Klaasimaailm ehituses (0)

Ees ja perekonnanimi
Silver Kruusalu
KLAASIMAAILM EHITUSES
REFERAAT
Õppeaines: HOONE OSAD I
Õpperühm:21A
Juhendaja : Jüri Tamm
Esitamiskuupäev:.......................
Allkiri :.......................
Tallinn 2014

Sisukord

Sissejuhatus 4
1.Klaas 5
1.1.Funktsioonid ja omadused 5
1.2.Tootmine 5
2.Klaasi töötlemine 7
2.1.Klaasi karastamine 7
2.2.Klaasi kuumtugevndamine 8
2.3.Klaasi lamineerimine 8
2.4.Klaasi painutamine 8
2.5.Klaasi taustvärvimine 9
3.Erinevad klaasid 9
3.1.Tavaline klaas 9
3.2. Kirgas klaas 10
3.3.Päiksekaitseklaasid 10
3.4.Energiasäästuklaas 10
3.5.Isepuhastuv klaas 11
3.6.Tuletõkkeklaasid 11
3.7.Turvaklaasid 11
3.8.Mürasummutavad klaasid 12
3.9.Dekoratiivklaasid 12
3.10.Matistatud klaasid 13
3.11.Taustvärvitud klaasid 13
3.12.Siiditrükitud klaasid 14
3.13.Painutatud klaasid 14
kasutatud kirjandus: 15

Sissejuhatus

Klaas on igapäevaselt meid ümbritsev materjal, mis oma olemuselt on lihtne, loogiline ja arusaadav, kuid samas salapärane ning fantaasiale palju võimalusi pakkuv materjal. Materjalina tundub klaas habras , kuid oma omadustelt on see siiski uskumatult tugev, raskesti kuluv ja läbipaistev materjal, millest saab valmistada väga vastupidavaid ja omapäraseid praktilisi lahendusi kodukaunistamiseks.Klaasi kasutamise ajalugu on pikk. Juba kiviajal avastati omapärane looduslik klaas, vulkaaniline kivim obsidiaan . Klaasi kasutati kaunistuselemendina nõude glasuurimisel umbes 1500. aasta paiku enne meie aega Egiptuses ja Mesopotaamias. Esimesi klaasipuhumistehnikaid katsetati 1. sajandil enne Kristust ning sellest sai alguse klaasesemete valmistamine.

Klaas

Funktsioonid ja omadused

Ulatusliku arendustöö tulemusena on klaas muutunud ehituskonstruktsiooni aktiivseks osaks, mille ülesandeks on kanda erinevaid funktsioone. Peamisteks funktsioonideks on energia säästmine , päikesekaitse , mürasummutus, turvalisus ja ohutus ning laialdased disanivõimalused. Lisaks sellele kuuluvad klaasi funktsioonide alla ka isepuhastuvus, tuletõkestus ning võimalus klaasiga kütta.Klaasi peamiseks omaduseks on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. Läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Nii ehitusel kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineteks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2). Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks. Klaasi kasutatakse ka pakendite valmistamiseks. Erinevaid klaasi omadusi kombineerides aga saame lõputu hulga kasutusvõimalusi.
Klaaside mitmekesisus ja funktsioonide paljusus avabki pidevalt uusi võimalusi nii uusehituses kui ka renoveerimissektoris ning on muutnud oluliseks materjaliks igapäevases elus. [1]

Tootmine

Klaasi lähteaineteks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2) ning selle tootmisel kasutatakse sulatusahjudes põlemisprotsessil tavaliselt õhku. Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks.
Täitmaks välistarinditele esitatavaid nõudeid, töödeldakse tasapindne klaas tänapäeval ümber klaaspaketiks, mida valmistatakse spetsiaalsel tootmisliinil. [2]

Klaasi töötlemine

Klaasi on võimalik töödelda lõpmata hulgal erineval moel. Töödeldud klaas kaitseb nii kuuma kui külma eest. Klaasi töötlemine võimaldab klaasi tugevdada, karastada ning muuta seda turvalisemaks nind helisummutavaks. Lisaks saab klaasi toonida, värvida, vormida jne. [3]

Klaasi karastamine

Karastatud klaas on oma olemuselt tavaline floatklaas, mida töödeldakse termiliselt, kuumutades klaasi spetsiaalses karastusahjus ja seejärel jahutatakse kiiresti. Sellise protseduuriga muudetakse klaas paindele ~ 5 korda tugevamaks kui tavaline klaas. Karastatud klaas peab koormustele vastu tunduvalt paremini kui tavaline klaas. Termiliselt karastatud klaasi turvalisus sõltub klaasi paksusest, klaasi serva töötlusest ja sellest, kas klaasis on avad või mitte. Ka karastatud klaas võib puruneda, kui teda koormatakse nii palju, et ta murdub. Karastatud klaas ei ole tavalisest klaasist tugevam klaasi servades. Klaasi karastamine muudab klaasi struktuuri selliselt , et kui klaas piisava surve avaldamisel puruneb, ei teki eluohtlikke klaasikilde. Klaasikillud on väikesed ja nad pole võrreldes tavalisele klaasile omaste teravate lõikeservadega ning seetõttu on võimalus saada tõsiseid lõikehaavu minimaalne. Võrreldes tavalise klaasiga on karastatud klaasi temperatuuritaluvus kõrgem. Karastatud klaasi võib kasutada keskkonnas, mille temperatuur ei ületa 275°C. Karastatud klaase kasutatakse akende, uste, vaheseinte, dušinurkade, saunauste, siseuste, mööbli, täisklaastoodete valmistamisel. Kõik töötlused ( lõikus , servalihv, avad, väljalõiked) tuleb teha klaasile enne karastamist. Karastatud klaasi ei saa karastusjärgselt ei lõigata ega muud moodi töödelda. [4]

Klaasi kuumtugevndamine

Kuumtugevdatud klaasi valmistamine toimub sarnase protsessi abil, mida kasutatakse ka karastatud klaasi valmistamiseks. Erinevuseks on järkjärguline jahutustsükkel. Kuna kuumtugevdatud klaasi purunemispilt on sarnane lõõmutatud klaasile, ei loeta seda turvaklaaside hulka. Kuumtugevdatud klaas sobib eriti hästi rakendusteks, kus on tegemist termiliste pingetega, samas kui turvanõuete täitmine pole kohustuslik. Kuumtugevdatud klaasi kasutamine on ideaalne ka rakenduste puhul, kus nõutav mehhaaniline tugevus on lõõmutatud klaasi omast suurem, kuid karastatud klaasi omast väiksem. [5]

Klaasi lamineerimine

Lamineeritud klaasi tootmisprotsess leiutati 1909. aastal prantsuse keemiku Edouard Benedictuse poolt tootenimetuse Triplex all. Protsess seisneb kahe klaasikihi lamineerimises PVB-kile (polüvinüülbutüraal) abil, mis tagab ka klaasi võimalikul purunemisel ohutuse, kuna klaasikillud jäävad kile külge kinni, tagades kõrgel tasemel kaitse vigastuste vastu. Klaasikihtide ühendamine toimub tolmuvabas ruumis, kus PVB-kile rullitakse laiali ühele kahest klaasist, lõigates selle servad vastavalt vajalikule suurusele. Seejärel asetatakse teine klaasikiht kilekihi peale. Klaas asetatakse kalandrisse ja kuumutatakse umbes 100 °C juures. Kalandri kahe valtsi vahel surutakse klaasikihid ja PVB-kile omavahel kokku ning klaaside vahele jäävad pisikesed õhumullid muudavad klaasi piimjalt häguseks. Et klaasi ja fooliumi täielikult omavahel kokku liituks ja õhumullid väljuks, hoitakse klaasi veel mitu tundi kuumutatud survemahutis (autoklaavis) kõrge temperatuuri ja rõhu juures. Seejärel on klaas ja kile omavahel läbipaistvalt ühendatud. Lamineeritud klaasi väljapaistvaks omadusseks on ka terviklikkuse säilitamine. Nimelt on klaasil võime taluda survet isegi klaasi purunemise korral ja selle läbi avast mitte välja langeda. [5]

Klaasi painutamine

Klaasi painutamiseks kuumutatakse kõigepealt klaasitahvel ahjus kuni tema pehmenemispunktini umbes 600 °C juures. Seejärel asetatakse klaas kas konkaavsele (nõgusale) või konvekssele (kumerale) vormile, mille järgi vütab ta oma lõpliku kuju.
Pärast seda, kui klaas on võtnud vormi kuju, algab jahutusprotsess, mis viiakse läbi võimalikult aeglaselt, vältimaks sisepingete ja liiga suurte deformatsioonide tekkimist klaasi pinnal. Viimistlusprotsess tuleb teostada enne klaasi painutamist. [5]

Klaasi taustvärvimine

Tänapeva tehnoloogia võimaldab katta klaasi erinevates toonides- klaasile saab anda nii värvilise läike kui ka mati pinna. Taustvärvitud klaasi näol on tegemist karastatud klaasiga, mille üks külg on värvitud tellija poolt valitud värvitooni.Värvkate põletatakse klaasi karastusprotsessi käigus osaliselt klaasi pinna sisse, mis muudab klaasi äärmiselt vastupidavaks ilmastiku ja mehaaniliste vigastuste suhtes.
Sellisel viisil toodetud klaase kasutame peamiselt garderoobide ustel ja köögi taustseinade katmisel jne. [6]

Erinevad klaasid

Tavaline klaas

Tavalist (Float-klaas, ehitusklaas) aknaklaasi valmistatakse liivast , soodast ja kalgist. Antud koostisosadele lisatakse natuke rauda, magneesiumi, alumiiniumi ning klaasipuru ja sideaineid , et saavutada sulaklaasi homogeensuse. Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sulaklaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ning lõigatakse seejärel sobivasse mõõtu.
Float-klaas on läbinähtav, ühtlase paksusega, tasaste ja leekpoleeritud pindadega.
Seda valmistatakse mõõtudega 3,21 x 6,0 m ja paksusega 0,4 – 19 mm.
Klaasi kasutatakse erinevates toodetes nagu akendes, mööblis, autodes, elektroonikas jne. Suurim ehitusklaasi kasutusala on akende, uste, fassaadide ja katuste klaasimine, kus klaasi paksuseks on tavaliselt 3-12 mm. Float-klaasi võib pinnata, karastada, lamineerida, siidtrükkida, kuumvärvida, painutada ja hõbetada (peeglid). [7]

Kirgas klaas

Kirgas klaas on alustooteks tervele tööstusele. Seda on võimalik töödelda paljudel erinevatel viisidel . Seda saab katta, et ta kaitseks nii külma kui sooja eest. Lisaks saab kirgast klaasi kasutada klaaspakettides, helisummutus, turva ja ohutusklaasidena. Seda võib nii lamineerida kui ka termotöödelda ja kuumutada. Ka saab antud klaasi värvida, teha sellele erinevaid trükke, saab lõigata eri kujudele. Kirgast klaasi kasutatakse väga paljudes erineva kasutusalaga toodetes.
Eriti kirka klaasi puhul on tavalises klaasis suurem raua oksiidide sisaldus, mistõttu on klaasil natuke rohekas toon. [7]

Päiksekaitseklaasid

Et vältida päikeseenergia poolt tekkiva siseruumi õhutemperatuuri tõusu ning UV-kiirgust ning reguleerida soojuskiirgust võib klaaspakettides kasutada päikesekaitseklaase. Päikesekaitseklaase on pakkuda kahte eri tüüpi – massvärvitud ja pindkaetud klaasid, millel on ka energiasäästu omadus. Päikesekaitseklaasid tuleb alati asetada välimiseks klaasiks parema päikesekaitse saavutamiseks. Kuna mõned päikesekaitseklaasid absorbeerivad palju.
päikeseenergiat, on mõnel juhul vältimatu klaasid karastada termilise purunemise riski maandamiseks.
Massvärvitud päiksekaitseklaasid vähendavad päikeseenergia läbimist absorbeerimisega rohkem kui kirgas klaas. Nad on läbivärvitud ja valmistatud samal tehnoloogial nagu kirgas klaas, kuid neile on lisatud absorbeerivaid lisaaineid (muudavad klaasi massi tonaalsust ja vähendavad peegeldust). Massvärvitud klaaside toonid on hall, pronks, roheline ja sinine. Tooni tumedus sõltub klaasi paksusest. Pindkaetud päiksekaitseklaasid ühildavad omavahel päikesekaitse- ja energiasäästuklaaside omadused. Nad koosnevad tavalisest float-klaasist, mis on pinnatud äärmiselt õhukese ja madala emisiviteetse pinnaga. [8]

Energiasäästuklaas

Selektiivne ehk „energiasäästuklaas“ on madala emissioonivõimega klaas, mille pinnale kantud väga õhuke metallikiht laseb läbi päikese lühilainelist kiirgust, kuid takistab infrapunasel kiirgusel ruumist väljumast. Uuringute järgi vähendab kattekiht ruumi soojuskadu kuni 70%.. [9]

Isepuhastuv klaas

Isepuhastuva klaasi välispinnal on eriline kahetoimeline kiht. Päevavalgusega kokku puutudes pinnakattes tekib kahetoimeline keemiline reaktsioon . Kõigepealt lagundub klaasi pinnale tekkinud orgaaniline mustus ja seejärel uhub vihmavesi eraldunud mustuse klaasi pinnalt. Kui klaasid on eriti määrdunud ja kestab pikem kuiva periood või vihmavesi ei satu klaasi pinnale, on pesemine vajalik. Tavaliselt piisab veega uhtumisest, kuid lisaks võib kasutada pehmet kangast ja lahjat pesuainet. Pinnakate aktiveerub mõne aja pärast uuesti.
Kuigi pinnakate on kõva, võib teda vigastada teravate esemetega, terasvillaga ja abrassiivsete puhastusainetega. [8]

Tuletõkkeklaasid

Tuletõkkeklaaside ülesandeks on takistada tule levikut. Tuletõkkeklaasid jagunevad klassideks vastavalt sellele, milline on nende poolt pakutav tule leviku tõkestamise iseloom. Vastavalt standardile EVS – EN 13501-2:2004 eristatakse järgmisi klasse :
•E - kaitse suitsu ja leekide leviku eest;
•EW - kaitse suitsu ja leekide leviku eest ning osaline kaitse soojuskiirguse eest
•EI - kaitse suitsu ja leekide leviku eest ning kaitse soojuskiirguse eest.
Tuletõkkeklaaside juures on väga oluliseks teguriks aeg, mille jooksul klaas kaitset pakub. Kasutusel on klassid vastavalt 15, 20, 30, 60, 90, 120 minutile.. [10]

Turvaklaasid

Turvaklaasidega võib luua valgusrohkeid, läbinähtavaid ja turvalisi interjööre. Turvaklaasid on karastatud ja lamineeritud klaasid. Neid kahte klaasitüüpi ühildades saavutatakse klaasid mis on kuulikindlad, murdvarguste kindlad ja mida saab kasutada kohtades kus on suur raskuskoormus (trepid, põrandad).Karastatud klaasi lisandunud tugevus on tekkinud klaasi kuumutamisel 600-650oC-ni. Seejärel klaas jahutatakse kiiresti, mille tulemusel muutub klaas umbes 5 korda tugevamaks kui tavaline klaas. Karastatud klaas peab vastu koormustele tunduvalt paremini kui tavaline klaas ja täidab turvaklassi 1(C)1 nõudeid. Ka karastatud klaas võib puruneda, kui teda koormatakse nii palju, et ta murdub. Purunedes karastatud klaasist tekkivad väikesed tükid ei ole ohtlikud, võrreldes tavalisele klaasile omaste teravate lõikeservadega. Lamineeritud klaas saab oma turvaomadused lamineerimisprotsessis. Kaks ja rohkem klaasi tahvlit lamineeritakse omavahel kokku PVB kilega , mis teeb lamineeritud turvaklaasist sitke ja raskesti purustatava klaasi. Kui klaasi üle koormata, murdub ta tavalise klaasiga samalaadselt, kuid klaasitükid püsivad kinni PVB kilel. Normaalse paksusega lamineeritud klaas ei mõjuta optilisi omadusi. Lamineeritud klaas kaitseb ka UV-kiirguse eest. Kuuli- ja vandalismikindlad klaasid - mitmekordne PVB lamineeritud klaas pakub samasugust kaitset kui lamineeritud klaas, kuid kannatab rohkem koormusi, eriti juhul kui lamineerimisel kasutatakse ka karastatud klaasi.
Vandalismikindlad klaasid jagunevad turvaklassidesse P6B – P8B. Nad takistavad märkimisväärselt sissemurdmist, kui tegemist on plaanitud tegevusega .
Kuulikindlad klaasid jagunevad turvaklassidesse BR1-BR7 ja SG1-SG2, kuna tegemist on eriti suure raskusjõuga. [8]

Mürasummutavad klaasid

Müra on häiriv nähtus, mis võib tungida klaasiosade ja ebatihedate ehitusosade vahelt läbi. Heliisolatsiooni omadusi võib parandada muutes ise klaase või klaasidevahelisi kaugusi.
Klaasi paksuse kasvatamisega kasvab klaasi kaal ja heli võnked ei saa nii kergelt klaasi liikuma. Klaasi heliisolatsiooni arv kasvab umbes 6 dB kaalu kahekordistumisel.
Klaasidevaheline kaugus määratleb olemusliku resonantsi sageduse. Mida suurem vahekaugus , seda madalam resonantsi sagedus. Vahekauguse olemasolul 20mm on resonantsi sageduse vähenemine küllaltki marginaalne. Kasvatades vahekaugust võimalikult suuremaks on heliisolatsiooni paranemine märkimisväärne. [8]

Dekoratiivklaasid

Mustriliste dekoratiivklaaside ühele küljele on pressitud vastav ornament kuuma klaasi juhtimisel vastavate rullikute vahelt läbi. Nii saadakse väga erinevate pinnakujunditega klaasid.
Mustrilisi klaase kasutatakse privaatsust nõudvates kohtades ehk seal kus võõras silm ei pea kõike nägema. Kuid musterklaasid on ka atraktiivsed disainielemendina.
Kasutusvõimalused : uksed, aknad, vaheseinad .. [8]

Matistatud klaasid

Matistatud klaasid jagunevad matistamise tehnoloogia järgi satiin klaasideks ja liivaprits -matistautd klaasid. Viimaste puhul on pind pritsitud liivaga tasaselt matiks. Selliselt matistatud klaaside puuduseks on pinna väga kerge määrdumine ja suhteliselt raske puhastatavus. Sellise meetodiga valmistatud klaase soovitame kasutada eelkõige klaaspaketi koosseisus sisemise pinnana.
Keemiliselt matistatud ehk söövitatud klaasi puhul töödeldakse klaasi pinda spetsiaalse happega, mille tulemusena muutub klaas matiks. Klaas ei ole mitte läbipaistmatu, vaid pigem läbikumav. Erinevus liivmatistatud klaasist seisneb selles, et mustus ja sõrmejäljed ei nakku nii kergesti klaasi pinnaga ning neid on oluliselt lihtsam eemaldada. Klaasi pind on puudutades siidjas.
Matistatud klaasi põhiline eesmärk on lasta läbi valgust, kuid samal ajal takistada läbipaistvust.
Tema kasutusvaldkonnad on laialdased, sobides pea kõikjale. Enim märkimist väärivad kasutuskohad on vaheseinad, uksed, piirded ja muud kohad, kus vajatakse privaatsust, kuid ei soovita loobuda valgusest. Samuti on matistatud klaas populaarne dušinurkades ning igat sorti mööblidetailides. [9]

Taustvärvitud klaasid

Taustvärvitud karastatud klaas, sobib hästi nii sise- kui välikasutuseks.
Fassaadis kasutatakse taustvärvitud klaasi nii üksikklaasina kui ka sisemise klaasina paketis,
näiteks ehitise umbosa juures, kus väljast vaadatuna ei pruugi fassaadi üldilmes erinevust näha
– väline peegeldus on ühtlane. Taustvärvitud klaasi saab valmistada väga paljudes erinevates
värvitoonides.. Fassaadi umbosade klaasimisel ühekordse taustkaetud klaasiga on olemas kaks erinevat lahendust tausta katmisel, kas emailimine või pindamine . Emailitud fassaadi umbosa klaasidel on keraamiline värv tagapinnale põletatud. Ühtlaste fassaadide puhul kasutatakse umbosade klaasidena samalaadse peegelduse ja tooniga klaase kui on aknaklaasid .
Et klaas peegeldaks, peab klaasi tagune olema pimedam kui klaasi esine pind. Mida suurem valguse vahe sise- ja välispinna vahel, seda suurem peegeldus efekt on klaasidel. Seega ühtlane peegeldus on ainult päevavalguses. Õhtuti valgustus suhted muutuvad ja peegeldus väheneb, ehk alati kui siseruumide valgustus on välisvalgusest tugevam, võime väljast näha sisse. Taustvärvitud klaasid on alati karastatud ja vähemalt 6mm paksud. Tuleb kindlasti meeles pidada, et taustvärvitud klaasid on vaadeldavad vaid õhelt poolt – läbi klaasi. Teiselt poolt võivad olla töötlus ja värvitoon erinevad. [10]

Siiditrükitud klaasid

Siidtrükitud klaase on saadaval paljude erinevate mustritega. Värv emaileeritakse pinnale karastusprotsessis, mis muudab klaasi ühtlasi ka turvaklaasiks ja teeb ta termilisi pingeid taluvaks. Siidtrükitud klaasid sobivad samahästi sisekasutusse, kui ka välisfassaadidele. Siidtrükitud klaaside tüüpilisteks kasutuskohtadeks on klaasist vaheseinad ja –uksed, välisfassaadid ja –katused. [5]
Kuna siiditrükitud klaas on ühtlasi ka karastatud klaas, tuleb teha kõik töötlused (servalihv, avad, väljalõiked) klaasile enne karastamist.Karastatud klaasi ei saa karastusjärgselt enam ei lõigata ega töödelda. [11]

Painutatud klaasid

Tänapäeva ehituslikus arhitektuuris on kumerate klaaspindade kasutamine juba väga laialt levinud. Kui algusaastatel kasutati kumeraid klaase ja klaaspakette ainult vitriinidena ja piirdeklaasidena, siis alates 90-ndatest aastatest kui algas võimas klaaselementide areng maailmas, kasutatakse kumeraid klaase ka hoonete fassaadidel, katustel ja rahvarohkete hoonete pöörduste klaasidena. Eestis on tuntuimad painutatud klaasist hooned on Tallinna Sadama B- terminal , kus on kasutatud klaaspakettidest 6mm painutatud klaase, lisaks veel näiteks Eesti panga hoone, kus on kasutatud samuti paniutatud klaase. [12]

kasutatud kirjandus:

[1]www.fenestra.ee, Fenestra AS, [Võrgumaterjal]. Available;
http://www.fenestra.ee/Akende-omadused-2 , [Kasutatud 4 .aprill, 2015].
[2] novaator .ee, Tartu Ülikooli Teadusuudised, [Võrgumaterjal]. Available;
http://novaator.ee/ET/energia/kuidas_saab_liivast_klaas/ , [Kasutatud 4 .aprill, 2015].
[3]www.plastmerk.ee, Plastmerk AS, [Võrgumaterjal]. Available;
http://www.plastmerk.ee/Klaaside-t%C3%B6%C3%B6tlemine , [Kasutatud 4 .aprill, 2015].
[4]www.aastaklaas.ee, Aasta klaas OÜ, [Võrgumaterjal]. Available;
http://www.aastaklaas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11&Itemid=15 , [Kasutatud 4 .aprill, 2015].
[5]www.klaasimeister.ee, AS Klaasimeister, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.klaasimeister.ee/index.php?page=106 &. [Kasutatud 1 .aprill, 2015].
[6]www.klaasimees.ee, Klaasimees OÜ, [Võrgumaterjal]. Available;
http://www.klaasimees.ee/taustvarvitudklaas/ , [Kasutatud 4 .aprill, 2015].
[7] www.montonissa.ee, Montonissa OÜ, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.montonissa.ee/tooted/kirgas-float-klaas/200/211 . [Kasutatud 3. aprill, 2015].
[8] www.klaasmerk.ee, AS Klaasmerk, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.klaasmerk.ee/tooted . [Kasutatud 4 .aprill, 2015].
[9] www.baltiklaas.ee, Glassolutions, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.glassolutions.ee/knowledge-centre/how-to-guides . [Kasutatud 3 .aprill, 2015].
[10]www.klaasimeister.ee, AS Klaasimeister, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.klaasimeister.ee/index.php?page=106 &. [Kasutatud 1 .aprill, 2015].
[11]www.glassolutions.ee, AS Glasssolution, [Võrgumaterjal]. Available;
http://www.glassolutions.ee/siiditr%C3%BCkitud-ja-taustv%C3%A4rvitud-klaas [Kasutatud 1 .aprill, 2015].
[12]www.klaasimees.ee, Klaasimees OÜ, [Võrgumaterjal]. Available;
http://www.klaasimees.ee/taustvarvitudklaas/ , [Kasutatud 4 .aprill, 2015].