...........................................3 Klaasi ajalugu.......................................................................................................................................3 Looduslik klaas.....................................................................................................................................3 Obsidiaan.........................................................................................................................................3 Tektiidid...........................................................................................................................................4 Fulguriit...........................................................................................................................................5 Allikad:.................................................................................................................................................5
Meie näeme helendavat jutti- ,,langevat tähte". · Kui suurem tükk, siis nähtav helendava tulekerana, see on boliid. Selle langemisel võib midagi järele jääda, ja see kukub Maale, mida nim. meteoriidiks. · Aastas peaks näha olema ~90 milj. meteoori. · Aastas peaks Maale langema ~26 000 meteoriiti ( mass ~100g või rohkem) · Koostise järgi jaotatakse meteoriidid: 1) raudmeteoriidid 2) kivimeteoriidid 3) raudkivimeteoriidid 4) tektiidid sulanud klaasi meenutavad- haruldasemad. · Eesti suurim Neugrundi kraater. ~475 milj. aastat vana; 7km läbimõõt. Sealt on leitud meteoriiditükke (raudmeteoriit).
sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. Mangaani lisamisega on võimalik vabaneda soovimatutest värvustest.Valmistades klaasi lisatakse liivale kaks komponenti juurde. Üks nendest soda või potas 4 ja teine on lubjakivi. Sooda näiteks muudab klaasi lahustuvaks. Lubjakivi muudab vastupidi lahustamatuks.[2] Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel, välgulöögi või meteoriidi langemise (tektiidid) Tehislikult saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel modifitseerivate lisandite manulusel. 5 2. KLAASI KOOSTIS JA VALMISTAMINE Tavalise akna- või pudeliklaasi tootmisel on peamisteks lähteaineteks võimalikult puhas, helevalge kvartsliiv, marmor, kriit jt ning sooda. Kõigis lähteainetes peab olema minimaalselt rauaühendeid, et klaas ei tuleks liiga intensiivse värvusega. Klaasisegule on kasulik lisada saadava klaasiga sama
Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. Mangaani lisamisega on võimalik vabaneda ebasoovitavatest värvustest. [2] Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel (vt. "Obsidiaan"), välgulöögi (vt "Fulguriidid") või meteoriidi langemise (tektiidid) tulemusel (vt. ka "Liibüa kõrbeklaas"). Tehislikult saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel modifitseerivate lisandite manulusel. [1] 2. KLAASI KASUTAMINE 2.1 Klaasi funktsioonid 1.1.1 Arhitektuur Klaas on tänuväärselt atraktiivne materjal, mis annab võimaluse arhitektil luua arhitektuurseid tippteoseid. Ja seda mitte ainult esteetilises mõttes tänapäevaselt töödeldud klaas on ka oma
annaabi.ee 
