Ristisõjad (0)

1.ristisõdade põhjused
Ristisõdade ajajärgul (1096– 1291 ) oli selle algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid , kuid osa ristisõdu olid suunatud pärast muhameedlaste tugevnenud rünnakud ristisõdijate vastu ja nende positsiooni ebakindlamaks muutumisel Pühal Maal, ka kristlaste vastu, näiteks Neljandas ristisõjas rüüstasid ristisõdijad Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas (Jäälahing). Paavst Innocentius III kinnitas pattude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile ja võrdsustas Vana- Liivimaa palverännaku Jeruusalemma teekonnaga.
Keskajal olid Lääne-Euroopas rüütlitel ja aadlikel väga suured perekonnad. (Sellajal olid epideemiad, mille tõttu surid paljud inimesed) 8-12 poega oli sellel ajal täiesti normaalne nähtus. Osad neist läksid kloostritesse ja seepärast jäid kojujäänutele maad väikseks. Seepärast läksid suurema osa poegadest maailma õnne otsima . Koos nendega ühineti ja nii tekkisid suured salgad, nad seostasid endale maa-alasid kaugemal või pidasid end üleval röövimisega. Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha Maa vabastada. Euroopa tahtis vabaneda Bütsantsi vahetalitusest, sest euroopa kaupmehed   tahavad luua Vahemere idarannikule toetuspunkte, mille kaudu oleks teostunud kaugete idamaade turgude vallutamine. Rüütlid tahtsid oma sõjakirge rahuldada, kaupmehed raha teenida ja paavst allutada endale idakirikut ja näidata üleolekut. Talupojud lootsid pääseda vägivallast ja hädadest.
2.kes ja miks ristisõtta läks?
Rüütlid tahtsid oma sõjakirge rahuldada, kaupmehed raha teenida ja paavst allutada endale idakirikut ja näidata üleolekut. Talupojud lootsid pääseda vägivallast ja hädadest.
3.ristisõdade ajalised piirid(mis ajavahemikku jäävad, mitu sõda)
 Esimene ristisõda 1096-99
 Teine ristisõda 1147-49
 Kolmas ristisõda 1189-92
 Neljas ristisõda 1202-04
 Viies ristisõda 1217-21
 Kuues ristisõda 1228 –1229
 Seitsmes ristisõda 1248 – 1250
 Kaheksas ristisõda 1270
5.Ristisõdade tagajärjed euroopa jaoks
A) viisid Euroopa kontakti täiesti uue maailmaga . Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased uuesti, läbi araablaste , antiikfilosoofiaga. Paljud teadused, näiteks astronoomia, matemaatika , arstiteadus, täienesid araabia mõjul väga palju. Araabia numbrisüsteem võeti ristisõdade ajal üldisele kasutusele. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie , musliin, siidriie , samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. Suhkrupilliroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Tekkis päris suurearvuline vabade villaanide kiht. Ristisõjad äratasid ka Euroopalaste rahvusliku iseteadvuse