Klaasimaailm ehituses (0)

Mikk Kaevats
KLAASIMAAILM EHITUSES
REFERAAT
Õppeaines: HOONE OSAD
Ehitusteaduskond
Õpperühm: HE 31B
Juhendaja : lektor Jüri Tamm
Esitamiskuupäev: 18.12. 2017
Üliõpilase allkiri : M. Kaevats
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn 2017
SISSEJUHATUS 3
1.KLAAS 3
1.1Tavaline klaas 4
2.KLAASI KASUTAMINE 5
1.1.1Arhitektuur 5
2.1Klaasi funktsioonid 5
1.1.2Privaatsus 6
1.1.3Heli- isolatsioon 6
1.1.4Soojusisolatsioon 7
1.1.5Interjööri disain 7
1.1.6Ohutus ja turvalisus 8
2.2Päikesekaitse 8
3.KLAASI ERINEVAD TÜÜBID JA NENDE OMADUSED 9
3.1Kirgas klaas 9
3.2Massvärvitud klaas 9
3.3Matistatud klaas 10
3.4Optiwhite klaas 10
3.5Musterklaas 10
3.6Karastatud klaas 11
3.7Taustvärvitud klaas 11
3.8Värviline klaas 12
3.9Turva- ja eriklaas 13
1.1.7Lamineeritud klaas 13
1.1.8Armeeritud klaas 13
1.1.9Kuumakindel klaas 13
1.1.10Tulekindel klaas 14
1.1.11Kuulikindel klaas 14
1.1.12Röntgen klaas 14
4.KLAASPAKETID 15
4.1Alumiinium-profiilidest avatäited 15
5.NÄITEID KLAASI KASUTAMISEST EHITUSES 16
KOKKUVÕTE 21
KASUTATUD KIRJANDUS 22

SISSEJUHATUS

Referaadi peatükis 1 ja 2 uurin, mida kujutab endast klaas kui ehitusmaterjal, millest ta koosneb, millised on erinevad klaasi tüübid ja omadused. Selgitan välja, kas ja kuidas erineb kasutatav klaas, millised on sel juhul erinevad klaasid ja toon välja ka erinevate klaasitüüpide võrdluse ja kasutuskohad .
Peatükis 3 uurin klaasi kasutamist erinevates lahendustes.
Peatükis 4 ülevaatlikult klaaspakettide olemust kuna kõige rohkem kasutataksegi klaasi ehitusvaldkonnas just klaaspakettides akendes ja välisfassaadides.
Viimases peatükis 5 toon esile fotonäited klaasi kasutamise kohta.
Uurimise läbi soovin targemaks saada, millest koosneb klaas, millised on erinevad klaasi tüübid ja klaasi peamised kasutusvaldkonnad ehituses.

KLAAS

Klaas üldmõistena tähistab kõiki atomaarsel tasandil struktuurselt korrastamata (amorfseid) tahkiseid, sõltumata konkreetsest koostisest ja keemiliste sidemete iseloomust (kovalentsed, ioon -, molekulaar - ja polümeerklaasid, metallklaasid), mis eristuvad sellistena kristallilistest tahkistes, kus ainet moodustavad osakesed paiknevad regulaarses kristallvõres. [1] Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused ). Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. [2]
Praktikas tähistab termin “klaas” eelkõige silikaatklaase – materjale kus ränidioksiidi SiO2 “supermolekuli” modifitseerivad mitmesugused lisandid (nt. Na ja Ca ioonid ). Tehnoloogiliselt oluline on, et taolised lisandid alandavad oluliselt sulamistemperatuuri (täpsemalt – klaasistumistemperatuuri – amorfsel kvartsil on see 1200 °C, aknaklaasil 550 °C). Anorgaanilised klaasid võivad moodustuda ka teiste oksiidide baasil: boraatklaasid (B2O3) ja fosfaatklaasid (P2O5). Kalkogeenklaasid on moodustunud kalkogeenidest (S, Se, Te), mille keemiliselt seotud lineaarseid ahelaid võivad omavahel liita IV ja V rühma elemendid (Si, Ge, Sn, As, Sb). Klaase võivad moodustada ka erinevad fluoriidid. [1]
Foto. Klaas kui materjal tahkes olekus.
Allikas: http://www.votsalo.net/getattachment/57e2ae70-6a7d-4ee3-b7d8-2ff0eef23d36/Raw-Glass.aspx?maxSideSize=610

Tavaline klaas

Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasi valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda ( naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas ( kaaliumkarbonaat ), mis alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lubjakivi (kaltsiumkarbonaati, CaCO3). [2] Üks klaasi põhilisemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et valguskaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses. [2] Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex -klaasi puhul. Ka baariumi lisamine suurendab murdumisnäitajat. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. Mangaani lisamisega on võimalik vabaneda ebasoovitavatest värvustest. [2] Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel (vt. “ Obsidiaan ”), välgulöögi (vt “Fulguriidid”) või meteoriidi langemise (tektiidid) tulemusel (vt. ka “Liibüa kõrbeklaas”). Tehislikult saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel modifitseerivate lisandite manulusel. [1]

KLAASI KASUTAMINE

Klaasi funktsioonid

Arhitektuur
Klaas on tänuväärselt atraktiivne materjal, mis annab võimaluse arhitektil luua arhitektuurseid tippteoseid. Ja seda mitte ainult esteetilises mõttes – tänapäevaselt töödeldud klaas on ka oma tehniliste näitajate poolest (N: soojapidavus , helikindlus) võrreldav konkureerivate ehitusmaterjalidega. Meie kliimas, kus pool aastat valitsevad pimedus ja pori , on just klaas see materjal, mis helgemaid hetki tuua võiks. Õhulisust, kergust, elegantsust ja valgust. Moodsas arhitektuuris kasutatakse enim kooslust betoon -klaas, puit-klaas või betoon-puit-klaas. Peegldav või mittepeegeldav klaaspind, värvide mäng, geomeetriline või figuratiivne disain, need on vaid mõned klaasi pakutavad võimalused, et luua kaasaegset ja kvaliteetset arhitektuuri. Pärleid linnapildis ja meid ümbritsevas visuaalses keskkonnas. [3]

Privaatsus

Kõik asjad ei pea alati laiemale publikule eksponeeritud olema nagu kaubamaja vaateaknal. Ja siinkohal ei pea me silmas ainult valgustkartvaid asju. Klaas on suurepäraseks vahendiks seal, kus on vaja teatud privaatsust – olgu siis selleks saunalava , kuhu võõras silm nägema ei ulatuks. Või hoopis kontoriruum , mis klaasist vaheseintega liigendatud ning seeläbi töötajatele privaatset keskendumisruumi pakub. Vajadusi, nagu ka võimalusi, jagub . [3]
Klaasid ei loo ainult õdusat atmosfääri, vaid ka filtreerivad valgust, pehmendavad ja reguleerivad seda. Privaatsuse loomiseks sobivad mustrilised klaasid, matistatud klaasid, siiditrükitud klaasid ja dekoratiivsed laminaatklaasid. [3]

Heli-isolatsioon

Ehitiste heliisolatsiooninõuded koos terminite ja määratlustega on ära toodud standardis EVS 842:2003. Heliisolatsiooni hindamist ja mõõtmist hoonetes ja hooneosadel käsitlevad standardid EVS-EN ISO 717-1 ja EVS-EN ISO 140. Rääkides õhumüra isolatsioonist, on oluline vahet teha suurustel RW’ ja RW. Vastavalt standardile EVS 842:2003 iseloomustab suurus RW’ heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide. Suurus RW , mis määratakse laboratooriumis teostatud mõõtmiste põhjal, ei arvesta aga heli kaudset ülekannet. Spektri lähendustegur C (C-korrektsioon) on suurus detsibellides, mis liidetakse heliisolatsiooniindeksitele müraallika spektri omaduste arvestamiseks. Tabelist selgub , et mida paksem (suurema massiga) on klaas, seda paremad helisummutavad omadused tal on. Lamineeritud klaasi helisummutavad omadused sõltuvad kasutatud klaaside paksusest ja olulisest ka vahekile omadustest ja paksusest. Järelikult saame rääkida lamineeritud klaaside helisummutavatest omadustest vaid konkreetsete tootenimetuste baasil. Klaaspakettide puhul sõltuvad helisummutavad omadused klaaside paksusest, kasutatud klaaside iseloomust (kas monoliitne või lamineeritud klaas, jne.) vaheliistu laiusest ja klaaspaketi vaheruumi täitegaasist. Soome ajakirja “Стеклостроитель” numbri E 1997 andmetel parandab SF6 lisamine klaaspaketi täitegaasile RW väärtust kuni 6 dB (täitegaasis 25-50% SF6). [3]

Soojusisolatsioon

Energiakandjate järjest kallinevas maailmas on akende üheks olulisemaks funktsiooniks soojusisolatsioon. Akna soojust isoleerivaid omadusi iseloomustatakse soojajuhtivusega U (sama, mis K). Soojajuhtivuse U all mõistetakse soojushulka, mis ajaühikus 1 sekund läbib 1 ruutmeetri suurust pinda, kui temperatuuride erinevus pinna erinevatel külgedel on 1 deg (1 Kelvini kraad ). Soojajuhtivuse mõõtühikuks on [ W/m2K ]. Soojajuhtivuse U väärtuste võrdlemine lubab võrrelda erinevaid konstruktsioone soojusisolatsiooni seisukohast . Näiteks on 4 mm ühekordse klaasi soojajuhtivuseks 5,8 W/m2 K. Klaasi paksuse suurenedes see näitaja oluliselt ei muutu. Akna soojajuhtivuse oluliseks parandamiseks on kasutusele võetud hermeetilised klaaspaketid. Klaaspaketi soojajuhtivus sõltub klaaside arvust, klaasi tüübist (tavaline klaas, erineva kiirgusteguriga selektiivklaas), klaaspaketi klaaside arvust, klaaspaketi õhuvahest, klaasilehtede vahelise gaasi liigist. Järgnevas tabelis on ära toodud klaaspaketi soojajuhtivus (U) sõltuvalt klaaside arvust, klaasi tüübist, klaaspaketi õhuvahest ja õhuvahe täitegaasist (klaasifirma Glaverbel andmed). Klaaspaketi soojajuhtivus sõltub klaaside arvust, klaasi tüübist (tavaline klaas, erineva kiirgusteguriga selektiivklaas), klaaspaketi klaaside arvust, klaaspaketi õhuvahest, klaasilehtede vahelise gaasi liigist. Järgnevas tabelis on ära toodud klaaspaketi soojajuhtivus (U) sõltuvalt klaaside arvust, klaasi tüübist, klaaspaketi õhuvahest ja õhuvahe täitegaasist (klaasifirma Glaverbel andmed). [3]

Interjööri disain

Kaasaegne interjööri disain sisaldab paraja annuse klaasi. On siis tegu ööklubi, stiilse kontori või trenditeadliku koduga. Või hoopistükkis laeva- või hotelli interjööriga. Näiteks saab klaasi siseehituses kasutada [3]:
Klaasist vaheseinad
Klaasist uksed
Klaasmööbel
Klaasist trepid
Peeglid

Ohutus ja turvalisus

Ohutud klaasid

Kes meist ei ole saanud vigastada purunenud klaasi kildudega. Tänu sellele ebameeldivale kogemusele tunnetame me reaalselt klaasi ohtlikkust. Eriti ohtlikud on klaaspinnad kohtades, kus on võimalik inimese, eriti laste vahetu kokkupuude klaasiga – klaasuksed, klaasvaheseinad , põrandani ulatuvad aknad, klaasmööbel, klaaspiirded, jne. Vältimaks inimeste vigastusi purunenud klaasi kildudega on võetud kasutusele nn. ohutud klaasid. Ohututeks klaasideks loetakse:
-Termiliselt karastatud klaasid
Klaasi purunemisel tekivad suhteliselt väikesed killud, millised ei kujuta märkimisväärset ohtu inimesele.
-Lamineeritud klaasid
Purunemisel säilitab lamineeritud klaas üldjuhul oma esialgse kuju (klaas ei kuku raamist välja) ja ei teki ka kilde. Siia kuuluvad nii PVB- (Stratobel, Stratophone) kui ka vaiklamineeritud klaasid. [3]

Päikesekaitse

Me kõik oleme kogenud olukorda, et päike on kütnud toa liiga kuumaks ja akna ning ukse avamisega ei ole võimalik ruumi märkimisväärselt jahutada. Ja mida suuremad on klaasi pinnad, seda halvem on olukord. Mida siis teha? Lahenduseks oleks kasutada õhu konditsioneerimist. Samas me teame, et jahutamine on kallim kui soojendamine . Järelikult oleks optimaalseks lahenduseks õhu konditsioneerimine koos soojust tuppa mitte laskvate akende kasutamisega. Kuid millised aknad siis ei lase soojust tuppa? See on pea lahendatamatu ülesanne. Küll aga saame kasutada aknaid, kus klaasideks on nn. Päikesekaitseklaasid. Viimased on klaasid, mis lasevad pealelangevast soojuskiirgusest tuppa ainult ühe osa (vähem kui 50%) - tuppa jõudev soojuse osa võib olla 20-50%. Klaaspakettide päikesekaitselisi omadusi kirjeldatakse päikeseteguriga g ( Solar Factor , tähistatakse ka SF). [3]
Päikesekaitseklaasid on näiteks:
-Masstoonitud klaasid.
Tavaliselt paketis koos pehmekattelise selektiivklaasiga. Võimalik saavutada päikeseteguriks 35-38%. Selliste klaaside puuduseks võib lugeda klaasi püsivat värvitooni. Kõvakattelised päikesekaitseklaasid. Siin pakume Stopsol sarja klaase. Pehmekattelised nn. topeltselektiivklaasid. Need on kaasaegsed klaasid, kus kirka floatklaasi pinnal olev metalli- ja metallioksiidide kooslus takistab päikesesoojuse jõudmist tuppa ja samal ajal ka toasoojuse kadu läbi akna õue. [3]

KLAASI ERINEVAD TÜÜBID JA NENDE OMADUSED

Kirgas klaas

Kirgas klaas võimaldab praktiliselt igasugust edasist töötlust. Seda saab lõigata, lihvida, puurida, karastada, lamineerida, taustvärvida ja matistada. Seega sobib kirgas ehk float klaas oma piiramatute kasutusvõimaluste poolest nii sise- kui välistingimustesse. Kirgas klaas on kasutusel kõikvõimalikes erinevates toodetes nagu aknad, uksed, mööbel, vaheseinad, duššinurgad, piirded jne. [4]

Massvärvitud klaas

Toonitud klaasi parameetrid – nagu nähtava valguse läbilase ehk nn klaasi tumedus, sõltuvad oluliselt klaasi paksusest. Seega, mida paksem on klaas, seda tumedam ta on. Toonitud klaas on töödeldav nagu tavaline kirgas ehk float klaas: seda saab lõigata, lihvida, puurida, karastada, lamineerida jne. Toonitud klaase kasutatakse aknaklaaside, mööbli, vaheseinte, uste, dušinurkade, klaaspiirete jms valmistamisel. [4]

Matistatud klaas

Matistatud klaasi kasutatakse juhul, kui eesmärk on lasta läbi valgust, kuid samal ajal takistada läbipaistvust. Mattklaas hajutab valgust ning on vastavalt töötluse viisile kas osaliselt või täielikult läbipaistmatu. Seetõttu kasutatakse matistatud klaasi peamiselt privaatsuse tagamiseks. Tema kasutusvaldkonnad on laialdased, sobides pea kõikjale. Eriti populaarne on mattklaasi kasutamine vaheseintes ja dušinurkades. Siidmatid klaasid sobivad eelkõige akendele ja ustele. Klaasid, mille paksus on vähemalt 8mm ning mida on karastatud, sobivad riiuliteks, lauaklaasideks, vaheseinteks ja usteks. Matistatud klaas on töödeldav nagu tavaline klaas: seda saab lõigata, lihvida, puurida, karastada, lamineerida jne. [4]

Optiwhite klaas

Tavalisel klaasil on loomulikult kergelt rohekas või sinakas toon, mis on optiwhite klaasi puhul viidud miinimumini. Seega kasutatakse optiwhite klaasi eelkõige kohtades, kus soovitakse erilist läbipaistvust või juhul, kui on soov klaasi värvida. Nõnda on eriti kirkast klaasist klaasvitriinid ja muu mööbel, mis on mõeldud esemete eksponeerimiseks, kodutehnika ja mõningad taustvärvitud klaasid, mille puhul on tähtis värvi muutumatus. Optiwhite klaas on töödeldav nagu tavaline kirgas klaas: seda saab lõigata, lihvida, puurida, karastada, lamineerida, taustvärvida jne. [4]

Musterklaas

Mustrilisi klaase kasutatakse, nagu mattklaasegi, privaatsuse eesmärgil ning kujunduselemendina. Musterklaase on erinevates toonides ja paksustes. Üldjuhul on klaasi paksus 4mm, kuid on ka sorte, mille paksus ulatub 10mm-ni. Põhilisteks musterklaasi kasutuskohtadeks on uksed, aknad, vaheseinad, kapiuksed jms. Musterklaase saab lõigata, lihvida, puurida. Sõltuvalt mustri sügavusest on enamus musterklaase ka karastatavad ja lamineeritavad. „Enim kasutatavad klaasid vaheustel, põhitoonid on kirgas, kollane ja pronksne, kuid pakume ka värvilisi musterklaase.“ „Kuna piltidel on klaasi õiget struktuuri raske edasi anda, siis soovitame külastada meie esindust, et tutvuda füüsiliste näidistega“, soovitab Klaasissepa OÜ oma kodulehel. [4]

Karastatud klaas

Karastatud klaas on tavaline kirgas floatklaas, mida on spetsiaalses karastusahjus sulamispunktini kuumutatud ja seejärel kiiresti maha jahutatud. Selle tulemusena muutuvad mõned klaasi omadused ja struktuur, kuid säilivad näiteks peegeldus - ja paisumisomadused. [4] Sellise protseduuriga muudetakse klaas paindele ~ 5 korda tugevamaks kui tavaline klaas. [5]
Karastatud klaas on kuni viis korda tugevam kui tavaline sama paksusega klaas ja talub hästi kuumust. Kuumustaluvus (kuni temperatuurini 275°C) tähendab, et karastatud klaas sobib hästi kasutamiseks kuumades keskkondades nagu näiteks saunad, pliidid , ahjud ja kaminad . Karastamine muudab klaasi struktuuri nii, et kui klaas peaks liigse surve tagajärjel purunema , ei teki teravaid lõikeservadega klaasikilde vaid klaas laguneb väikesteks ümaramateks tükkideks. See vähendab oluliselt lõikehaavade tekkimise ohtu. Karastatud klaasi tugevus sõltub klaasi paksusest, servade töötlusest ja sellest, kas klaasis on avasid. Karastatud klaas ei ole tavalisest klaasist tugevam klaasi servades ja on eriti nõrk klaasi nurkades! Karastatud klaas sobib kohtadesse, kus on oluline turvaklaasi kasutamine. Muuhulgas kasutatakse karastatud klaasi laialdaselt näiteks fassaadides, akendes, ustes, mööblis, vaheseintes, ( trepi )piiretes ja dušinurkades. Võimalikud töötlused tuleb klaasile teha enne karastamist, sest karastatud klaas töötlemist ja lõikamist ei kannata. [4]

Taustvärvitud klaas

Keskkonnsõbraliku ja niiskuskindla kõrgekvaliteedilise värviga kaetud floatklaas. Lacobel on siseruumides kasutamiseks mõeldud taustvärvitud klaas. Lacobel klaasi kasutatakse näiteks seinakatete, garderoobiuste ja mööbli valmistamiseks. Lacobel klaasi ei saa karastada. [2]
Foto. Taustvärvitud klaas. Allikas: http://www.klaasissepa.ee/uus/wp-content/uploads/2012/08/taustv%C3%A4rvitud-kapp.jpg
Foto. Taustvärvitud lükanduksed. Allikas: http://www.klaasissepa.ee/uus/wp-content/uploads/2012/08/taustv%C3%A4rvitud-l%C3%BCkanduksed.jpg

Värviline klaas

Pakutakse väga laias valikus erinevat värvilist klaasi, mis peamiselt mõeldud vitraažideks. Klaasi on saadaval sadades erinevates toonides, kümnete erinevate struktuuride ja viimistlusega. Kuna värviline klaas on mõeldud peamiselt kunsti- ja käsitööprojektideks, on klaastahvlite mõõtmed suhteliselt väikesed. Tavaline värvilise klaasi paksus on 3-4mm kuid olenevalt klaasi struktuurist võib see ka tahvli ulatuses varieeruda. [4]
Foto. Värviline klaas. Allikas: http://www.klaasissepa.ee/uus/wp-content/uploads/2013/05/kokomo1.jpg

Turva- ja eriklaas

Turvaklaasina kasutatakse karastatud ja lamineeritud klaase või nende erinevaid kombinatsioone. [4]

Lamineeritud klaas

Lamineeritud klaas tõkestab klaasist läbitungimist ja klaasikildude paiskumise ohu. Kui klaas puruneb, jäävad klaasitükid plastkile külge kinni. Seega püsib klaas koos, kaitstes nii sisse- kui ka väljatungimise vastu ka pärast purunemist. [4]

Armeeritud klaas

Armeeritud klaas sisaldab õhukest terastraadist võrku, mis hoiab klaasitükid klaasi purunedes koos. Armeeritud klaasid on lihtne ja soodne lahendus leekide ja suitsugaaside vastu. Olemas on valgust läbilaskvad, kui ka läbipaistmatud armeeritud klaasid ning kirkad ehk pindlihvitud armeeritud klaasid, mis on sama läbinähtavad kui tavaline klaas. [4]

Kuumakindel klaas

Kuumakindlad klaasid on mõeldud kasutamiseks kaminate ja ahjude ustele. [4]

Tulekindel klaas

Tulekindel klaas ehk tuletõkkeklaas on mõeldud tule leviku takistamiseks ja neid kasutatakse kohtades, kus on vajalik teatud tulekindluse tase (E30 – EI120). Tuletõkkeklaasid jagunevad klassideks vastavalt sellele, milline on nende poolt pakutav tule leviku tõkestamise iseloom. Vastavalt standardile eristatakse järgmiseid klaaside tüüpe:
E – kaitse suitsu ja leekide leviku eest;
EW – kaitse suitsu ja leekide leviku eest ning osaline kaitse soojuskiirguse eest;
EI – kaitse suitsu ja leekide leviku eest ning kaitse soojuskiirguse eest.
Tuletõkkeklaaside puhul on oluliseks omaduseks ka aeg, mille jooksul klaas kaitset pakub.
Võimalikud tulele vastupidavusajad on 15, 20, 30, 60, 90 ja 120 minuti. [4]

Kuulikindel klaas

Kuulikindla klaasi tootmisprotsessi üldine põhimõte on sama, mis teistel lamineeritud klaasidel. Soovitud kuulikindlus saavutatakse kombineerides omavahel klaasikihte ja PVB-kilesid. Kuulikindlat klaasi on erineva vastupidavusega ja selle klassifitseerimise aluseks on relva ja laskemoona liik, mille vastu klaas peab kaitset pakkuma. Kuulikindlate klaaside kasutamine on soovitav keskkondades, kus on soov tagada klaaspinna väga kõrge löögikindlus või on risk relvastatud rünnakule. [4]

Röntgen klaas

Röntgen klaas pakub kaitset kiirguse vastu olles samas läbipaistev nagu tavaline floatklaas. Röntgenkiirte neeldumine tagatakse lisades klaasile tina ja baariumi. Röntgen klaasi paksus on 3,5-6mm, lehe maksimaalsed mõõtmed 1x2m ning klaasi kaitseomadus jääb olenevalt klaasi paksusest ja röntgentoru pingest vahemikku 0,9-4,6 tina ekvivalenti. Röntgen klaasi võib lamineerida ja kasutada klaaspaketis ning see toimetatakse mõõtu lõigatuna ja lihvitud äärtega. [4]

KLAASPAKETID

Klaaspakette kasutatakse tavaliselt sise- ja väliskeskkonna eraldamiseks akendes, ustes ja fassaadides ning nende valikust sõltub reeglina temperatuuri- ja heliisolatsiooni tõhusus. Klaaspakett koosneb kahest või enamast klaasist, mis on omavahel hermeetiliselt ühendatud ja mille vahel on õhk või gaas ning äärtes kinnitatud liist. Klaasid kinnituvad butüülmassi ja liimmastiksi abil tugevalt liistu külge. Butüülmass muudab klaaspaketi õhukindlaks ja ei lase välisel niiskusel paketi sisse sattuda. Butüülmass asetseb alumiiniumist vaheliistu peal ja klaasi vahel. Nii takistab butüülmass külmasilla teket, kuna muidu juhiks alumiiniumist vaheliist külma kuni sisemise klaasini ja tekitaks klaasipinnale kondentsi. Klaaside vahele jääv õhk või gaas kuivatatakse spetsiaalse vaheliistu sees oleva absorbendiga, mis imeb niiskuse endasse. Pakutakse kahe- ja kolmekordseid klaaspakette, milles võib lisaks tavalisele, kirkale või selektiivklaasile kasutada vastavalt soovile ja otstarbele ka erinevaid klaasitüüpe nagu dekoratiivklaasi, lamineeritud klaasi, karastatud klaasi, päikesekaitseklaasi, struktuurklaasi, kuulkindlat klaasi jne. Võimalik on tellida ka erikujulisi (ovaalseid, ümaraid, kaarjaid vms) klaaspakkette. [4]

Alumiinium-profiilidest avatäited

Alumiinium on kerge, tugev ja korrodeerumiskindel materjal, mis sobib suurepäraselt klaasitud konstruktsioonide valmistamiseks. Alumiiniumist avatäited on pikaealised ja kergesti hooldatavad. Termoisolatsiooniga profiilid koos kahe- või kolmekordsete klaaspakettidega annavad Eesti kliimas piisava soojapidavuse. Klaasfassaadid on ajatud, kergesti hooldatavad ja nägusad oma lihtsuses. Alumiinium raamistus tagab hea ilmastikukindluse, vähendab fassaadi kaalu ja võimaldab kasutada suuri klaaspindu. Korrosioonikindlus ja vastupidavus on eriti oluline raskesti ligipääsetavate suurte konstruktsioonide puhul. [6]

NÄITEID KLAASI KASUTAMISEST EHITUSES

Foto. Klaasi kasutamine avatäitena. Allikas: https://aluwin.ee/tooted/klaas-alumiinium-avataited/alumiiniumaknad-uksed-klaasseinad/aluprof-mb-104-passiivmaja-aknad/
Foto. Klaasi kasutamine aknana. Allikas: https://aluwin.ee/wp-content/uploads/2016/01/aluprof-mb-86.jpg
Foto. Klaasi kasutamine uksena ja aknana. https://aluwin.ee/wp-content/uploads/2016/01/aluprof-mb-45-01.jpg
Foto. Allikas: https://aluwin.ee/wp-content/uploads/2016/01/aluprof-mb-45.jpg
Foto. Klaasi kasutamine välisukse sees. Allikas: https://aluwin.ee/wp-content/uploads/2016/01/aluprof-mb-86-01.jpg
Foto. Klaasi kasutamine katusena. Allikas: https://aluwin.ee/wp-content/uploads/2016/01/klaasipiirded-06.jpg
Foto. Kald-lükanduksed Allikas: http://rehpol.ee/et/images/rehpolproduct/_big_13021515403097.jpg
Foto. Voldikuksed Allikas: http://rehpol.ee/et/images/rehpolproduct/_big_15071617275267.jpg
Foto. Klaas vaheseinana. Allikas: https://aluwin.ee/wp-content/uploads/2016/01/klaasvaheseinad-05.jpg
Foto. Klaasi kasutamine rõdupiirdena Allikas: https://aluwin.ee/wp-content/uploads/2016/01/roduklaasid-01.jpg

KOKKUVÕTE

Uurimusest nähtub, et kuna klaas kui materjal on nähtava valguse suhtes läbipaistev ning nähtav valgus on kvaliteetseks elutegevuseks inimesele vajalik, siis klaasi kasutamine ehitumaterjalina on väga laialdaselt kasutusel. Klaasi ehitusmaailmas rakendatakse väga erinevates ehituslikes elementides, nii hoone välis- kui sisekeskkonnas. Näiteks kasutatakse klaasi laialdaselt avatäidetes nagu aknad, uksed ja klaasfassaadid, kuid ka siseruumides nt dušinurkades, trepi klaaspiiretena, lükandkappide paneelidena ning ka nt valgusšahtidena vaheseintes. Peamiselt aga akendes. Praktiliselt igal hoonel, kus siseruumides toimub elutegevus, on aknad, mis on üldiselt läbipaistvad. Valgus kui kiirgus on inimesele elutähtis kuna see mõjutab oluliselt inimese füsioloogiat, ainevahetust ja käitumist läbi selle, et annab ajule märku, kas on öö või päev. Lisaks on teada, et valgus stimuleerib aju aktiivsust, parandab erksust ja meeleolu ning mitmete kognitiivsete ülesannete sooritamist. Sain teada, et klaasil on materjali koostise erinevuse tõttu väga palju erinevaid tüüpe, erinevate omaduste saavutamiseks kasutatakse erinevaid töötlusviise, millest olenevalt muutuvad klaasi omadused ja välimus, klaase tehakse erineva paksusega. Sain teada, et näiteks klaasi karastamisel ehk spetsiaalses karastusahjus sulamispunktini kuumutatud ja seejärel kiiresti maha jahutatud klaasil muutuvad mõned klaasi omadused ja struktuur, kuid säilivad näiteks peegeldus- ja paisumisomadused ning et karastatud klaas on kuni viis korda tugevam kui tavaline sama paksusega klaas ja talub hästi kuumust, samas karastatud klaas ei ole tavalisest klaasist tugevam klaasi servades ja on eriti nõrk klaasi nurkades! Selgus, et klaasi valikut mõjutab eelkõige tema kasutusala, klaasi paksusest ja kihtide arvust sõltub tema soojapidavus (U-arv) ja helikindlus.
Ka Eestis on klaasi kasutamine hoone välisfassaadina tõusuteel. Mitmekümnekorruselised kõrghooned tehakse justnimelt klaasfassaadile. Samamoodi on klaasi kasutamine ehitusesväga populaarne ka mujal pool maailma, mida saab järeldada näiteks erinevatelt fotoallikatelt internetist.

KASUTATUD KIRJANDUS

[1]
„Klaas Glass ,“ [Võrgumaterjal]. Available : http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Klaas.ht m. [Kasutatud 14. detsember , 2017].
[2]
„Klaas,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Klaas . [Kasutatud 13 detsember , 2017].
[3]
„Milleks klaasi kasutatakse [Võrgumaterjal]. Available: http://www.marepleks.ee/?klaasi-funktsioonid . [Kasutatud 18 detsember 2017].
[4]
„Klaasid,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.klaasissepa.ee/tooted/klaasid . [Kasutatud 14 detsember , 2017].
[5]
[Võrgumaterjal]. Available: http://www.andresklaas.ee/klaasi-tuubid . [Kasutatud 14 detsember, 2017].
[6]
„Alumiinium-profiilidest avatäited,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.joveld.ee/?kat=2&sisu=250 . [Kasutatud 18 detsember 2017].
[16]
„Aluprof MB 104 passiivmaja aknad,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://aluwin.ee/tooted/klaas-alumiinium-avataited/alumiiniumaknad-uksed-klaasseinad/aluprof-mb-104-passiivmaja-aknad/ . [Kasutatud 2018 detsember 2017].
[17]
„Aluprof MB 86 uksed ja aknad,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://aluwin.ee/tooted/klaas-alumiinium-avataited/alumiiniumaknad-uksed-klaasseinad/aluprof-mb-86-uksed-ja-aknad/ . [Kasutatud 18 detsember 2017].