Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arutlus teemal: Liivimaa ristisõja mõjukus. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Arutlus teemal-Liivimaa ristisõja mõjukus #1 Arutlus teemal-Liivimaa ristisõja mõjukus #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aiko Jallai Õppematerjali autor
Arutlus Ristisõja teemal

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

saj. Esimesed teadaolevad asulad ca 7500 eKr. maailmakaardil Kiviaeg (100001500 a eKr) Pronksiaeg Rauaaeg (500 e.Kr) 1202 ­ paavst Innocentius III kuulutas VanaLiivimaa (Maarjamaa) ristiusku pööramiseks ristisõja, Selleks ajaks on välja Jõuti esimese tõeliselt Pronks oli harv ja asutati Mõõgavendade Ordu kerkinud 2/3 praegusest Eestist. revolutsioonilise materjalini, milleks kallis. Selleks, et seda

Ajalugu
thumbnail
33
doc

Eesti ajaloo konspekt

.........33 Eesti muinasaeg * Muinasaeg on Eesti ajaloo kõige pikem ajajärk, mis sai alguse esimeste inimeste saabumisega ja lõppes muistse vabaduse kaotusega. -) Muinasaega on võimalik uurida: *) Esemeliste ajalooallikate kaudu (vanust saab kindlaks teha raadiosüsiniku ­ 14C või kalibreeritud raadiosüsinuku meetodil või puude aastarõngaste järgi ehk dendokronoloogia abil). *) Teiste rahvaste ajalooallikate kaudu (Nt Läti Hendriku kroonika/Hendriku liivimaa kroonika, üksikutest vana-Vene kroonikatest, vana-Rooma kirjalikest allikatest ja Skandinaavia kroonikatest). *) Suulisi ajaloo allikaid on võimalik kasutada vaid viimase paarisaja aasta uurimisel. * Eesti kõige varasem periood on keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum, mis kestis aastast 9000 kuni 5000 eKr. -) Soomes ühest koopast leiti mingi artifakt, mis oli 120000 aastat vana, kuid tänu teisele

Ajalugu
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahvakoosolekule jõudmist

Ajalugu
thumbnail
44
docx

Eesti uusaeg

1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!)

Ajalugu
thumbnail
80
docx

Keskaeg

1. LOENG 01.09.2020 - 1453 – Konstantinoopoli langemine türklastele - 1492 – Ameerika avastamine Sissejuhatus (vaata ka eksami faili!) - 1517 – reformatsiooni algus Saksamaal Mis on keskaeg? Fenomen seisneb selles, et teaduslikult põhjendatud Keskaja sisemine periodiseerimine: kujutlus ja tavakujutlus keskajast on üsna erinevad. - Varakeskaeg – 5. – 11. sajand Keskaja mõiste on tulnud hiljem, seda pole kaasajal kasutatud – see - Kõrgkeskaeg – 11. – 13. sajand aeg on millegi „keskel“. Keskaeg kui negatiivne hinnang – seda on - Hiliskeskaeg – 13. – 15. sajand nähtud kui allakäiku (ladina keele allakäiku), keskaja lõpus hakati

Keskaeg
thumbnail
85
rtf

Eesti kultuurilugu

alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele majanduslikeks konkurentideks. HANSA LIIT Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.­17. sajandil tegutsenud Põhja- Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Liidu juhtlinnaks oli Lübeck. Eri aegadel on liitu kuulunud ligikaudu 160 linna, üheaegselt aga umbes sadakond. Hansa Liit kontrollis oma hiilgeajal enamikku Põhjamere ja Läänemere vahelisest kaubandusest. Die Hanse nimetuse all tunti võõral maal tegutsevat linnade ja kaupmeeste ühendust, mis tegeles ühiselt oma vara turvamisega. Sellised hanse'd arendasid oma liikmete huvide kaitseks suhteid teiste linnade kaupmeeste ühendustega

Kultuurilugu
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

Ajalugu
thumbnail
49
pdf

Keskaeg - kirik

Peamiselt eksisteerivad kaks suunda sellest, mida peetakse ristisõdadeks: Traditsionalistlik ­ ristisõjad on sõjad Jeruusalemma pärast Pühal Maal, hilisemad nähtused on lihtsalt selle kõrvalnähud või termini vale kasutamine Pluralistlik ­ võrdväärsena nähakse ristisõdadena ka teisi võitlusi, olgu vaenlasted moslemid, paganad või paavsti vaenlased, kestavad kuni 18. sajandi (türklased). See mis defineerib ristisõja on eelkõige just indulgents. Ristisõda on sõda, mille osaline vähemasti ise arvab, et ta sellel sõjakäigus osalemise eest pälvib vabastuse patukahetsusest. Õndsust võib pälvida mitte ainult maise Jeruusalemma müürida all võideldes, vaid ka taevase Jeruusalemma omade all. Need on aga kõikjal, kus kristlus kaitsmist vajab. Ristisõda on element poliitikas, mis on võimalik ka ilma ristisõda olemata, aga see ei vähenda fakti, et sinna mindi patukahetsuse eesmärgil

Keskaeg




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun