Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ortograafia ja hääldus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks me vajame õigekirja?

Ortograafia ja hääldus
Reegel
Näide
Milles eksitakse
  • Pärast diftongi kirjutatakse k, p, t ja f ühekordselt
    Seifi
    Kõiki
    Kirjutatakse häälduse järgi seiffi ja kõikki, sest ei teata reeglit. Dif­ton­gis peab olema kõrvuti kaks või e­nam erinevat täis­hää­likut
  • Kaashäälikuühendis kir­ju­ta­ta­kse kõik tähed ühekordselt
    Kaslane
    Kristalne
    Trepjas
    Kirjutatakse valesti kuulmise jär­­gi, näiteks kaslane. Tuleb mää­­­­ rata väl­de
  • Kui liide algab sama tähega, mil­lega lõpeb sõna, siis ei kao ükski täht (KÜ erand )
    Keskkond
    Õhkkond
    Kirjutatakse valesti, kuna nä­i­teks sõnades keskkond ja õhk­kond kahte k-d ei hääldata eraldi
  • Pärast l, m, n, r kirjutatakse kaks s-i (KÜ erand)
    Morss
    Valss
    Eksitakse, kui ei teata reeglit
  • –KI ja –GI liite puhul ei kao ükski täht (KÜ erand)
    Kokkki
    Kohvgi
    Kappki
    Kirjutatakse häälduse ja reegli mitte teadmise pärast valesti, näiteks kohv­­ki ja kokki ning ei teata, mil­li­sed on helilised ja helitud häälikud
  • Liitsõnas ei kao ükski täht (KÜ erand)
    Pannkook
    Klapptool
    Eksitakse sõnas, sest ei tunta ära liitsõna
  • –mata liide
    Õppimata
    Kirjutatakse tihti õppimatta. Lihtne lause meelde jätmiseks: -mata ei saa kedagi matta
  • Paaris on dž ja tš
    Džungel
    Tšempion
    Võidakse kirjutada valesti, sest ei teata reeglit, näiteks dzungel
  • I ja j õigekiri (silbi lõpus i, silbi alguses j)
    Jänes
    Materjal
    Materiaalne
    Eksitakse sõnas materjal ja mate­riaalne, sest ei teata reeglit
  • Tegija nimi. Liitsõnas võivad i ja j kõrvuti olla
    Ostja
    Jalakäija
    (Projitseerima)
    Eksitakse, sest ei teata reeglit, näiteks jalakäia.
  • Võõrsõnas on rõhk sõna lõpus
    Sigaret
    Komposteerima
    Eksitakse sõnade kotlet, sigaret jt kirjutamises, sest ei teata, et rõhk on sõna lõpus
  • Pärast ü-d hääldada i
    Müüa
    Süüa
    Kirjutatakse valesti, sest kirjapilt ja hääldus ei lange kokku, näiteks süia
    Miks me vajame õigekirja? Me vajame õigekirja selleks, et me üksteist õigesti aru saaksime. Näiteks: laual on palk.
  • Ortograafia ja hääldus #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kkellutska Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Häälikuortograafia
    2
    doc

    Häälikuortograafia

    Häälikuortograafia I Häälikurühmad Täishäälikud e vokaalid, mis on kõik helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: helilised helitud l, m, n, r, v, j g, b, d, k, p, t, s, h, f, s, z, z Sulghäälikud e klusiilid k, p, t, g, b, d II Üksikhäälikute õigekiri 1. g, b, d, k, p, t Sõna keskel on helitu hääliku kõrval k, p, t pühkima, peatselt, nafta Erandid: helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d 1) liitsõna liitumiskohas: raudtee, umbkaudu, kõrgharidus, rongkäik 2) liidete ees: leibki, jalgsi, tulebki 3) sõna algvormi eeskujul mõnes teises sama sõna muutevormis: andma - andsin, andke; moodne ­ moodsa; õigeaegne ­ õigeaegselt * Erand ei kehti astmevaheldusest tingitud muutuste korral: ärgas ­ ärksa, hõlbus ­ hõlpsa, tõrges ­ tõrksa 4) mõningates võõrsõnades: absoluutne, anekdoot,

    Eesti keel
    Häälikuõigekirja reeglid
    2
    doc

    Häälikuõigekirja reeglid

    III KAASHÄÄLIKUÜHEND Reegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse tähed ühekordselt. lõplik, bors, metalne *See reegel ei kehti neljal erineval juhul: erand 1: liitsõnad: tippsportlane, kammtehnika erand 2: l, m, n, r järel ülipikk s: valss, marss erand 3: liite -gi/-ki ees: linngi, ehkki, vurrgi erand 4: liide algab sama tähega, millega sõna/tüvi lõpeb: modernne, keskkond IV VÕÕRSÕNAD 1. v, hv ja v valikul aitab ainult õige hääldus või teadmine karahvin, asfalt, vundament, fundamentaalne, salvrätik 2. f ja s kirjutatakse ainult pikalt (üks täht) või ülipikalt (kaks tähte), v.a. kaashäälikuühend, kus kehtib konkreetne reegel dusid - dusside sefid - seffide 3. t kõrvale kirjutatakse tavalisel s, d kõrvale z klatsima, tsekk, tsempion dzemper, pidzaama, dzungel 4. Sulghääliku kirjutamine sõna lõpus oleneb rõhust

    Eesti keel
    Olulised tabelid häälikuõpetuses
    29
    xls

    Olulised tabelid häälikuõpetuses

    Kohtla-Järve kohtlajärvelane Vana-Kreeka vanakreeklane Kaval-Ants kavalantsulik Kodu-Eesti kodueestlane Välis-Eesti väliseestlane Mitmeosalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna loetavussidekriips Rio de Janeiro riodejaneirolane rio-de-janeirolane Mona Lisa monalisalik mona-lisalik ÜLAKOMA nime ja liite piiril lisatakse siis, kui nime lõpposa hääldus ja kirjapilt erinevad tugevalt. LÜHEND TULETISE OSANA NATO-lane SS-lane KGB-lane aü-lane wifi-stama TSITAATSÕNA macho`lik funk` iv house`ilik art deco`lik Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale K, P ,T. Ka S on helitu häälik ja seega s-i kõrval ikka K, P, T. kiitma kiitsin, kiitke

    Eesti keel
    Kordamine eesti keele eksamiks
    22
    doc

    Kordamine eesti keele eksamiks

    lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; · l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; 2. s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi). · Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga täht ühekordselt. Liited ja liitsõnad ·gi ja ki liide: ­ helitu hääliku (S, F, H, S, Z, Z, K, P, T, G, B, D) järel -ki ­ haabki, suppki, vendki ­ helilise hääliku (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü, J, L, M, N, R, V) järel -gi ­ kanagi, mahlgi, vihmgi · Sõnade liitumisel säilivad kõik tähed eirates kaashäälikuühendi reeglit. Nt raudtee, põhikool

    Eesti keel
    Sõnade ortograafia
    29
    doc

    Sõnade ortograafia

    + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; · l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; 2. s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi). Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga täht ühekordselt. Võõrsõnade õigekeelsus Võõrsõnad on teisest keelest laenatud sõnad, mille võõrapärasus pole veel täiesti kadunud. Võõrsõna eristab omasõnast iseloomulik tunnus: · g, b, d sõna algul - grimm, botas, doos; · võõrtäht - zooloogia, faas, efektiivne, tuss; · pearõhk järgsilbil - miniatuur, limonaad, etikett; · võõrapärased häälikuühendid - foogt, allergia, lornjett jt

    Eesti keel
    Eesti keele eksamiks kordamine
    27
    doc

    Eesti keele eksamiks kordamine

    lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; · l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; 2. s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi). Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga täht ühekordselt. KAASHÄÄLIKUÜHEND Kõik tähed kaashäälikuühendis kirjutatakse ühekordselt: nt kristalne, piklik, tallinlane, kotjas, homne ERANDID: liitsõnad -gi, -ki liide l,m,n,r järel ülipikk liide algab sama s tähega, millega sõna lõppeb

    Eesti keel
    Eesti keele häälikuortograafia probleeme
    9
    doc

    Eesti keele häälikuortograafia probleeme

    Näiteks plekksepp, kingsepp jt. Teiste seppadega segamine aga kipub minema erandlik sõna rätsep. 2.3 Liited Liide ­likkus kirjutatakse alati kahekorde k tähega. See reegel kehtib näiteks sõnade võimalikkus, paindlikkus ja tootlikkus puhul. Liidete ­lik, -mik, -vik, puhul omastavas käändes ja kohakäänetes kirjutatakse k ühekordselt(märkmik, leplikus, hapnik). Osastava käände puhul kasutatakse kahekordset k tähte(märkmikku, hapnikku, leplikku). Kõikuv hääldus raskendab ­kas, -tu, -tus, -stik liidete puhul õigekirja. Tihti kirjutatakse sõna mõttetu ühe t-ga. Tema tuletisedki mõttekas ja mõttetuski on topelt t tähega. Sellised sõnad on veel näiteks võttestik, rikketu ja happesus. Nende sõnade esimeses silbis olev sulghäälik kirjutatakse ülipikana. Rõhuliide ­gi lisatakse vokaali või heliliste häälikute l, m, n, r, v lõppu.Helitute häälikute g, b, d ja k, p, t ning f, h, s, s, z, z järele kirjutatakse liide ­ki. 2

    Eesti keel
    Sissejuhatus ortograafiasse
    24
    pptx

    Sissejuhatus ortograafiasse

    ORTOGRAAFIA Ortograafia mõiste Sõnal ortograafia on kolm tähendust: 1. õigekiri kui tavaline, üldkasutatav kirjutusviis (vastandina foneetilisele transkriptsioonile ehk häälduskirjale); 2. õigekiri ehk õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus (vastandina vigasele, normist hälbivale kirjutusele); 3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid. TÄHEORTOGRAAFIA

    Eesti keel




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun