Ortograafia lühikonspekt (0)

Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü
Võõrtähed: c, q, x, y, w
Võõrsõnatähed: f, š, z, ž
võõrtäht: Nicole
võõrsõnatäht: Felix
Ortograafia põhimõtted: *foneetiline – õigekirja vastavus hääldusele
*traditsiooni põhimõte – tähendab säilitada kokkulepitud kirjapilt ka siis, kui see ei vasta nüüdishääldusele
*morfoloogiline – vaatamata hääldusele kirjutada sama morfeem ühtmoodi ja eri morfeemid erinevalt
*semantiline – rakendatakse eelkõige sõnade kokku- ja lahkukirjutamisel (noor mees ja noormees)
Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse : *isiku- ja olendinimed, *koha- ja ehitisenimed, *asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), *riigi- ja osariiginimed, *perioodikaväljaannete nimed, *autasunimed, *üritusenimed, *kaubanimed, *sõidukinimed jm nimed
Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: *teoste, dokumentide, sarjade, saadete pealkirjad , *ürituste pealkirjad, *sordinimed
Tüvi kirjutatakse nii, nagu ta seisaks eraldi: 1) liidepartiklite -gi ja -ki ees: linngi, seppki
2) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: koralllane
3) liitsõnades: plekkkatus
4) nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud
Lühendusviisid: *algustähtlühend – võtta sõna esimene täht: a – aasta, l – leht
*katkendlühend – võtta tähed sõna algusest kuni algus- või järgsilbi esimese täishäälikuni, viimane välja arvatud; liitsõna lühendamisel võib katkendi võtta ka mõlema osa algusest või ühe osa välja kirjutada: tr – trükk, em-prof – emeriitprofessor
*valiktähtlühend – võtta mingi ilmekas osa tähtedest (sõnaühendi puhul võetakse harilikult sõnade algustähed): nr – number, stj – saatja
Keelekorraldajad: Peeter Päll, Maire Raadik , Tiina Leemets