Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

HTML (2)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

HTML-KEELE �LEVAADE WWW (World Wide Web) ehk veebi poolt
teenindatavad tekstid on spetsiaalses HTML -keeles (HyperText Markup
Language) kirjutatud dokumendid - l�htetekstid (Source), mis
sisaldavad HTML-keele koode. HTML-keele pea� lesandeks on kirjeldada
teksti struktuuri nii, et spetsiaalne vaatlusprogramm e. brauser ( Netscape Navigator, Internet Explorer ) sellest aru saaks ja soovitud
kujul ekraanile tooks. HTML-dokumente v�ib koostada: Kirjutada tekstiredaktori abil l�htetekst
(koos HTML-koodidega). Soovitatav on kasutada Notepad-i. Tekstiredaktoritel (MS Word) on olemas
HTML-konverterid, mis v�imaldavad dokumente HTML-kujul salvestada (Save As HTML ...). Veebiredaktorid (n�iteks Netscape Composer,
Microsoft Frontpage) v�imaldavad HTML-tekstide tegemist ilma
HTML-keele koode tundmata. HTML-koodide tundmine on ka redaktorite ja
konverterite kasutamisel siiski vajalik, kuna see teeb v�imalike vigade parandamise tunduvalt lihtsamaks. HTML-keele elementideks on koodid (tag), mille
alusel toimub teksti t��tlemine. Seejuures tuleb k�ik koodid
kirjutada erim�rkide vahele. Osa koode on
paariskoodid, millest esimene m��rab m�jupiirkonna
alguse, teine aga selle l�pu. Lisaks sellele v�ib
m�nedes koodides n�idata veel �he v�i mitu t�psustajat.
T�psustajad eraldatakse koodis t�hikutega . �ldiselt tuleb silmas pidada j�rgmist: HTML-koodide kirjutamiseks v�ib kasutada nii

HTML #1 HTML #2 HTML #3 HTML #4 HTML #5 HTML #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SweexAccount Õppematerjali autor
Lühikursus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
46
doc

Arvuti tark- ja riistvara

Www ­ veebilehtede võrgu tähis Ng. ­ serveri nimi Edu ­ Haridusasutuse tähis Ee ­ Riigi tähis Kair ­ Kataloogi (kausta) nimi Esitlused ­ Alamataloogi (kausta) Barokk1.ppt ­ Faili nimi (laiendiga) WWW ( World Wide Web ) e. veeb -> Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, videolõike ja helisid koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste tekstide ja piltide juurde. Veebiserverites kasutatakse HTML - keelt . HTTP ­ hüperteksti edastusprotokoll ( HyperText Transfer Protocol ) HTTP ­ protokolli kasutavad serverid interneti võrgulehtede ( kodulehekülgede) edastamiseks. Ftp ­ failiteisaldus protokoll FTP ­ protokoll on kasutuses failide liigutamisel ühest arvutist teise üle . · Mingi FTP programm ( AceFTP 3? ) · Koht FTP ­ serveris (n! zone) (Üles) laadimiseks peab teadma kolme asja : 1. Host name = masina nimi, kuhu sa tahad minna (ftp.zone.ee)

Arvuti õpetus
thumbnail
40
doc

Javascript objektid,näited

Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord Javascripti keele objektid........................

Informaatika
thumbnail
212
docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

lehtede loomisel kiirendavad koodi kirjutamist lõpetades alustatud sõnu, kontrollivad jooksvalt süntaksit ning aitavad HTMLi loomisel. Üheks selliseks abivahendiks on Visual Studio. Ehkki palja "rumala" tekstiredaktoriga kirjutamisel on eeliseks lihtsus, siis nt Visual Studio Web Developer Expressiga on lootus ka algajal nõnda läbi saada, et ta paljudesse menüüdesse ära ei upu. Põhivõimalused Lihtsa veebilehestiku loomine HTML keele abil Esimene veebileht Kõige lihtsam veebirakendus koosneb ühest lehest. Veebilehtede levinumaks keeleks on HTML, mida veebilehitsejad mõistavad lugeda ning loetud teksti põhjal kasutajale lehe ette kuvada. Mitmete veebitehnoloogiate (ASP.NET, Java servlet, PHP, Python ...) tulemusena lehitsejasse saadetav tekst on ikkagi ,,puhas" HTML, nii et osava peitmise korral ei pruugi veebisaidi vaatajal kuidagi võimalik olla kindlaks teha, millise tehnoloogia abil vastav

Veebiprogrammeerimine
thumbnail
134
pdf

Programmeerimine PHP

Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks

Allika?petus
thumbnail
210
docx

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

Ja see omakorda tähendab, et kasutaja saab sinu lehele postitada näiteks "pahasid" pilte, kolada ringi sinu failides, teha andmebaasiga mida iganes hing ihkab jne. Kõige lihtsam on näiteks sisestada pildi kood. Kõigepealt võiks puhastada kasutaja otsingusõna ülearustest tühikutest. ? 1 $otsi = trim($otsi); Ega tühikute kärpimine, turvalisust väga vähendagi, vaid muudab sõna "ilusaks". Siit edasi keelame igasugused HTML märgendid ja seda htmlspecialchars() funktsiooni abil, mis muudab need erimärkideks:  '&' muudetakse '&'  '"' muudetakse '"'  "'" muudetakse'''  '<' muudetakse'<'  '>' muudetakse '>' Kui nüüd sisestada sama pildi kood, siis tekitatakse sellest järgmine rida: ? 1 <img src="http://www.ilumaailm.ee/pics/main/Pilt_ytleb7_092057.jpg"> Pisike täiendus

Informaatika
thumbnail
575
docx

Nimetu

jooksutama. Ei ole vahet, kas protsessor on 32 või 64 bitine jne. Tulles nüüd tagasi Microsofti .NET platvorm juurde siis see pole mitte üksnes CLR, vaid toodete kogumik, mis sisaldab kõiki vajalikke vahendeid jagatud rakenduste ehitamiseks, pakkudes keelest sõltumatut, ühtset programmeerimise mudelit programmi kõigi kihtide jaoks. .NET platvorm toetab täielikult Interneti platvormist sõltumatuid ja standardseid tehnoloogiaid nagu HTML, XML ja SOAP. .NET platvormiga seotud tooted võib jagada 4 kategooriasse: 3. .NET raamistik ­ baseerub Common Language Runtime'l (CLR). CLR pakub baasteenuseid ja klasse programmide loomiseks, sõltumata keelest ja programmi kihist. 4. .NET My Services ­ on kogumik kasutajatele suunatud XML veebiteenuseid. Nende teenuste hulka kuuluvad: .NET Passport autentimine, meeldetuletuste saatmine ja vastuvõtmine, personaalse info ja andmete salvestamise võimalus 5.

Informaatika
thumbnail
40
doc

EXCEL - Tabelitöötlus

2.Exceli vaade...............................................................................................................................................2 3.Põhilised mõisted.......................................................................................................................................2 4.Töö alustamine ja lõpetamine.................................................................................................................... 2 5.Töökeskkonna elemendid ja nende kohaldamine...................................................................................... 3 6.Menüüde lühiülevaade............................................................................................................................... 4 7.Menüüriba..................................................................................................................................................4 8.Nupuribad...................................................................

Arvutiõpetus
thumbnail
55
pdf

Google App Engine

Sageli krüptilisusse kalduvate sümbolite nagu || või && asemel on kasutusel selgelt arusaadavad or ja and. Eitust märkiva hüüumärgi ! asendab ingliskeelne not. Erinevate lausete nagu tsüklid for ja while ning tingimuslause if puhul pole vaja tingimusi sisestada sulgude vahele, nii tekib ühe voolava lause tunne. if a is not 5 and 6==7 or not b: tee_midagi() else: tee_midagi_muud() Programmi struktuur Kui PHP puhul asub skript HTML või mõne muu väljundfaili sees - PHP koodiblokid tuleb muu väljundi vahel spetsiaalselt tähistada märgenditega - siis Pythoni skriptid on struktureeritud sarnased PERL keelele, kus terve fail ongi skriptifail ning koodiblokkide ja muu väljundi vahel PHP'le sarnast vahet teha ei saa. Juhul kui on soov midagi väljastada, tuleb teha seda näiteks print käsuga. Kõik skriptid algavad deklaratsiooniga, mis annavad keskkonnale teada skripti interpretaatori

Veebiprogrammeerimine




Kommentaarid (2)

chinatownnr8 profiilipilt
Veronika Priimats: Kas sellist koodidega materjali ka on ja nätefaile?
16:04 25-10-2014
chinatownnr8 profiilipilt
Veronika Priimats: Päris hea materjal, kenasti lahti seletatud.
16:03 25-10-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun