4) Kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks: Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevad kohustused: kohustused, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt. Võlad tarnijatele), kohustused, mida hoitakse eelkõige kauplemise eesmärgil ja kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. 5) Majandusaasta aruanne: 6) Bilanss, bilansivõrrand: Bilanss on kahekordse raamatupidamise ehk kirjendamise lähtealus. Ettevõtte bilansis kajastub tema majandustegevuse hetkeseis, st varade ja varade katteallikate jäägid ehk saldod kindlal ajahetkel. St Bilanss koosneb kontode saldodest. Bilanssi iseloomustab tasakaal. St aktiva poolel on näha varade struktuur ja maht ning passiva poolel milliste allikate arvel on varad moodustatud st katteallikate struktiir ja maht. Bilansivõrrand: Varad = kohustused + omakapital Alternatiivvorm: Omakapital = varad - kohustused
Kahekordne kirjendamine, lausendid Raamatupidamist peetakse kahekordse kirjendamise printsiibil. Kahekordset kirjendamist peavad pidama kõik raamatupidamiskohustuslased, välja arvatud need, kelle aastakäive ületab 200 000€. Selline kirjendamise meetod on kasutusel tekkepõhises arvestuses. Kahekordse kirjendamise puhul kajastatakse iga majandustehing samas summas ühe või osadena mitme konto deebetisse ning teise konto või osadena mitme konto kreeditisse. Kontode omavaheline seos kannab nimetust korrespondets e.vastavus – majandustehingu kirjendamisel kaks või enam kontot on seotud omavahel. Iga majandustehingu kohta koostatakse kontodele kirjendamise eeskiri ehk lausend. Lausendid jagunevad kaheks – lihtlausend ja liitlausend. Lihtlausend tähendab, et
tabel, vasakul pool on deebet ja paremal pool on kreedit. Nimetus numbriline kood või sõna(selgitus). Kontoplaan - Kindel süsteem majandustehingute tulemuste kajastamiseks. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega on ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjade koostisosa. Kontoplaani ülesehitus peab arvestama rahvusvahelisi arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod 2- passivakontod 3- tulukontod 4- kulukontod 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Avatakse aruandeperioodi algul pearaamatus bilansikirjete lõikes. Igale bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot : aktivakirjete aktivakonto ja passivakirjetele passivakontod 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis : aktivakonto algsaldo deebetisse ja passivakonto algsaldo kreeditisse 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo
4. Lõppjääk ehk deebetsaldo Passivakonto Deebet Kreedit 3.Vähenemine ehk deebetikäive 1. Algjääk ehk kreeditsaldo (debiteerimine) 2. Suurenemine ehk kreeditikäive 4.Lõppjääk ehk kreeditsaldo 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta Algsaldo (jäägid) kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis o Aktivakontode saldo deebetisse o Passivakonto saldo kreeditisse Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10
Kasutusel olid nii personaalsed kontod, kui ka kontod, mis olid seotud kaubaliikidega, sissetulekutega ja kulutustega. Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ja maksude jaoks. Peeti arvestust veel intresside, vilja karja jms. kohta. Aasta lõpus selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. Koostati midagi bilansi taolist, mis täitis küll enamasti kontriolli funktsiooni. 9. Raamatupidamise täiustumisega kaasnes XIV sajandi paiku kahekordse kirjendamise kasutuselevõtt. Teerajajateks kahekordse kirjendamise alal on olnud Raymond de Rooveri kirjeldatud bilanss, mis koosnes 12 leheküljest, 110-st nimetusest varade poolel ja ligi 60-st nimetusest kohustuste poolel. Selline bilanss sarnanes väga paljuski tänapäeva bilansiga. Kõige parem on jälgida üleminekut kahekordsele kirjendamisele uurides omaaegse kuulsa, ühe selle ajastu rikkama kaupmehe pankuri Francesco di Marco Datini (1335-1410) arvepidamist
lüüdialased VII sajandil e.m.a. Keskajal oli arvestus juba täiuslikum. Tekkis kahekordne kirjendamine ja selle kasutuselevõtt. Raamatupidamine oli asukohakeskne ja koondunud feodaalinstitutsioonide ümber. Keskajal oli Euroopas raamatupidamine lihtne. Kaupmehed pidasid oma tehingute kohta märkmeraamatutes jooksvat arvestust. Üheks kõige tuntumaks raamatupidamise pärandiks on Luca Pacioli (u.1445-1509) poolt avaldatud tema põhiteos „Kahekordse kirjendamise traktaat". See teos sisaldab väga põhjalikke ja üksikasjalikke teoreetilisi seletusi ning praktilisi näiteid. Traktaati peeti nii fundamentaalseks ja seda tõlgiti saksa, böömi, vene, taani ja inglise keelde. See raamatupidamissüsteem sai nimeks „itaalia meetod”. Pacioli traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad kõik raamatupidamise kahekordset kirjendamise meetodit puudutavad kirjutised. Luca Pacioli oli tuntud õppejõud, matemaatik, kirjanik, õpetlane ja rändur. Teda
- ostjaid huvitab eelkõige, kas neid varustav firma on elujõuline ja võimeline neid ka edaspidi varustama; - valitsuse infovajadus on põhiliselt seotud maksustamise küsimustega, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks. Arenenud turumajanduse tingimustes tuleb eristada mõisteid majandusarvestus ja raamatupidamine. Majandusarvestuse kui süsteemi koostisosad on: finantsraamatupidamine- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine. juhtimisarvestus- juhtimiseks vajaliku info koondamine. kuluarvestus- arvestuse objektiks on ettevõtte tehtud kulud. maksude arvestus- maksude arvestus ja taseme planeerimine. finantsplaneerimine e. eelarvestamine- finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine. finantsanalüüs- tegevuse oluliste näitajate leidmine ja interpreteerimine.
) 5. Mis on autonoomsed ja tasakaalustavad tehingud maksebilansis? Kas Eesti on pidanud kasutama tasakaalustavaid tehinguid? (otsige vastus õppematerjalist) Milles see väljendub?? 6. Mida tähendab 2010. aasta maksebilansis reservide konto positiivne saldo? Vastused: 1. Maksebilansi tehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing ( v.a. ainult raha liikumine ). Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud lähtudes kahekordse kirjendamise põhimõttest ja tekkepõhisel alusel. 2. Maksebilansi koostamise põhimõtted: · Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil; igal tehingul on kaks võrdset poolt: deebet ja kreedit. · Iga tehing, mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. · Makse saamine registreeritakse deebetis. · Vastupidiselt, iga tehing, millega tekib maksekohustus muu maailma vastu,
majandustehingute tulemusel. Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod. Ajutised, jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod. Ajutisteks nimetatakse neid seetõttu, et neil puudub algsaldo ning ka lõppsaldo. 11. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning nende sulgemise kohta Algsaldo kijrnedatakse kontode sellele poolele, kus ta asub bilansis ehk aktivakontode algsaldo deebetisse ja passiva konto algsalgo kreeditisse. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse kontode sellele poolele, kus asub algsaldo. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 12. Konto käibe ja lõppsaldo arvutamine Käibeks nimetatakse kontodele kirjendatud summade kokkuvõtet ilma algsaldota.
Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus. Üks esimesi kirjalikke numbrisüsteeme leiutati sumerite poolt 3 000 aastat e.m.a. Kahekordne kirjendamine võeti kasutusele XIV sajandi keskpaiku, mis Goethe pidas inimkonna üheks tänuväärseimaks leiutiseks Luca Pacioli! Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise. 2. Mõisted: kuluarvestus, majandusarvestus, finantsarvestus, juhtimisarvestus, auditeerimine, finantsanalüüs,
süstematiseeritud loetelu Bilansikontod – kajastatud raamatupidamiskohustuslase varad, kohustised ja omakapital Kasumiaruande kontod – tulu ja kulu kontod, suletakse perioodi lõpul (pole alg- ja lõppsaldot) Aktiva- ja passivakontod – püsivad, neil on alg- ja lõppsaldo (näitab varade, kohustiste ja omakapitali jääki teatud kindla kuupäeva seisuga) 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Kontod 1) Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis (aktivakontode saldo deebetisse, passivakontode saldo kreeditisse) 2) Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo Deebet: Vara – suurenemine Kohustis – vähenemine Omakapital – vähenemine 4 Tulud – vähenemine
Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. Kahekordset raamatupidamissüsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad täiendavalt üle lugeda. Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend). Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos “Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionalita”. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud
· Antiikajal · Keskajal · Uusajal · Kiviajal 3. Kuna leiutasid Sumerid esimese numbrisüsteemi? · 1000a e.m.a · 2000 a e.m.a · 3000 a e.m.a · 4000a e.m.a 4. Mille võtsid kreeklased kasutusele umbes 600 a .e.m.a ? · Paberraha · Mündid · Raamatupidamise mõiste · Kahekorda kirjendamise mõiste 5. Mis riigist on pärit tihti arvepidamise isaks loetud Luca Pacioli? · Prantsusmaalt · Kreekast · Inglismaalt · Itaaliast
7 3 Bilanss Raamatupidamine algab bilansiga ja lõpeb bilansiga. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS § 3). Seega bilanss näitab ettevõtte finantsseisu kindlal ajahetkel. Selleks, et bilanss oleks alati tasakaalus, tuleb neid seaduspärasusi arvestada ning kõikide majandustehingute kontode kandmisel järgida kahekordse kirjendamise reeglit. Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. ( LISA 8) Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansiaktivaks ja teist bilansipassivaks. Bilansi aktivas on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks.
m.a. Kahekordne kirjendamine võeti kasutusele XIV sajandi keskpaiku, mis Goethe pidas inimkonna üheks tänuväärseimaks leiutiseks Luca Pacioli! 2. Luca Pacioli Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos "Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni, et Proportionalita". Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise. Pacioli arvestussüsteem kujutas pöördepunkti arvestuse arengus. Selle peamine eesmärk oli hankida
kulud kajastatakse hetkel, mil raha on ettevõttest välja makstud. Tekkepõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 4. Mis on kontoplaan? Kontoplaan on raamatupidamises loodud süsteem majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjeldamiseks. 5. Et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel. Mis selleks koostatakse ja kus neid kajastatakse? Koostatakse lausendid ja kajastatakse raamatupidamisregistrites. 6. Millises järjekorras käib majandusoperatsioonide kajastamine? Nimeta mõned registrid. N: Pearaamat ja Päevaraamat 7.Millised on algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid? 1. dokumendi nimetus ja number; 2. koostamise kuupäev; 3. tehingu majanduslik sisu; 4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5. tehingu osapoolte nimed; 6
koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kahekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses. Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist. Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot. Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole üld konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Raamatupidamislausend, selle sisu ja rekvisiidid. Raamatupidamislausendiks ehk lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Lausend peab sisaldama (vastavalt EV raamatupidamise seadusele): · Dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri;
Mesopotaamias. Egiptuse koolides õpetati rahandusametnikke ja Mesopotaamia koolides preestreid, väidetavalt on seal õpetust saanud ka esimesed naisarvepidajad. Rahvas nimetas neid inimesteks, kes oskasid ,,lugeda, kirjutada ja nõiduda". Uuele tasandile arenes raamatupidamine siis, kui võeti kasutusele mündid. Alates sellest ajast oli võimalik üles kirjutada kogu omand, mitte ainult koguseliselt, vaid ka väärtuseliselt. Teerajajateks kahekordse kirjendamise alal on olnud Raymond de Rooveri kirjeldatud bilanss, mis koosnes 12 leheküljest, 110-st nimetusest varade poolel ja ligi 60-st nimetusest kohustuste poolel. Kogu arengu tulemuseks oli nelja arveldussüsteemi kujunemine (Itaalia, Saksa, Prantuse- inglise ja Ameerika süsteem), mille põhjal erinevad riigid endale omad süsteemid kujundasid. RAAMATUPIDAJA KUTSE-EETIKA KOODEKS Kutse-eetika koodeksi eesmägiks on edendada raamatupidaja professiooni eetilist kultuuri.
· konto lõppsaldo asub algsaldo poolel · · · · Kontode liigid · aktiva- ja passivakontod · kontraaktiva-ja kontrapassiva kontod · tulude ja kulude kontod · · Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. · · Kahekordne kirjendamine · Majandustehingud kantakse raamatupidamise kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. · Toimunud majandustehingu summa kajastatakse vähemalt kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis · · Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb kahest asjaolust: · iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol · aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus · · Raamatupidamislausend · Majandustehingute kontodel registreerimise eeskiri.
vedamistega sellele puutükile). Aristoteles oli Vana-Kreeka teadlane, majandusteooria vanaisa, kes süstematiseeris majandusteadusi ning pööras tähelepanu erinevatele majandusprotsessidele ning nende kirjeldamisele. Luca Pacioli oli aga matemaatikust frantsiskaani munk, kes aastal 1494 koostas teooriaõpiku ,,Traktaat kontodest ja kirjenditest", kus ta süstematiseeris seni kasutusel olnud tehingute ülesmärkimise viise. Sellega oli sündinud esimene kahekordse kirjendamise õpperaamat, mis kaotas järk-järgult juhuslikkuse ja erinevuse arvepidajate seas. . Tänu teosele on Luca Pacioli nimi tuntud ka kõikidele raamatupidajaltele tänapäeval. Luca Pacioli töötas ka paljudes Itaalia ülikoolides matemaatikaprofessorina. Ta tähendas ka üles äripidamise aluse ja arvestuse edukuse kolm põhireeglit, ehk eeldust: 1) raha või samaväärse väärtuse olemasolu, 2) olla äris
(Aasta lõpu jääk-aasta alguse jääk) PASSIVA KASUMIARUANNE Aruandeaasta kasum ARUANDEAASTA PUHASKASUM 2/9/2015 Mai Takkis 57 19 Konto Konto on raamatupidamissüsteemi algosake, mille abil toimib kahekordse kirjendamise süsteem (kontodel tehakse raamatupidamiskandeid). Kontodel toimub ka info kogumine teatud tunnuse alusel (rühmitamine). Konto võib olla: tabel kaart lahtine leht raamatu lehekülg elektrooniline infokandja Kõige näitlikum ja lihtsam vorm konto kujutamiseks on kontorist ehk T-konto Sõltumata konto esitamise kujust esitatakse teda alati kahepoolse tabelina
III Aktivavahetus Majandustehing mõjutab ainult bilansi aktivapoolt, bilansi tasakaal seega säilib. Muutub varade struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu. Majandustehing: Ostetakse materjale ja tasutakse kassast. IV Passivavahetus Majandustehing mõjutab ainult bilansi passivapoolt, bilansi tasakaal seega säilib. Muutub bilansi passiva struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu. Majandustehing: Kasumist moodustakse reservfond. 3.2 Ühekordse ja kahekordse kirjendamise meetod 3.2.1 Ühekordne kirjendamine Ühekordse kirjendamise puhul ei kasutata kontoplaani vaid tehing kajastatakse sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Ühekordset raamatupidamislikku kirjendamist kasutavad Füüsilisest Isikust Ettevõtjad (FIE) kassapõhises arvestuses. Kasutusel on päevaraamatu vorm, milles kajastatakse ühelt poolt kõik vara suurenemised ja teiselt poolt vara vähenemised. 3.2.2 Kahekordne kirjendamine
ekslikult kahekordseks raamatupidamiseks. Üleminekut ühekordselt kirjendamiselt kahekordsele iseloomustavad kõige paremini itaalia kaupmehe ja pankuri Francesco di Marco Datini firmade poolt koostatud aruanded. Hetkel kasutatava matemaatilise arvepidamise teerajajaks peetakse teadlast ja matemaatikut Luca Paciolit. Ta on läinud ajalukku tänu sellele, et ta on andnud suure panuse raamatupidamise alustala, kahekordse kirjendamise tähtsuse fikseerimisele. Luca Paciolit võib pidada "raamatupidamise isaks". Pacioli arvates pidi edukal kaupmehel olema kolm asja: 1) raha või samaväärse väärtuse olemasolu; 2) olla äris hea matemaatik ja raamatupidaja; 3) osata korrastada arvepidamise süsteeme nii, et kõik oleks hetkeliselt selge vaid pilgu peale heitmisega. Tema jaoks oli tähtis, et kogu vara fikseeritakse hoolikalt teatud kindlal ajahetkel. Tähtis oli kasutada kolme
et paneksid selle teise laekasse." Kaupmeestel tekkis vajadus üles märkida, kui palju neil on vara müüa ja mis on müüdud. Võib öelda, et igal perekonnal oli oma sündmuste kroonika, kust võis leida palju ülestähendusi, näiteks tapvad haigused, sõjad ja palju muud. Umbes sel ajal, on teada, et võeti ka esmakordselt kasutusele sõna raamatupidaja. Esimene raamatupidaja oli Christopher Stecheri, Saksa-Rooma keisri alluv. Suure ja tähtsa aluse kahekordse kirjendamise fikseerimisele on pannud munk Luca Pacioli. Tema esimene raamat ,,Ärimatemaatika õpik" valmis 1470a. Paciolli oli teadatuntud matemaatik, rändur ning õpetlane. Ta reisis mööda ilma ja käis erinevate inimeste juures õppimas. Esimesena oli ta õpipoiss kunstnik Francesca juures. Kunstsnik tegeles ka aktiivselt täppisteaduse ja matemaatikaga. Ta õpetas oma õpilastele loogilist ja selget maailmakäsitlust. Peale ,,Ärimatemaatika õpiku" kirjutas Luca Pacioli veel mitmeid teadmikke.
Kuluarvestus eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs Finantsarvestus - arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs Majandusarvestus - majandustehingutest tuleneva informatsiooni töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine ja tõlgendamine info kasutajatele Juhtimisarvestus - info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks.
25. Oma- ja võõrkapitali osatähtsust väljendavad: o Kapitali struktuuri suhtarvud 26. Milline järgnevatest ei kuulu turundusmeetmestiku elementide hulka: o nõudlus 27. Märkige vähemalt üks tunnus, mis iseloomustab usaldusühingut: o täisosanike piiramatu vastutus 28. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei sobi ettevõtjale: o riskikartlikkus 29. Hinnakujunduse meetodid on: o Kulukeskne, Konkurentsikeskne, Nõudlusel põhinev 30. Kuluobjektile kirjendamise alusel eristatakse: o Otsesed ja kaudsed kulud 31. Ettevõtte võimet tasuda lühi- ja pikaajalisi kohustusi iseloomustuvad: o Likviidsussuhtarvud 32. Kasumi genereerimise efektiivsust käibelt ja kapitalilt näitavad: o Rentaabluse suhtarvud Likviidsussuhtarvud - näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks Toimimissuhtarvud – kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid
registreeritakse avestusregistrites ainult üks kord. 1. Ei ole võimalik teostada sisemist kontrolli. 2. Ilma varasid inventeerimata ei ole võimalik koostada bilansi ja selgitada majandustulemust. Kahekorde kirjendamine: Toimunud majandustehingu summa kajastatakse vähemalt kahel kontol ühe konto deebetis ja teine konto kreeditis. 1. Sisenmise kontolli võimalus. 2. Võimaldab perioodilist bilansside koostamist. 3. Lihtne selgitada majandustegevuse tulemus. Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb kahest asjaolust: 1. Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol 2. Aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus. Lausend - Enne majandustehingu kajastamist kontodel koostatakse lausend. Lausendis määratakse ära, milliseid kontosid tuleks debiteerida, milliseid krediteerida. Lihtlausend – Ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. Liitlausend – mis hõlmavad kolme või enamat kontot
26. haigushüvitis - пособие по болезни 27. haldama - Управлять 28. halvustama – презирать 29. hoolikas - заботливый 30. immateriaalne põhivara – нематериальное имущество 31. intressikulu - Процентные расходы 32. intressitulu - процентный доход 33. inventuur - инвентаризация 34. kaasama - Вовлекать 35. kahekordse kirjendamise meetod – метод двойной записи 36. kahjustama - повреждать 37. käibemaks - налог с оборота 38. käibemaksukohustuslane – плательщик налога с оборота 39. käibevara – оборотное имущество 40. kassapõhine - кассовый метод 41. kasumiaruanne – отчет о прибыли 42. kasutusjuhend - инструкция 43. kindlustunne - уверенность 44
1) korraldama raamatupidamist vastavalt Eesti hea raamatupidamistavale või rahvusvahelisele finantsaruandluse standardile nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest, 2) dokumenteerima kõik majandustehingud; 3 3) kirjendama kahekordse kirjendamise meetodil algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõik majandustehingud raamatupidamisregistritesse; 4) koostama majandusaastaaruande; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. 2. KONTODE ÜLESEHITUS 2.1. Konto mõiste Kontod on informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja nende moodustamise allikate jääkide, samuti jääkides majandustehingute tulemusel toimunud muutuste kohta. Raamatupidamiskontol on kaks poolt
See raamat koostati William Vallutaja käsul ja selles raamatus oli üksikasjalikult kirjas, millised mõisad erińevates maakondades kuulusid kuningale, millised vaimulikele ning millised ilmalikele võimukandjatele. Keskajast pärineb ka suuremahuline inglisekeelne raamatupidamisaruanne – Riigivarahoidja Suur Nimekiri. See dokument kajastas makse, aastaseid rente jne. Raamatupidamise arenedes võeti kasutusele kahekordne kirjendamine. J. W. Goethe on öelnud, et kahekordse kirjendamise kasutuselevõttu võib pidada inimkonna üheks tähelepanuväärsemaks leiutiseks. Sõna „raamatupidaja” võeti esmakordselt kasutusel keskaja lõpul. Esimeseks raamatupidajaks nimetati Saksa-Rooma keiser Maximillia I poolt Christopher Stecher. 3 Üks märkimisväärseid nimesid raamatupidamise ajaloos on Luca Paciolit. Teda võib pidada raamatupidamise teerajajaks ja „isaks”. Temapoolt koostatud õpperaamat oli
KONTODD Iga bilansi rea jaoks üks või mitu kontot Iga kasumiaruande rea jaoks üks või mitu kontot Kontoplaan sõltub ettevõtte välistest ja ettevõtte sisestest faktoritest Konto saldo Deebetkäive Kreeditkäive Aktiva kontod, passiva kontod, tulemikontod KAHEKORNE KIRJENDAMINE Iga majandustehing kajastatakse samaaegselt samas summas kahel kontol – ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis Järgides kahekordse kirjendamise põhimõtet, on bilanss alati tasakaalus Tasakaalus olev bilanss ei pruugi olla õige RP ARVESTUS Kasutusiga üle ühe aasta Olulisuse printsiip (põhivarade alampiir määratakse ettevõtte sise-eeskirjades) Põhivarade soetusmaksumus kantakse kuluks põhivarade kasuliku eluea jooksul Kui kõrge peaks olema põhivarade arvelevõtmise alampiir ?
ülevaate ettevõtte finantsseisust. Ettevõtete kontoplaanid varieeruvad lähtuvalt ettevõtte tegevusalast, suurusest, kasutatavast raamatupidamise tarkvarast, juhtkonna vajadustest ja paljudest muudest teguritest. Kontoplaan on raamatupidamise sise-eeskirja koostisosa. Kinnitatud kontoplaani tuleb kasutada õigesti ja järjepidevalt. Kahekordne kirjendamine Igal majandustehingul on vähemalt kaks poolt. Toimunud majandustehingu summa kajastatakse kontodel kahekordse kirjendamise teel s.t iga tehing näidatakse kahes vastastikku seotud kontos kaks korda: ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Tehingu tulemusena kontode vahel tekkivat seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Majandustehingu kohta, kus omavahel on seoses kaks kontot, koostatakse lihtlausend. Esineda võib ka tehinguid, kus omavahel on seoses kolm ja enam kontot. Sellisel juhul koostatakse tehingu kajastamiseks liitlausend
Põhjalik arvestus. 13. Raamatupidamise sise- eeskirjad. Kes koostab, kinnitab. Mida peavad sisaldama (RP seadus). SE on ettevõtte enda poolt koostatud kord, miille alusel ettevõttes raamatupidamist korraldatakse. Koostab: raamatupidamise eest vastutav üksus. Kinnitab: juhatus. Sisaldab: kontoplaan koos sisu kirjeldusega, tehingute dokumennteerimine ja kirjendamine, tulude ja kulude kajastamine, inventeerimine, arvestuspõhimõtted 14. Kahekordse kirjendamise põhimõtted. Kirjendi nõuded. Mida tuleb arvestada kahekordse kirjendamise puhul. Selgitage kirjendi nõudeid oma praktikast lähtuvalt. Kirjend on üks rida registris, mõelge, mis peab seal kindlasti kirjas olema. Kahekordne kirjendamine-iga tehing kajastatakse vähemalt kahel vastastikku seotud kontol, vähemalt ühe konto deebetis ja vähemalt ühe konto kreeditis. 15. Registri nõuded. Peab oskama kirjeldada kassapõhist ja tekkepõhist registrit ning nende erinevusi.
.............................................................2 SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.........3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR........................................................................4 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID...............................................................................5 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente........5 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid.............................................5 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS................................................................................6 3.1 Majandusaasta..................................................................................................................6 4. ASUTUSE PÕHITEGEVUSE ANALÜÜSIMINE TOOTE/TEENUSE LÕIKES................7 XXXX linn kui kohalik omavalitsusüksus lahendab inimeste probleeme linna tasandil ja
KULUDE JA TULUDE KAHEKORDSE KIRJENDAMISE SÜSTEEM Äritegevus toob enesega kaasa mitmeid kulusid, mis raamatupidamise arvestuses on grupeeritud. Seega on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Kuluarvestussüsteem on kuluarvestuses kasutatavate võtete kogum, mida kasutatakse kulude registreerimiseks, töötlemiseks ja selle kasutamiseks. Kuluarvestus on alati kõikides ettevõtetes reaalselt olemas, mis on oluline juhtimisotsuste vastuvõtmiseks vajalik. Tihti töötatakse ettevõtetes välja ka terveid kuluarvestuse süsteeme, mis peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Ühtne kuluarvestus kujutab endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete kasutamist kogu ettevõtte ulatuses. Seega võimalus teha kuluvõrdlusi ja kõrvaldada liigseid kulutusi. Kuluarvestust ettevõttes on vaja: 1) juhtidele, et saada majanduslikku tagasisidet ettevõtt...
vaheline tehing või raamatupidamis kohustlast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase vara, kohustused ja omakapitali koosseis. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE: Raamatupidamis kohustlane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ja kirjendama raamatupidamisregistrites nende tehingute toimumise ajal või kui see pole võimalik siis vahetult peale seda. MAJANDUSTEHINGUID KIRJELDATAKSE: Kahekordse kirjendamise põhimõttel domineeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet. Ettevõttes toimuvat majandus operatsiooni toovad kaasa muudatusi bilansi kirjetes. TEKKEPÕHINE ARVESTUS: (Äriühingutel) on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingutoimumisele sõltumatta selles, kas sellega seotud raha on laekunud või väljamaksta. KASSAPÕHINE MEETOD: Kassapõhise arvestuse kasutamisel kirjendadakse tulud ja
raha laekus ning tuludest lahutatakse ainult need kulud, mis välja maksti. Tulude ja kulude sissekanded päevaraamatusse tehakse siis, kui raha laekub kassasse või pangakontole ja kui raha kassast või pangakontolt välja makstakse. Kassapõhine arvestus on tuludeklaratsiooni koostamise aluseks. Uue käibemaksuseaduse vastuvõtmisega alates 01.05.2004 on FIE-l lubatud ka käibemaksuarvestust pidada kassapõhiselt. Tekkepõhise arvestusprintsiibiga kaasneb kahekordse kirjendamise nõue. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu talle kuuluva varaga, sest füüsilisest isikust ettevõtjat ja konkreetset inimest, kes on selleks ettevõtjaks, ei saa üksteisest eristada. Kassapõhine raamatupidamine seisneb selles, et tulusid ja kulusid tõendavad algdokumendid (st arved, tsekid jne) kantakse kuupäevade järjekorras päevaraamatusse. See on tegelikult niivõrd lihtne, et kõik, kes vähegi tahavad, saavad sellega hakkama. Alates 2006. aastast
koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kahekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses. Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist. Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot. Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole üld konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Raamatupidamislausend, selle sisu ja rekvisiidid. Raamatupidamislausendiks ehk lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Lausend peab sisaldama (vastavalt EV raamatupidamise seadusele): · Dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri;
Ettevõtete kontoplaanid varieeruvad lähtuvalt ettevõtte tegevusalast, suurusest, kasutatavast raamatupidamise tarkvarast, juhtkonna vajadustest ja paljudest muudest teguritest. Kontoplaan on raamatupidamise sise-eeskirja koostisosa. Kinnitatud kontoplaani tuleb kasutada õigesti ja järjepidevalt. Kahekordne kirjendamine Igal majandustehingul on vähemalt kaks poolt. Toimunud majandustehingu summa kajastatakse kontodel kahekordse kirjendamise teel s.t iga tehing näidatakse kahes vastastikku seotud kontos kaks korda: ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Tehingu tulemusena kontode vahel tekkivat seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Majandustehingu kohta, kus omavahel on seoses kaks kontot, koostatakse lihtlausend. Esineda võib ka tehinguid, kus omavahel on seoses kolm ja enam kontot. Sellisel juhul koostatakse tehingu kajastamiseks liitlausend. Liitlausendis ühte kontot debiteeritakse ja kahte
olid Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias. Egiptuse koolides õpetati rahandusametnikke ja Mesopotaamia koolides preestreid, väidetavalt on seal õpetust saanud ka esimesed naisarvepidajad. Rahvas nimetas neid inimesteks, kes oskasid ,,lugeda, kirjutada ja nõiduda". Uuele tasandile arenes raamatupidamine siis, kui võeti kasutusele mündid. Alates sellest ajast oli võimalik üles kirjutada kogu omand, mitte ainult koguseliselt, vaid ka väärtuseliselt. Teerajajateks kahekordse kirjendamise alal on olnud Raymond de Rooveri kirjeldatud bilanss, mis koosnes 12 leheküljest, 110-st nimetusest varade poolel ja ligi 60-st nimetusest kohustuste poolel. Kogu arengu tulemuseks oli nelja arveldussüsteemi kujunemine (Itaalia, Saksa, Prantuse-inglise ja Ameerika süsteem), mille põhjal erinevad riigid endale omad süsteemid kujundasid. Itaalia süsteemi arvestust peeti kahes põhiraamatus. Kõik muudatused
Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC Keskmine kulu: e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Mõiste- kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport. b. Kompromisside näited kulude ja teenindustaseme vahel: c. Varudega seotud kulud varudega seotud omamise kogukulu: veakulud- täiendavad kulud transpordis, laonduses, klienditeeninduses jt logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja
Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit. Kõigis raamatupidamislausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga, mis tagab finantsarvestusliku tasakaalu. Majandustehingute kirjendamise võimalused: - Ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse. - Ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse; - Mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - Mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. 6. Kuidas arvutatakse konto lõppsaldo? Konto algsaldo + konto sama poole käive – konto vastaspoole käive = lõppsaldo
Tegelikus elus see päris nii alati ei toimi. Maksebilanss ja selle kontod. · Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud ajavahemiku jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Ajavahemikuks on tav. kuu, kvartal või aasta · Maksebilanss on vooaruanne, mitte jäägiaruanne · Iga rahvusvaheline tehing siseneb maksebilanssi automaatselt kaks korda: kord kreedit kirjena (+) ja kord deebet kirjena (-). (Kahekordse kirjendamise põhimõte) · Maksebilanss kajastab kolme liiki tehinguid · Kaupade ja teenuste eksport ning import · Finantsvarade ost ja müük · Mõningad muud tegevused, mis toovad kaasa jõukuse siirdumise ühest riigist teise · Tavaliselt turuvälised tegevused · Aga ka näiteks kaubamärkide või autoriõigustega seotud tehingud Majandusterritoorium ja residentsus · Majandusterritoorium
sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud . Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt . §6. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites õigeaegselt . · Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid : majandustehingu kuupäeva; raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit; debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosd ja vastavaid summasid; majandustehingu lühikirjeldust;algdokumendi (koonddokumendi) nimetust ja numbrit .
sajandist, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Neljateistkümnendal ja viieteistkümnendal sajandil olid liidriteks Itaalia linnriigid. Esimene täieliku arvestussüsteemi ürik aastast 1340 on siiani leitud Genova linnast, praegusest Itaaliast. Itaalia arvestuse domineerimine tugevnes 1494. aastal esimese arvestusalase teose, Veneetsias elanud teadlase, matemaatiku Luca Pacioli traktaadi „Arvepidamisest ja üleskirjutamisest” ilmumisega. Pacioli ei mõelnud kahekordse kirjendamise süsteemi ise välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesugused majapidamises ja ärielus kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viisid. Siit itaalia meetod – kahekordne kirjendamine levis algul üle kogu Euroopa ja lõpuks üle kogu maailma. Selle domineerimise üks viimaseid tulemusi on see, et paljud inglisekeelsed ja ka eestikeelsed arvestuse ja rahanduse väljendid on pärit itaalia keelest (näiteks: deebet, kreedit, bilanss, kapital jne). 1
raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. (2) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. (3) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. (4) Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (5) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.
voomuutujad. Maksebilanss koosneb jooksevkontost, mis kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist, ning kapitali-, finants- ja reservvara kontost, mis näitab jooksevkonto finantseerimist ehk välisfinantseerimisallikate struktuuri. Maksebilansi koostamise aluseks ei ole riigi territoorium. Maksebilansitehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing, mis võib olla nii rahaline kui ka mitterahaline. Maksebilanss koostatakse tekkepõhiselt, st tehingu kirjendamise aluseks on ajahetk, mil tehing poolte vahel sõlmiti või omandiõigus muutus, sõltumata asjaolust, kas raha on tegelikult laekunud või makstud. Kõik maksebilansitehingud kajastatakse turuhindades. Maksebilanss on tasakaalus, kui: JOOKSEVKONTO + KAPITALI & FINANTSKONTO + RESERVID + VEAD JA TÄPSUSTUSED = 0 4. Mille poolest erinevad portfelli- ja otseinvesteeringud? Otseinvesteeringu puhul kaasneb teatud kontroll välismaiste ettevõtete üle, aga
23.Millest koosneb raamatupidamisaasta aruanne? Põhiaruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad. 24.Kontode liigid · Bilansikontod : aktiva ja passiva · Kasumiaruande kontod: tulude ja kulude · tulemuskontod · sünteetiline konto · analüütiline konto 25.Deebet ja kreedet lausendid(kirjendamine) Kontod jagunevab omavahel deebet(vasak) pooleks ja kreedit(parem) pooleks. Kahekordse kirjendamise puhul jaotatakse maj. Tehinguid deebetisse ja kreeditisse korraga. 26.Kreeditor ja deebitor ¤ Deebitor(võlgnik) isik, kes on meile võlgu. Debitoorne võlgnevus on võlgnevus meile. ¤ Kreeditor(võlausaldaja) isik, kellele meie oleme võlgu. Kreditoorne võlgnevu on meie võlg teistele. 27.Kellele on vaja majandusarvestust? · Aktsionäridele · kreditoridele(kas firma on võimeline laenu tagasi maksta?) · töötajad · kliendid · Valitsus
tarnedokumentidega; - kaupade ja materjalide ostudokumendid (arved) teistest riikidest koos tarnedokumentidega ja tollidokumentidega; Kõik ostudokumendid sorteeritakse vastavalt liigitusele erinevatesse kaustadesse kuupäevalises järjekorras. Kaupade ja materjalide sissetulekud vormistab müügiassistent ja sisestab laoprogrammi. Tarnijate arvetele kirjendamise (konteeringud) märgib raamatupidaja. Tarnijate arved kontrollib ja sisestab raamatupidamisprogrammi raamatupidaja. Tarnijate ülekannete eest vastutab pearaamatupidaja. Tarnijatega arveldustest aruandeid esitab 6 pearaamatupidaja iga kuu lõpus järgmise kuu hiljemalt 20.kuupäevaks juhtkonnale. Kõikide saldode vastavust kontrollitakse kord aastas majandusaasta koostamise käigus. 5.3
mikroökonoomilises käsitluses Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) i. kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) i. omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Varudega seotud kulud b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu) · Sõidukikulud - Ekspluatsioonikulud nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad · Infrastruktuurikulud - Ekspluatatsioonikulud nt hooldus, tarvikud, tõõjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad
annaabi.ee 
