlus oli suurel määral suunatud paavstivõimu vastu · Esimesena nõudis kiriku pähjaliku reformi John Wyclif · 14.saj · Oxfordi ülikooli professor · Eitas vaimulike võimet patte andeks anda · Eitas nende õigust indulgentse müüa · Patulunastuskiri · Taunis kõrvapihti · Individuaalne patutunnistus preestrile pihitoolis
kaasaelamise ja inimlikkusega. Poeem annab pildi inimese püüdlustest, kirgedest, muredest, meeleheitest, piinadest ja kahetsusest. Leonardo Bruni Itaalia renessansi teadlaste hulgast üks säravaim. Oli 2 korda paavsti kuuria sekretär ja astaid Firenze vabariigi kantlser. Oli ajaloouurija. Kirjutas mitme antiikfilosoofi ning oma eelkäijate eluloo ja 12-köitelise Firenze ajaloo. Tähtsustas kasvatust, haridust. Kasvatus nii füüsiline kui vaimne. Haridus ka naiste koolitamine Lorenzo Valla Ajalooalllikate kriitika rajaja. oli itaalia humanist ja õigusteadlane. Valla on tuntud ühe allikakriitika (taas)loojana. Tema keelelisel analüüsil põhinev uurimus "Constantinuse kingitusest" (ürik, mis andis paavstile ilmaliku võimu endise Lääne-Rooma impeeriumi üle) näitas, et tegu oli võltsinguga.
kaasaelamise ja inimlikkusega. Poeem annab pildi inimese püüdlustest, kirgedest, muredest, meeleheitest, piinadest ja kahetsusest. Leonardo Bruni – Itaalia renessansi teadlaste hulgast üks säravaim. Oli 2 korda paavsti kuuria sekretär ja astaid Firenze vabariigi kantlser. Oli ajaloouurija. Kirjutas mitme antiikfilosoofi ning oma eelkäijate eluloo ja 12-köitelise Firenze ajaloo. Tähtsustas kasvatust, haridust. Kasvatus nii füüsiline kui vaimne. Haridus – ka naiste koolitamine Lorenzo Valla – Ajalooalllikate kriitika rajaja. oli itaalia humanist ja õigusteadlane. Valla on tuntud ühe allikakriitika (taas)loojana. Tema keelelisel analüüsil põhinev uurimus "Constantinuse kingitusest" (ürik, mis andis paavstile ilmaliku võimu endise Lääne-Rooma impeeriumi üle) näitas, et tegu oli võltsinguga.
I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest Doonau jõ
pärast. Giovanni Boccacio 1313-1375 100novellist koosnev ,,Dekameron", kus ta pilkab asketismi ja liiderlikkust; hindab inimlikke rõõme ja naudinguid. Võrreldud ,,Tuhat üks ööga". Omandas kreeka keele. LEONARDO BRUNI 1370-1444 · Säravamaid teadlasi. Pärit vaesest perest, kuid õppis visalt ja oli andekas. Oli kaks korda paavsti kuuria(nõukogu) sekretär ja Firenze vabariigi kantsler · Kirjutas antiikfilosoofide ja oma eelkäijate elulood ja Firenze ajaloo. Hindas allikaid kriitiliselt, käsitledes moraali, kasvatus(vaime ja füüsiline) ning haridust. LORENZO VALLA 1407-1457 · Ajalooallikate kriitika rajajaks, sündinud 1407. aastal Roomas, pärines mõjukast perekonnast. · Koostas traktaadi ,,Constantinuse kingituse" kohta, kus tõestas, et see on võltsürik (Rooma keiser Constantinus kinkis paavstile Lääne-Rooma riigivõimu 4.sajandil), põhjendades seda paleograafilistevanu küsikirju uuriv
saj Aleksandrias elanud preestri Ariuse järgi. Ta õpetas, et Kristus on loodud see ei sobi aga kolmainsuse dogmaga. See levis paganlike rahvaste seas kiiresti, kuna see ei nõudnud Kolmainsuse dogma mõistmist. Sellele vastanus Konstantinoopoli patriarh Athanasios. 325. a toimus Nikaia kirikukogu, kus arutati seda ideoloogilist probleemi. See mõistus ariaanluse hukka ja sõnastas Nikaia usutunnistuse, mida loetakse kuni tänapäevani. Manilus - Uskumus, mille alusel on maailmas läbi ajaloo toimunud võitlus hea, spirituaalse valguse maailma ning pimeduse jõudude vahel. Ariaanluse levik germaanlaste seas - Esimesed kokkupuuted kristlusega toimusid Musta mere piirkonnas. Doonau ääres elavate gootide keskel levitasid kristlust eelkõige sõjavangid, keda oli kaasa toodud bütsantsist. Neljanda sajandi keskel, kui goote valitses Atanarik, tabas kristlasi suur tagakiusamine ning kristlusesse pöördunud gootid siirdusid suurte hulkadena Bütsantsi, Traakiasse
Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi.
Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi.
Kõik kommentaarid