Arutlus teemal: Liivimaa ristisõja mõjukus. (0)

Arutlus teemal: Liivimaa ristisõja mõjukus.
Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda, Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13.saj. alguses.
Kas ristisõda oli pöördepunktiks Eesti ajaloos ?
Majanduses jäi muinasajaga võrreldes samaks see, et põhitegevuseks oli põllumajandus. Põllumajanduses kehtis ikka 3 välja süsteem, tol ajal enam kasvatatud viljad olid oder, kaer ja rukkis. Tegeleti endiselt edasi metsandusega, kalandusega ja oli naturaalmajandus . Lisaks sai Eesti mees vahendada mett, puitu jne. Muutusteks oli see, et maa kuulus maaisandale aga talupoegadel oli võimalus maad rentida ja selle tagajärjel kandis talupoeg koormisi, milleks olid maksud ja andamid. Eestile kõige enam tulutoov kaubanuds ehk soola kaubandus läks sakslaste kätte. Soolaga kauplemine tõi lausa nii suurt tulu, et selle tuluga ehitati üles meie pealinn Tallinn, sellepärast kasutatakse ka tänapäeval väljendit, et Tallinn on üles ehtatud soolale. Tekkis ka uus majandus süsteem, milleks oli linnamajandus . Arvan,et kui soola kaubandus oleks jäänud eestlaste kätte oleks meie pealinn võimsam ja suurem.
Ühiskonna valdkonnas jäi külarahvas endiselt eestlasteks samuti säilisid maakonnad ja kihelkonnad. Inimeste vahel oli ikka majanduslik ebavõrdsus ja kehtis agraar ühiskond. Muutuseks oli see, et kadusid malevad, tekkisid seisused ja mõisnike kiht. Ülikkonna järeltulijad saksastusid ja telupoegade vahel tekkis talupoegade kihistumine. Arvan, et üheks muutuseks oleks pidanud olema see, et inimeste vahel oleks pidanud kaduma ebavõrdsus.
Paljudest talupoegadest said linnakodanikud ning jäid samaks endised turukohad ja linnaasulad. Samuti säilisid külad ja talud . Taludes kus kasvatati vilja saatis suur edu sest vili tõusis tarbekuselt suurele kohale. Siiakanti asus elama rohkelt saksa rahvast, tekkis juurde linnu ja linnades tekkis raad ning käsitöö ühendid koondusid kokku tsunftideks, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti tugu kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Arvan, et tsunft oli üks vajalikeimaid koosseise tol ajal kuna turul hakkas valitsema kord ja kauplejate vahel võrdsus.
Usu ja kirikuelus jäid endiselt samaks muistsed pühapaigad, säilis animistlik maailmavaade ja tähistati varasemale ajale kohaselt kalendri tähtpäevi. Liivimaa ristisõja tagajärjel toimus usuvaldkonnas reformatsijoon ja tekkisid naiskloostrid , mis ajapikku muutusid äärmiselt vajalikeks hooldusasutusteks. Usulised hakkasid järgima ristiusu kombeid ja tavasid. Matmisrituaalides hakkas kehtima laipmatus ning hiiekohtadesse ehitati kirikud. Usulised hakkasid käima ohvriallikatel ja hakkasid ohverdama. Samuti asus kirikus tegutsema preester, kiriku elu oli ladina keeles ja kirikues hakati tegelema ristimisega. Arvan, et kalendri tähtpäevade tähistamis komme on säilinud ka tänapäeval ja see komme võiks ka edaspidi säilida.
Kultuurivaldkonnas jäid samaks elu tingimused ning kanti endiselt edasi palju villaseid riideid. Mehed tegutsesid varasemale ajale kohaselt käsitööga, ususti endiselt vanu sümboleid ja jätkuvalt anti edasi ehteid eriti pandi neid kaasa lahkunud inimestega. Muutustele juhib tähelepanu rahva keelde uute sõnade teke ja see, et ärksamad eestlased said kloostritesse. Haudadele hakati püstitama kivist riste ja paljude ehitiste materjaliks sai olema kivi. Mina arvan, et uute sõnade teke on aidanud meie keelt laiendada.
Ristisõda oli eelräägitud valdkondades teatud määral pöördepunktiks, kuid ka paljud muinasajalae kohased tegurid jäid samakas . Arvan, et ristisõjaga kaasnenud muutused olid eestlastele kasulikud kuna muutus majandus, ühiskond, linna elu, usk ja kultuur, tol ajal olid nendel valdkondadel suur tähtsus.