Linna ehituse ajalugu Kodutöö nr 2 (0)

Kodutöö nr 3
1)​ Kuidas tekkisid keskajal linnad?
Tekkisid nii antiik linnade varemetele kui ka loomulikul teel kasvades.
Ajavahemikus 5.-9.sajandini hakkas laineid lööma kristlik kultuur. Kristlik kultuur koondus kloostritesse.
8.-10.saj. arenesid feodaalsuhted seega tugevnesid kaubandussidemed, keskvõimu tugipunktiks olid pfalzid (kindlustatud linnused ). Pfalzide kõrval olid teiseks suureks tugipunktiks kloostrid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed.
Uue elukutse esindajatena tekkisid rändkaupmehed, kes hakkasid koostööd tegema misjonäridega ning tekkisid kaupmeeste kirikud. Kuna aga turvalisem elu näis siiski olevat kloostrite või linnuste vahetus naabruses , hakati rohkem rajama asulaid nende ümbrusesse.
Majanduse ja kaubanduse arenedes hakkasid linnad tormiliselt kasvama.
Murranguliseks kujunes 10.saj. teine pool, kus Kesk-Euroopas hakkas järjest rohkem kattuma linnade võrguga. Kloostri või linnuse ümber kujunenud asulate kõrvale tekkisid nüüd ka uuslinnad. Samuti tekkisid regulaarsete linnaplaanide kõrvale nüüd ka keskaja täisnurkne linnaplaan.
Keskaja linnade õige ehitushoog tuli alates Ristisõdadest.
2)​ Kuidas neid vastavalt tekkimisele ja arengule grupeeritakse? Iseloomustage lühidalt ja tooge näiteid
Keskaegsete linnade tekkimist on püütud jagada arenguskeemi alusel järgmiselt:
1. Ühe suure grupi moodustavad antiikaja linnade asemele kerkinud asumid. ( Bordeaux ’d Prantsusmaal, Viini Austrias, Kölni Saksamaal, Chesterit Suurbritannias​ ​jm) Nt:

• Chester​ - Keskaja linn säilitas plaanis antiigist pärineva ristkülikukujulise skeemi, kunagised peatänavad on linnaplaanis praeguseni loetavad. Chesteri keskaegsete arhitektuurimälestiste hulka kuulub ka 13.-15.saj. ehitatud katedraal .
  
• Bordeaux’d ​- Linna plaanisturktuuris on tänaseni säilinud Rooma - aegsed täisnurgi ristuvad peateljed. 12.sajandil alustatud ühelööviline gooti stiilis katedraal ning paar hiliskeskaegset kirikut.
  

Antiikajast pärinevate linnade võrk Itaalias arenes 12.saj. võrdlemisi kiiresti, peaaegu kõigis neist on säilinud antiigist pärit tänavavõrk, mille vahele ja ümber kasvas keskaegsete kitsaste tänavate rägastik (Bologna, Aosta​ ​jm)

Keskajal tekkinud sõjalise otstarbega linnad. Rajatud ainult sõjaliseks otstarbeks.
(Monpasier jm) Nt:

• Monpasier​ - regulaarse tänavatevõrguga kindlustatud linn, mille keskväljak on kahelt poolt piiratud galeriidega. Korrapärase tänavateskeemiga kindlustatud väikelinnad, milles loomulikult ei puudunud ka katedraal.
  

Loomulikul teel kasvanud linnad. Loomulikul teel kasvanud linna südamikuks oli kas klooster või feodaali loss (Mont Saint Michel, Bern , Veneetsia jm) Nt:

• Mont Saint Michel​ - Püha Miikaeli mäele rajatud klooster koos selle ümber kasvanud spiraal linnaga.
  
• Bern​ - Linna põhjaosa asubki jõesilmusest moodustunud poolsaarel. Erinevalt teistest paistab silma veerohkusega, linna kaunistavad arvukad purskkaevud. Plaanis on hästi jälgitavad linna arengu kolm peamist etappi .
  
• Veneetsia​ - Linna tähtsus oli tohutu. Rikkus oli linna aluseks. Pea kõik Veneetsia ehitised, näitavad seotust Bütsantsi ja Araabia vormidega. Veneetsia kaupmehed katsid oma paleed kulla või porfüüriga. See vee peal hõljuv linn koosneb põhiliselt kanalitest ja väljakutest.
  

3)​ Mis iseloomustab keskaegset linna?
Keskaegse linna keskseks paigaks oli turuplats , hiljem uhkelt raekojaplatsiks nimetatud väljak. Tavaliselt ruudu, ristküliku või trapetsikujuline. Väljaku peamiseks aktsendiks said katedraal ja raekoda , kui katedraal asus mõnes teises paigas, jäi platsi peamine uhkus raekojale ( Raekoja väljak). Väljakult võis tihti leida maastikuarhitektuuri nagu haljastust ja purskkaeve. Suurimateks elusoonteks keskaegses linnas olid aga tänavad. Tihti iseloomustas keskaegseid linnu ka veekogud kuna kaubandus oli orienteeritud veetranspordile. Viilkatustega tihedalt üksteise külge ehitatud kitsaste fassaadidega hooned iseloomustavad kõige paremini keskaegset tänavaseina linnas.