Klaasimaailm ehituses

Kuslap, Jürgen

Klaasimaailm ehituses (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Hoone osad

5 VÄGA HEA

KLAASIMAAILM EHITUSES
REFERAAT
Õppeaines: HOONE OSAD
Ehitusteaduskond
Õpperühm: EI 21
Juhendaja : lektor ......
Esitamiskuupäev:…………….
Üliõpilase allkiri :……………..
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn 2015

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Klaasist üldiselt 4
1.1. Klaasi omadused 4
2. KLAASI LIIGID 5
2.1. Kirgas klaas 5
2.2. Eriti kirgas klaas 6
2.3. Karastatud klaas 6
2.4. Lamineeritud klaas 6
2.5. Masstoonitud klaas 9
2.6. Matt klaas 11
2.7. Musterklaas 12
2.8. Energiasäästuklaas 13
2.9. Taustvärvitud klaas 13
2.10. Siiditrükitud klaas 13
2.11. Isepuhastuv klaas 14
2.12. Armeeritud klaas 14
2.13. Tulekindel klaas 14
3. Klaasi töötlemine 16
3.1. Klaasi lõikamine 16
3.2. Klaasi lihvimine 16
4. Klaasi kasutamine 17
4.1. Klaasprofiilseinad 17
4.2. Klaastrepid ja klaaspiirded 18
Viidatud allikad 20

Sissejuhatus

Rohkelt rakendusi leidnud klaas on vanimaid inimese kasutatud materjale. Vaatamata oma 4500 aastasele ajaloole, pole klaasi areng veel seiskunud ega selle mõistatused lahenenud. Klaas kui kunstlik materjal tekkis helmeste kujul umbes 4500 aasta eest tõenäoliselt Mesopotaamias. Sealt liikus klaasi valmistamise oskus edasi Egiptusesse ning palju hiljem foiniiklaste vahendusel teistesse vahemereäärsetesse maadesse. Klaasi valmistamisel kasutati toorainetena liiva ja jahvatatud merekarpe räni saamiseks ning lupja ja tuhka leelismetallide soolade saamiseks. Kuna kasutatavad liivad olid väga rauarohked, oli saadud klaas enamasti tumepruun või koguni must. Värvitu klaasi valmistamise oskus muutis mõttekaks tasaklaasi tootmise akende jaoks. Sulanud klaasi valades valmistati 12 mm paksuseid tahvleid. Kuna tahkunud klaasi ei poleeritud ega lihvitud , siis oli see kehva läbipaistvusega. Lisaks ilmnesid raskused suuremate klaastahvlite valmistamisel. 19. sajandi keskpaigani oli usaldusväärse kvaliteediga optiline klaas haruldane . Kaasaegne tasaklaasi kuumpoleerimise protsess töötati välja 1959 . aastal firmas “ Pilkington Brothers Ltd“ Suurbritannias. [1]

Klaasist üldiselt

Üldmõistena tähistab klaas kõiki atomaarsel tasandil struktuurselt korrastamata (amorfseid) tahkiseid, sõltumata konkreetsest koostisest ja keemiliste sidemete iseloomust. Praktikas tähistab termin “klaas” eelkõige silikaatklaase – materjale, kus ränidioksiidi modifitseerivad mitmesugused lisandid. Anorgaanilised klaasid võivad moodustuda ka teiste oksiidide baasil: boraatklaasid ja fosfaatklaasi. Klaase võivad moodustada ka erinevad fluoriidid. Klaasi saab ka ümber töödelda, ehk ( purunenud ) klaasi saab uuesti üles sulatada ning anda talle soovitud vorm. [2]

Klaasi omadused

Klaas on läbipaistev, habras ja kõva materjal, lisandite ja töötlusega saab aga tema omadusi oluliselt modifitseerida. Leidub lainelist, lihvitud, toonitud, karastatud klaasi, purunematut, tulekindelat klaasi, see võib olla läbipaistev või ükskõik mis värvusega. [2]
Üks klaasi põhilisemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et fiiberoptilistes kaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses. [3]

KLAASI LIIGID

Kuna klaasil on palju erinevaid kasutusvaldkondi, on välja töötatud ka mitmeid erinevaid klaasitüüpe, mis vastaksid kõige täpsemalt oodatud omadustele. Paljusid klaasi tüüpe saab kasutada väga erinevates kohtades, kuid on ka väga spetsiifilise otstarbega klaase. [4] Klaasi on võimalik töödelda lõpmata hulgal erineval moel. Töödeldud klaas kaitseb nii kuuma kui külma eest. Klaasi saab muuta helisummutavaks või turvaliseks. Klaasi annab tugevdada ja karastada, või hoopis toonida, värvida, graveerida ja vormida jne. [5]

Kirgas klaas

Kirgas (float) klaas on kõige levinum klaasi liik ehk tavaline lehtklaas, mis on ka aluseks suuremale osale klaasitööstuse toodetest. Kirgast klaasi on võimalik mitmel erineval viisil töödelda, näiteks lamineerida, termotöödelda, kuumutada, värvida või sellele trükkida. Töötlemise abil on võimalik saavutada ka eriomadusi - kaitse külma ja kuuma eest, müra summutamine , turvalisus ja ohutus. Lisaks on kirgast klaasi võimalik lõigata erikujuliseks ja valmistada sellest peegleid. Kasutada saab seda nii sees kui väljas, alates kõige lihtsamatest lahendustest, lõpetades arhitektuuri tipptasemega. Kasutamist piirab ainult fantaasia . [4]
Kõrgekvaliteedilist tasapinnalist lehtklaasi toodetakse tänapäeval meetodil, mille patendeeris nutikas inglise teadlane Sir Alastair Pilkington 1959.a. Meetodit nimetatakse nn. floatklaasi tootmiseks. Selle meetodi puhul juhitakse vedel klaasimass horisontaalsesse vedela tina vanni sulatina pinnale, kus see saavutab väga ühtlase paksuse ja perfektse tasapinnalisuse. Edasi järgneb vedela katkematu klaasilindi juhtimine vastavatesse seadmetesse, kus toimub klaasilindi kontrollitud lõõmutamine, jahutamine ja tükeldamine. Kui soovitakse tulemuseks eriotstarbelisi nn. kõvakattelisi klaase, toimub klaasi jahutamise käigus temperatuuril (600 – 700 ̊C) metalloksiidide pürolüütiline sadestamine klaasi pinnale. [6]

Eriti kirgas klaas

Tavaline floatklaas on veidi roheka tooniga, mis tuleneb raudoksiidide sisaldusest klaasis. Eriti kirgas klaas on spetsiaalselt väljaarendatud kvaliteetklaas, kus klaasi tooraine rauasisaldus on viidud miinimumini. Seetõttu laseb ta läbi rohkem valgust ja päikese soojuskiirgust kui tavaline klaas. Lisaks on ta kõrge värviedastusindeksiga, tagades värvide puhtuse ja täiustatud valgusefektid. Eriti kirgast klaasi kasutatakse kohtades, kus soovitakse saavutada parimat läbipaistvust või näidata toote õiget värvi, näiteks klaasvitriinid, muu mööbel, kodutehnika ja mõningad taustvärvitud klaasid, mille puhul on tähtis värvi muutumatus (eriti just heledate toonide puhul). Eriti kirgast floatklaasi toodetakse paksustes 4, 6, 8, 10, 12 ja 15 mm. See klaas on töödeldav nagu tavaline floatklaas, st. seda saab lõigata, lihvida, puurida, karastada, lamineerida, taustvärvida jne. [7]

Karastatud klaas

Karastatud klaas on oma olemuselt tavaline floatklaas, mida töödeldakse termiliselt, kuumutades klaasi spetsiaalses karastusahjus ja seejärel jahutatakse kiiresti. Sellise protseduuriga muudetakse klaas paindele ~ 5 korda tugevamaks kui tavaline klaas. Karastatud klaas peab koormustele vastu tunduvalt paremini kui tavaline klaas. Termiliselt karastatud klaasi turvalisus sõltub klaasi paksusest, klaasi serva töötlusest ja sellest, kas klaasis on avad või mitte. Ka karastatud klaas võib puruneda, kui teda koormatakse nii palju, et ta murdub. Karastatud klaas EI OLE tavalisest klaasist tugevam klaasi servades. Klaasi karastamine muudab klaasi struktuuri selliselt , et kui klaas piisava surve avaldamisel puruneb, ei teki eluohtlikke klaasikilde. Klaasikillud on väikesed ja nad pole võrreldes tavalisele klaasile omaste teravate lõikeservadega ning seetõttu on võimalus saada tõsiseid lõikehaavu minimaalne. Võrreldes tavalise klaasiga on karastatud klaasi temperatuuritaluvus kõrgem. Karastatud klaasi võib kasutada keskkonnas, mille temperatuur ei ületa 275°C. Karastatud klaase kasutatakse akende, uste, vaheseinte, dušinurkade, saunauste, siseuste, mööbli , täisklaastoodete valmistamisel. Kõik töötlused ( lõikus , servalihv, avad, väljalõiked) tuleb teha klaasile enne karastamist. Karastatud klaasi ei saa karastusjärgselt ei lõigata ega muud moodi töödelda. [8]

Lamineeritud klaas

Lamineeritud klaas koosneb kahest või enamast klaasikihist, mis on plastkile(PVB) abil ühendatud.
Kui selline klaas murdub, ei lenda killud laiali, sest kile hoiab neid koos.
Lamineeritud klaasi kasutatakse klaasliftides, balustraadi, trepi või rõdurinnatise puhul,
et vältida kõrgelt kukkumist või siis tööstusettevõtete ja kontorite vaheseinteks, klaaskatusteks
või katuseakendeks. Võimalik valida nii kirka kui ka opaalkile vahel.
Lamineeritud klaasi millel on spetsiaalne mürasummutav kile kasutatakse tihtipeale ka vaheseintes
ja avatäidetes millel peavad olema paremad mürasummutusnäitajad ( Sound Control laminaadid ). [9]
Omadused [9]:

puruneb ohtult, katkised klaasitükid jäävad kokku tänu vahekihile;
kui korralikult paigaldatud, jääb lamineeritud klaas raami sisse ka peale purunemist ja alles jäävad ka akna omadused mis sellel enne olid;
saab pakkuda kaitset vandalismi, tahtliku purustamise ja isegi tulirelvade vastu;
täiustatud helikaitse tasand ( Sound Control laminaadid);
pakub kaitset UV valguse eest;
lai valik erinevaid disainivariante.

Kasutusalad [9]:

erinevat tüüpi vaheseinad ja aknasüsteemid;
laes ja valgusluukides;
klaaskonstruktsioonides kus on risk inimestele;
piirded ;
vandalismi riskiga klaasid;
põrandad;
maast laeni klaasid – klaastalad;
vaheseinad;
heli summutavad klaasid;
UV-kaitse esemete pleekumise vastu.

Masstoonitud klaas

Masstoonitud kirgas (float) klaas põhineb samuti tavalisel kirkal klaasil, mille toorainele on lisatud toonivaid pigmente, mis võimaldab saavutada klaasi väiksema läbipaistvuse ja loomulikult ka efektsema visuaalse välimuse. Toonitud klaasi puhul sõltub klaasi valguse läbilaskvus oluliselt klaasi paksusest. Seda tüüpi klaas pakub atraktiivset alternatiivi mitmele teisele materjalile nii sise- kui ka välistingimustes, võimaldades suuremat privaatsust ja mitmekülgsemaid lahendusi. Lisaks vähendab toonitud klaas UV-kiirgust, mis aitab kontrollida siseruumide temperatuuri. Saadaval on erinevaid värvitoone, näiteks hall (Tabel 1), pronks, roheline ja sinine. Suurepärane lahendus vaheseinteks, samuti levinud kasutusvaldkonnaks on mööblidetailid. Pilkupüüdev ja praktiline. [10]
Tabel 1
Hall toonklaas Planibel Grey [10]
Nähtav valgus
Soojuskiirgus
Klaasi paksus
Valguse läbilase
Peegel -dus
U.V.
läbilase
Otsene
läbilase
Peegel-dus
Absorpt- sioon
Kogu läbilase
U-väärtus
mm
LT %
LR %
DET %
ER %
EA %
SF
W/m2K
4
55
6
27
58
6
36
67
5,8
6
43
5
19
46
5
49
58
5,7
8
33
5
14
36
5
59
52
5,7
10
26
5
10
29
5
66
46
5,6
12
20
4
7
23
5
72
42
5,6

Matt klaas

Matistatud klaasid jagunevad põhiliselt kaheks [11]:

keemiliselt matistatud ehk söövitatud klaasid;
liivaprits-matistatud klaasid.

Viimaste klaaside puhul on pind pritsitud liivaga tasaselt matiks. Selliselt matistatud klaaside puuduseks on pinna väga kerge määrdumine ja suhteliselt raske puhastatavus. Sellise meetodiga valmistatud klaase soovitame kasutada eelkõige klaaspaketi koosseisus sisemise pinnana. Keemiliselt matistatud ehk söövitatud klaasi puhul töödeldakse klaasi pinda spetsiaalse happega, mille tulemusena muutub klaas matiks. Klaas ei ole mitte läbipaistmatu, vaid pigem läbikumav. Erinevus liivmatistatud klaasist seisneb selles, et mustus ja sõrmejäljed ei nakku nii kergesti klaasi pinnaga ning neid on oluliselt lihtsam eemaldada. Klaasi pind on puudutades siidjas. Matistatud klaasi põhiline eesmärk on lasta läbi valgust, kuid samal ajal takistada läbipaistvust. Tema kasutusvaldkonnad on laialdased, sobides pea kõikjale. Enim märkimist väärivad kasutuskohad on vaheseinad, uksed, piirded ja muud kohad, kus vajatakse privaatsust, kuid ei soovita loobuda valgusest. Samuti on matistatud klaas populaarne dušinurkades ning igat sorti mööblidetailides. [11]

Musterklaas

Muster- ehk dekoratiivklaaside valmistamise tehnoloogia on sarnane floatklaasi tootmisele. Ühe etapina juhitakse kuum klaasimass vastavate rullikute vahelt läbi, mis siis mehhaaniliselt pressivad klaasi pinnale vastava ornamendi . Nii saadakse väga erinevate pinnakujunditega klaasid. Olenevalt mustrist on nad rohkem või vähem läbikumavad. Mustrilisi klaase kasutatakse privaatsust nõudvates kohtades ehk seal, kus võõras silm ei pea kõike nägema. Põhilisteks musterklaasi kasutuskohtadeks on uksed, aknad, vaheseinad, kapiuksed. Musterklaase on erinevates toonides ja paksustes ([12]Joonis 1. Musterklaas [12]). Üldjuhul on klaasi paksus 4 mm, kuid on ka sorte, mille paksus ulatub 10 mm-ni. Musterklaase saab lõigata, lihvida, puurida. Sõltuvalt mustri sügavusest on enamus musterklaase ka karastatavad ja lamineeritavad. [12]
Joonis 1. Musterklaas [12]

Energiasäästuklaas

Energiasäästuklaas koosneb tavalisest kirkast klaasist, mis on pinnatud selektiivse pinnaga. Ta laseb läbi päikese lühilainelise kiirgusenergia ja peegeldab tagasi pikalainelise, ruumist välja pürgiva soojuskiirguse. [13]

Pehmepindne Low-E klaas - pind kantakse valmis kirka klaasi peale erilises protsessis float-klaasi valmistamise järel. Klaasi selektiivne pind on täiesti läbinähtav ja ta on toonilt peaaegu sama neutraalne ja kirgas kui tavaline klaas. Kahest selektiivsest klaasist on tal kõrgem valgusläbivus. Kuna selektiivne pind on “pehme” on ta aldis pinna vigastustele ja seega saab kasutada ainult klaaspaketis. [13]
Kõvapindne K-klaas - sellel klaasil on kõva selektiivne pind, mis kantakse klaasi pinnale otse float-klaasi valmistamise protsessis. K-klaasi pind on värvilt neutraalne ja seega on ta läbi vaadates samalaadne kui tavaline kirgas klaas. Tema “kõva” pinna edu on - võimalik kasutamine ühekordse klaasina , K-klaasi võib karastada, painutada ja lamineerida. [13]

Taustvärvitud klaas

Taustvärvitud karastatud klaas, sobib hästi nii sise- kui välikasutuseks.
Fassaadis kasutatakse taustvärvitud klaasi nii üksikklaasina kui ka sisemise klaasina paketis,
näiteks ehitise umbosa juures, kus väljast vaadatuna ei pruugi fassaadi üldilmes erinevust näha
– väline peegeldus on ühtlane. Taustvärvitud klaasi saab valmistada väga paljudes erinevates
värvitoonides. Taustvärvitud klaasi puhul peab silmas pidama seda et klaas on vaadeldav vaid ühelt poolt - läbi klaasi. Teiselt poolt võivad olla värvitoon ja pinnatöötlus erinevad. [14]

Siiditrükitud klaas

Siiditrükitud karastatud klaasi saab valmistada väga paljudes erinevates värvitoonides ja kujundusmustrites - nii ühe kui mitmevärvilisena. Klaas, sobib hästi nii sise- kui välikasutuseks. Baasklaasiks võib olla nii kirgas kui ka masstoonitud klaas. Samuti on võimalik kasutada päikesekaitse klaase, kus värv võib asetseda nii reflektiivsel pinnal kui ka pinnal nr.4 näiteks klaaspaketi koosseisus. Lisaks suurele hulgale standardvärvidele, on siiditrükitud klaas saadaval ka enamikes RAL-toonides. Siiditrükkimisel surutakse värv läbi spetsiaalselt kujundatud ja raamitud kanga (siidi) - klaasi pinnale, seejärel läbib klaas kuivatuse ning karastuse.Siiditrükitud klaasi näol on tegemist karastatatud klaasiga, mis tähendab, et seda klaasi hiljem enam töödelda ei ole võimalik. Värvikate põletatakse klaasi karastusprotsessi käigus osaliselt klaasi pinna sisse, mis muudab klaasi äärmiselt vastupidavaks ilmastiku ja mehaaniliste vigastuste suhtes. [15]

Isepuhastuv klaas

Isepuhastuva klaasi pinnale on kantud läbipaistev fotokatalüütiline ja hüdrofiilne kattekiht. Klaas funktsioneerib tänu päikese UV-kiirgusele, mis lahustab mustuse, ning vihm peseb lõhustatud mustusejäägid klaasilt maha. Klaasile moodustub ühtlane veekiht , mis ei jäta klaasile kuivanud veepritsmete jälgi. Klaasi saab siduda ka teiste klaasi funktsioonidega: energiasääst, päikesekaitse, ohutus, turvalisus, kujundus jne. [16]

Armeeritud klaas

Armeeritud klaas sisaldab õhukest terastraadist võrku, mis hoiab klaasitükid klaasi purunedes koos ([17]Joonis 2. Armeeritud klaas [17]). Armeeritud klaasid on lihtne ja soodne lahendus leekide ja suitsugaaside vastu. Olemas on valgust läbilaskvad, kui ka läbipaistmatud armeeritud klaasid ning kirkad ehk pindlihvitud armeeritud klaasid, mis on sama läbinähtavad kui tavaline klaas. [17]
Joonis 2. Armeeritud klaas [17]

Tulekindel klaas

Tulekindel klaas ehk tuletõkkeklaas on mõeldud tule leviku takistamiseks ja neid kasutatakse kohtades, kus on vajalik teatud tulekindluse tase (E30 – EI120). Tuletõkkeklaasid jagunevad klassideks vastavalt sellele, milline on nende poolt pakutav tule leviku tõkestamise iseloom. Vastavalt standardile eristatakse järgimiseid klaaside tüüpe [18]:

E – kaitse suitsu ja leekide leviku eest;
EW – kaitse suitsu ja leekide leviku eest ning osaline kaitse soojuskiirguse eest;
EI – kaitse suitsu ja leekide leviku eest ning kaitse soojuskiirguse eest.

Tuletõkkeklaaside puhul on oluliseks omaduseks ka aeg, mille jooksul klaas kaitset pakub. Võimalikud tulele vastupidavusajad on 15, 20, 30, 60, 90 ja 120 minuti. [18]

Klaasi töötlemine

Klaasi lõikamine

Lõikamine toimub vastavalt vajalikele mõõtudele ja kujule ning lõiked võivad olla nii sirged kui ka erikujulised (ümarad, ovaalsed, erinurksed või keerukama šablooni järgi). Erikujuliste lõikuste puhul on reeglina oluline šablooni olemasolu, mille järgi lõikeid teostada. Soovi korral oleme šablooni välja töötamisel ja valmistamisel abiks. Kuna lõikamine toimub suuremalt jaolt käsitsi, ei ole materjali suurused piiratud tehnika võimalustest. [19]

Klaasi lihvimine

Klaaside ja peeglite servade lihvimine võimaldab erinevaid lõpptulemusi, kusjuures servad ei pea olema sirged vaid võivad olla ka erikujulised ehk kõverad. [20]
Erinevaid lihvimisvõimalusi [20] :

tehniline lihv - nüristatakse ainult klaaside teravad lõikeservad. Tehniline lihv on kindlasti vajalik klaaside karastamisel;
masinlihv - poleerlihvitakse klaaside-peeglite sirged servad. Saab teha ka mattlihvi (soovitatav näiteks LED-valgustusega klaaside puhul);
kaldlihv - klaasi sirged servad lihvitakse kaldu kuni 60-kraadise nurga all. Soovitatav näiteks põrandale asetatavate klaaside puhul;
fassettlihv - klaasi servas klaasi pinna nurga alla lihvimine. Võimalik lihvida kuni 50mm laiust fassetti;
kõverlihv - klaasi serva poleerlihvimine raadiuses klaasidel-peeglitel ja ka ümaratel klaasidel.

Klaasi kasutamine

Klaasi kasutatakse arhitektuuris, skulptuuride, kujude juures, klaasist tehakse latte, vardaid, torusid, plaate , plokke jmt (Joonis 3. Vabadussõja võidusammas ). Moodsas arhitektuuris kasutatakse enim kooslust betoon -klaas, puit-klaas või betoon-puit-klaas. Peegeldav või mittepeegeldav klaaspind, värvide mäng, geomeetriline või figuratiivne disain , need on vaid mõned klaasi pakutavad võimalused, et luua kaasaegset ja kvaliteetset arhitektuuri. [21]
Joonis 3. Vabadussõja võidusammas [22]

Klaasprofiilseinad

Pilkington Profilit-i abil võib ehitada suuri ühtseid klaaspindasid ilma häirivate kandvate profiilideta ([23]Joonis 4. Klaasprofiilsein [23]). Tänu erilisele ja omapärasele paigaldusmeetodile on võimalik Profilit-süsteemi kasutada väga keerulistes ja ebatavalistes olukordades . Arhitektuursele väljanägemisele lisaks pakub Profilit-süsteem väga head valgusvõimalust ja head mürasummutust. Profilit-süsteem koosneb |_|– kujuliseks valtsitud musterklaasist klaaspaneelidest ning plastikust ja alumiiniumist valmistatud tugiprofiilidest. Klaaspaneelid asetatakse pikad küljed teineteise vastu kas ühe- või kahekordse klaasimisena. Tugiprofiile tarvitatakse ainult kogu klaaspinna väliskülgedel. Klaaspaneele on võimalik kasutada nii seintes, kui ka katustes. Klaaspaneelid on põhivärvilt roheka tooniga, reljeefse pinnaga, mis tähendab, et nad lasevad hästi läbi valgust, kuid läbi neist ei näe. Värvidest on olemas veel ka sinakat ja kuldset tooni. Klaaspindasid kaetakse ka metalloksiidkihiga, et saavutada väiksem K-arv. Klaasprofiile on saada ka terastraadiga tugevdatuna, mil neid on võimalik kasutada suuremat turvalisust nõudvates tingimustes. Klaasid on paksuselt 6 ja 7 millimeetrised ja neid on nelja erinevat laiust. Valmistuspikkuseks on 6 m. Klaasprofiili maksimum kõrgus paigaldatavas seinas sõltub ehitatava seina kõrgusest maapinnast , sellest kas sein on nn. ühe- või kahekordne, millise laiusega profiili kasutatakse ja kas ehitatav ehitis on suletud või avatud tüüpi ehitis. [23]
Joonis 4. Klaasprofiilsein [23]

Klaastrepid ja klaaspiirded

Klaastrepp on väga unikaalne sisustuselement, mis sobib ühtviisi hästi nii modernsesse interjööri kui iidsete paekiviseinte vahele. Oma kujutelma täitmiseks on mängumaa lai: valida on erinevate klaasitüüpide ja värvitoonide vahel. Klaasist piirded koguvad aina enam populaarsust. Eramute juures on disaini viimaseks sõnaks klaasist terrassiseinad. Klaassein laseb aiailu nautida ka jahedatel või tuulistelpäevadel, soovi korral saab seina aga voldikuna kokku panna ja avada nii oma terrass päikesele ning soojadele tuultele. [24]
Joonis 5. Klaaspiire [24]

Viidatud allikad

[1]
Ehitusinfo , „Klaas,“ [Võrgumaterjal]. Available : http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=43 . [Kasutatud 25. aprill, 2015].
[2]
„Sünteetilised materjalid,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://sites.google.com/site/ehitusmaterjalidme/materjalide-kirjeldused/suenteetilised-materjalid . [Kasutatud 25. aprill, 2015].
[3]
„Klaas,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://et.wikipedia.org/wiki/Klaas . [Kasutatud 25. aprill, 2015].
[4]
Westcomtrade, „Klaasi tüübid,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.westcomtrade.ee/?lang=est&m1=24&m2=klaasi-tyybid#er i. [Kasutatud 25. aprill, 2015].
[5]
Marepleks, „Klaasitüübid,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.marepleks.ee/index.php?klaasituubid . [Kasutatud 25. aprill, 2015].
[6]
Marepleks, „Kirgas floatklaas,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.marepleks.ee/index.php?kirgas-klaas . [Kasutatud 25. aprill, 2015].
[7]
Aastaklaas, „Eriti kirgas klaas,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.aastaklaas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10&Itemid=14 . [Kasutatud 25. aprill, 2015].
[8]
Aastaklaas, „Karastatud klaas,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.aastaklaas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11&Itemid=15 . [Kasutatud 25. aprill, 2015].
[9]
Klaasimeister, „Lamineeritud klaas,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.klaasimeister.ee/index.php?page=129 &. [Kasutatud 26. aprill, 2015].
[10]
Westcomtrade, „Masstoonitud klaas,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.westcomtrade.ee/?lang=est&m1=24&m2=klaasi-tyybid#mass . [Kasutatud 26. aprill, 2015].
[11]
Aastaklaas, „Matt klaas,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.aastaklaas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=6&Itemid=7 . [Kasutatud 27. aprill, 2015].
[12]
Aastaklaas, „Musterklaas,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.aastaklaas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=6&Itemid=7 . [Kasutatud 27. aprill, 2015].
[13]
Plastmerk, „Energiasäästuklaas,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.plastmerk.ee/energias%C3%A4%C3%A4stuklaas . [Kasutatud 27. aprill, 2015].
[14]
Klaasimeister, „Taustvärvitud klaas,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.klaasimeister.ee/index.php?page=141 &. [Kasutatud 28. aprill, 2015].
[15]
Klaasimeister, „Siiditrükitud klaas,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.klaasimeister.ee/index.php?page=143 &. [Kasutatud 28 .aprill, 2015].
[16]
Rehpol, „Klaaside omadused,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://rehpol.ee/et/tooted/lisad/klaasid . [Kasutatud 1. mai, 2015].
[17]
Klaasisepa, „Armeeritud klaas,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.klaasissepa.ee/tooted/klaasid/turvaklaas-ja-eriklaas/armeeritud-klaas/ . [Kasutatud 1. mai, 2015].
[18]
Klaasisepa, „Tulekindel klaas,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.klaasissepa.ee/tooted/klaasid/turvaklaas-ja-eriklaas/tulekindel-klaas/ . [Kasutatud 2. mai, 2015].
[19]
Klaasisepa, „Klaaside ja peeglite lõikamine,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.klaasissepa.ee/teenused/klaaside-ja-peeglite-loikamine/ . [Kasutatud 2. mai, 2015].
[20]
Klaasisepa, „Klaaside ja peeglite lihvimine,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.klaasissepa.ee/teenused/klaaside-ja-peeglite-lihvimine/ . [Kasutatud 2. mai, 2015].
[21]
Marepleks, „ Arhitektuur ,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.marepleks.ee/index.php?arhitektuur . [Kasutatud 2 . mai, 2015].
[22]
„Vabadussõja võidusammas,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduss%C3%B5ja_v%C3%B5idusammas . [Kasutatud 4. mai, 2015].
[23]
Plastmerk, „Klaasiprofiilseinad ehk Profilit,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.plastmerk.ee/Klaasprofiilseinad-Profilit . [Kasutatud 2. mai. 2015].
[24]
Eestiklaas, „Klaastrepid ja klaaspiirded,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.eestiklaas.ee/et/products/3/7/Klaastrepid_ja_klaaspiirded.html . [Kasutatud 2. mai, 2015].

.DOCX Laadi alla originaalfail 25 lk · .docx · 37 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jürgen Kuslap Õppematerjali autor

klaasid karastatud klaas floatklaas armeeritud aastaklaas matistatud Klaasimaailm ehituses

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Klaasimaailm ehituses

Ees ja perekonnanimi Silver Kruusalu KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Õpperühm:21A Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:....................... Allkiri:....................... Tallinn 2014 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................. 1.Klaas..........................................................................

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

docx

Klaasimaailm ehituses

Mikk Kaevats KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 31B Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev: 18.12.2017

Hoone osad

docx

KLAASIMAAILM EHITUSES

Ees ja perekonnaimi KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Õpperühm:XXA Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:....................... Allkiri:....................... Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Klaas on igapäevaselt meid ümbritsev materjal, mis oma olemuselt on lihtne, loogiline ja arusaadav, kuid samas salapärane ning fantaasiale palju võimalusi pakkuv materjal. Materjalina tundub klaas habras, kuid oma omadustelt on see siiski uskumatult tugev, raskesti kuluv ja läbipaistev materjal, millest saab valmistada väga vastupidavaid ja omapäraseid praktilisi lahendusi kodukaunistamiseks.Klaasi kasutamise ajalugu on pikk. Juba kiviajal avastati omapärane looduslik klaas, vulkaaniline kivim obsidiaan. Klaasi kasutati kaunistuselemendina nõude glasuurimisel umbes 1500. aasta paiku enne meie aega Egiptuses ja Mesopotaamias. Esime

Hooned

docx

Klaasimaail ehituses

SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ehituses on aina rohkem hakatud vaatama tulevikku ning hakatud otsima kauakestvamaid materjale. Klaas on üks neist materjalidest ja tänapäeval on see ehituses väga laialdaselt levinud. Klaas on oma olemuselt küll üpriski lihtne ehitusmaterjal, kuid samas on ta keeruline paljude kasutusvõimaluste poolest. Tootmisprotsessi erinevates etappides saab klaasile anda mitmeid omadusi, mis omakorda tähendab projekteerijate ja ehitajate jaoks väljakutset valida õiges olukorras õige klaasitoode. Klaasi termiline töötlemine ning lamineerimine on kõige olulisemad klaasi struktuurseid omadusi ning välimust mõjutavad tootmise etapid

Hoone osad

docx

Klaasimaailm ehituses

...........................19 3.4 Klaasprofiilseinad................................................................................................................20 4 Kokkuvõte..................................................................................................................................21 5 Viidatud allikad..........................................................................................................................22 SISSEJUHATUS Teemaks sai klaasimaailm ehituses valitud kuna oli vaja teha iseseisev infootsing klaasi kohta ning leida peamised kasutus tarbed. Klaas on väga laialdase kasutusega materjal, mida kasutatakse ehitusel palju ning erinevatel otstarvetel. Kuna klaas on tugev ja läbipaistev materjal võib teda põhiliselt kõigeks kasutada, seal hulgas ka dekoratiiv otstarbel ning lausa inimeste kaitseks. Selle referaadi eesmärk on välja selgitada erinevad klaasi kasutused ning klaasi tüübid, mida ehitusel

Teoreetilise mehaanika lühikursus

pdf

Klaasimaailm ehituses

Kristian Nõmmik Klaasimaailm ehituses REFERAAT Õppeaines: Hoone osad Ehitusinstituut Õpperühm: KHE 31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 1. KLAASI AJALUGU, KIRJELDUS ............................................................................................4 2. KLAASI KOOSTIS JA VALMISTAMINE ................................................................................6 3. ERINEVAD KLAASTOOTED ...................................................................................................7 3.1 Klaasuksed .............................................................................................................................7 3.2 Klaaslaed ............................

Hoone osad

doc

Klaasid

Klaasid Referaat Õppeaines: Hoone osad Sisukord Sisukord...............................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................3 Klaasi funktsioonid ja omadused ........................................................3 Klaasi tootmine....................................................................................4 Klaasi töötlemine.................................................................................5 Erinevad klaasid..................................................................................7 Kasutatud kirjandus............................................................................12 Sissejuhatus Klaas on eriline materjal, mille kasutusvaldkond on väga lai ning seda oma erinevate omaduste tõttu. Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, olul

Hooned

docx

Keemia "Klaas" referatiivne töö

Loo Keskkool KLAAS Keemia referatiivne töö Koostaja: klass Juhendaja: 2013 SISUKORD 1. Klaas …………………………………………………………………………………4 1.1 Klaasi saamine……………………………………………………………………4 1.2 Klaasi kasutamine………………………………………………………………...5 1.3 Klaasi tüübid……………………………………………………………………..6 2. Kokkuvõte……………………………………………………………………………8 3. Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………..9 SISSEJUHATUS 2 Klaasi kasutamisest on leide juba 3000.a e.Kr. Klaas on muutunud oluliseks materjaliks meie igapäevas

Keemia

Rohkem sarnaseid