50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sillluolen
Õppematerjali autor
Kui Karl Suur 70aastaselt suri, ei suutnud tema järglased suurt riiki valitseda. Pojapojad jagasid riigi aastal 843 a Verduni kokkuleppega kolmeks: - Lääne-Frangi riik, - Ida-Frangi riik ja - Lõuna-Frangi ehk keskriigiks . Ida-Frangi aladele tekkis Saksamaa, läände Prantsusmaa ja lõunapoolsetele aladele Itaalia. 33.Kes ja millal ühendas Ida ja Lääne-Frangi riigid? Kuningas Chlodovech ühendas 5. sajandil kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Kontrolltöö küsimused ptk 1-5 VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE 1.Kuidas periodiseeritakse ajalugu? 2.Mida tähendab sõna: tsivilisatsioon? Nimeta vanaaja olulisemad tsivilisatsioonid? 3.Millal eksisteerisid vanaaja olulisemad tsivilisatsioonid? 4.Mille poolest Sinu arvates erinesid ja mille poolest sarnanesid vanaaja tsivilisatsioonid? 5. Miks peetakse aastat 476 vanaaja lõpu ja keskaja alguse aastaks? 6.Miks nimetatakse keskaega keskajaks? 7.Kuidas suhtutakse keskaega (nüüd ja varem)? 8
Kui Karl Suur 70aastaselt suri, ei suutnud tema järglased suurt riiki valitseda. Pojapojad jagasid riigi aastal 843 a Verduni kokkuleppega kolmeks: - Lääne-Frangi riik, - Ida-Frangi riik ja - Lõuna-Frangi ehk keskriigiks . Ida-Frangi aladele tekkis Saksamaa, läände Prantsusmaa ja lõunapoolsetele aladele Itaalia. 33.Kes ja millal ühendas Ida ja Lääne-Frangi riigid? Kuningas Chlodovech ühendas 5. sajandil kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Kontrolltöö küsimused ptk 1-5 VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE 1.Kuidas periodiseeritakse ajalugu? 2.Mida tähendab sõna: tsivilisatsioon? Nimeta vanaaja olulisemad tsivilisatsioonid? 3.Millal eksisteerisid vanaaja olulisemad tsivilisatsioonid? 4.Mille poolest Sinu arvates erinesid ja mille poolest sarnanesid vanaaja tsivilisatsioonid? 5. Miks peetakse aastat 476 vanaaja lõpu ja keskaja alguse aastaks? 6.Miks nimetatakse keskaega keskajaks? 7.Kuidas suhtutakse keskaega (nüüd ja varem)? 8
Ajaloo kontrollltöö 1.Millest tuleneb keskaja nimetus? Nimetus võeti kasutusele 15.sajandil, mile Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutusest. Muistse Rooma riigi langusele jäärgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja pimeda ajastuna kultuurse vanaaja ja nende endi kiirelt areneva kaasaja vahel. Sellest siis tuligi nimetus keskaeg periood mis jäi vanaaja ja uue aja vahele. 2. Kuidas keskaeg jaguneb? Varakeskaega loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne Rooma keisrivõimu langusest kuni 11. sajandini. Sellel ajal käisid alla linnad, käsitöö ja kaubandus tänu Rooma aladele tekkinud germaanlaste riikidele. Seda nimetatakse Euroopa kõige süngemaks ajajärguks. Varakeskajal levis ristiusk järk-järgult ja orjus kaotas oma senise tähenduse. Selle aseme kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Kõrgkeskajal kehtis i
Lääne-Euroopa varakeskajal Frangi riik 5.-7. sajandil · Kuningas Chlodovech (481-511). Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. · 496.a võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. · Saali õigus- frankide õigussüsteemi kirjapanek. · Peale tema surma segadused, sõjad, ülikute võimu tugevnemine. · Majordoomused kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. · Langobradid germaani hõim, vallutas Itaalia 560. a. Lootus langes Rooma paavsti peale, hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala. · 7. saj.- frangi riiki valitsevad laisad kuningad. Karl Martell · Oli majordoomus. Valitses 714-741. · 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. · Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. · Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud t
Varakeskaeg Keskaja piirid on kokkuleppelised.Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas · Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) · Ameerika avastamist Kolumbuse poolt( 1492) · Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517) Varakeskajal oli Europpa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud( V-X saj) Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj) Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemiaelanikkonna vähenemise ja majandulikke raskusi( XIV-XV saj) Kronoloogia: · 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. · 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri. · 590-60
Karolingid pidasid end roomlaste pärandi järglasteks. Nad järgisid antiikaja kultuuri, eriti roomlaste oma. Karolingide eesmärgiks oli saavutada selline teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele kuidagiviisi alla ei jääks. Enda ümber koondati filosoofe, kunstnikke ning luuletajaid. Ka kloostrid mängisid suurt rolli: seal tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused, millel oli järgneva ajaloo seisukohalt ülisuur tähtsus.Feodaalsuhted arenesid välja Frangi riigi aladel 3.vasallisuhted, feoodide liigid Keskaja ja riigi majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid feodaalsuhted välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning sealt kandus edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistes vasallisuhetes .Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla
Ristiusk ja kirik §12 Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus Kristlik maailm jagatud piiskopkondadeks. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal-toomkirik. Ilmalik maaisand määras preestri ametisse, kuid piiskop pidi selle valiku kindlalt kinnitama. Preestril oli ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Preester oli tuntud ka kui hingekarjane. Piiskop kontrollis oma peapiiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike kohalikesse
valitsejatelt tuge, sest nad nägid seda võimalusena oma võimu laiendada. 9) Mis teeb Briti kloostrikultuuri ja karolingide renessansi eriliseks? Millal sündis Jeesus Kristus? Mungad ja õpetlased huvitusid ladinakeelsest kiriklikust kultuurist ning keldi keeles olevast pärimusest ning üritasid neid ühendada. Kujunes keldi kirjakeel Iirimaal. Beda Venerabilis oli tuntuim Briti õpetlane, kes kirjutas ladinakeelse Inglise rahva kiriku ajaloo. Karolingide resessanss Karl suure ajal kultuur elavnes, sest ta soovis Rooma kultuuri taaselustada. Poliitiline ja kultuurne taassünd kuulusid tema silmis ühte. Aachenis kujunes omamoodi õukonnaakadeemia, kuna ta koondas oma õukonda lääneeuroopa kõige silmapaistvamaid õpetlasi. Selle sisuliseks juhiks sai inglise munk ja õpetlane Alcuin. Karl tundis oma õpetlaste vastu huvi ning õppis ka ise lugema. Ka tema poja ajal jätkus huvi tõus
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid