Linna ehituse ajalugu Kodutöö nr 2 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

pdf

AJALUGU Kodutöö nr 3

Katrin Lang RA51/61 1. Kuidas tekkisid keskajal linnad? Keskaja linnad tekkisid endiste antiiklinnade kohale, kuna esile kerkinud valitsejad rajasid enda kindlustatud tugipunktid sinna. Keskaja linnadeks arenesid tugipunkti ümbritsevad asulad. Sellised tugipunktid muutusid areneva linna südaks. Hiljem tekkisid pfalzide ja tugipunktide asemele kloostrid, mis hõlmasid teinekord linnustest suuremaidki maa-alasid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Linnad muutusid turvalisemaks, kuna neid hakati kindlustama. Turvalised olid kloostrite või linnuste vahetus naabruses asuvad käsitööliste asumid – vicus, suburbium või portus. Kindlustatud linnust aga hakati nimetama burgus, kloostrit civitas.

Ajalugu

93

doc

Kunsti ajalugu

Katuse tegemiseks täideti võlvikannad tambitud pinnasega ja ehitati peale lame savikatus. Mesopotaamia elamu oli tänava poole pööratud umbseintega, selles olid tavaliselt ainult mõned kitsad sissepääsuavad. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber, kuhu avanesid puitsammastele toetuvad galeriid, trepid, mida mööda sai teisele ( või kui oli, ka kolmandale ) korrusele ja lamedale katusele. Üleujutuste kaitseks rajati Mesopotaamia linnad tavaliselt kõrgematele kohtadele. Linna ümbritses kas tambitud savist või toortellisetest müür, tihti oli mõnes suunas kaitserajatisi mitu. Juba väga varastest aegadest rajati Mesopotaamia linnad kindla geomeetrilise plaani järgi, mille müürid orienteeriti tavaliselt tuulte järgi. Kuna kagu-, edela-, loode-, ja kirdetuuli peeti müstilisteks, seetõttu olid müüriküljed nende ilmakaarte, nurgad aga põhiilmakaarte suunas. Mesopotaamia alade vanimad asukad olid sumerid. Nende päritolu on siiani veel selgitamata

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS Põhiline osa käesolevast loengukursusest on pühendatud maastikuarhitektuuri üldajaloole, selle peamiste moevoolude ja põhisuundade vaatlusele. Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot saadud internetist, erialaartiklitest ning trükis ilmunud raamatutest (loetelu esitatud iga loengupeatüki järel). Väga oluliseks kirjandusteoseks pean M.-L

Maastikuarhitektuuri ajalugu

32

doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Erinevus kreeka kunstist on hästi nähtav Veji Apolloni figuuris. See pole marmorist, vaid põletatud savist, etruskide lemmikmaterjalist. Apolloni näol on küllalt tardunud naeratus nagu kouros'el, aga ta on riietatud nagu kore. Etruskid on loonud ilmekaid kujusid pronksist, mille töötlemises nad olid meistrid. Sõjakust õhkub figuurist, mis oletatavalt kujutab sõjajumal Marsi. Väga loodustruud on ka loomade kujud. Kuulus on emahunt, kes imetab Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust. Etruskide ehitistest on säilinud mõned ümarkaarelised linnaväravad (nt Perugias) ja müürijupid. Templeid pole säilinud ja neid tuntakse roomlaste kirjelduste põhjal. 6. Rooma kunst 8. saj eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Legendidest lähtuv ajalugu väidab, et Rooma linna asutas 753 e.Kr Romulus. 6. saj lõpul e.Kr kehtestati Roomas vabariik. Samm-sammult hakkas see alistama ümberkaudseid linnu ja rahvaid

Kunstiajalugu

41

doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Väravad ehitati nii, et sõdurid pidid rünnates pöörama nende poole parema ­ kaitsmata poole. Maailmakuulus on nn. Mükeene lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nende peale toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on kõrgreljeefiks tahutud kaks sambale toetuvat elukat. Mükeene ümbrusest on leitud omapäraseid maa-aluseid kuppelhaudu, mis on sarnased idamaade haudehitistega. Arheoloogid on kindlaks teinud, et sealsel alal on olnud 9 linna. Kahe jõe maa - Mesopotaamia IV-III aasatuhat e.m.a. Niiluse suudmest itta voolab kaks suurt jõge, Eufrat ja Tigris. Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. On leitud, et just Tigrise ja Eufrati vahel asus paradiisiaed. (Mesopotaamia asub praeguse Iraagi aladel). Mesopotaamias elavate rahvaste ajaloo võib jaotada nelja ossa: sumerlased, Vana-Babüloonia, Assüüria ja Uus-Babüloonia

Kunstiajalugu

0

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see pikardlaste ega burgundlaste kallaletung * ega rongkäik pühade säilmetega, ei skolaaride mäss ega «meie suurt kartust äratava kuningahärra» sissesõit, isegi mitte mõni vargapoiste ja -tüdrukute poomine Pariisi kohtu otsuse põhjal. Ei olnud see ka mõne poortidega ja tuttidega

Kirjandus

Kommentaarid (0)