Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kontrolltöö küsimused (0)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Kellele ei laienenud Kreeka polistes kodanikuõigused?
Millist Vana-Kreeka teaduse saavutust pead kõige olulisemaks?
Kes nad olid ja millega said tuntuks?
Mis tingis nimetatud eelduste kadumise?
Mille poolest erines roomlaste eluolu kreeklaste omast?
Miks esines muidu tolerantses Rooma riigis kristlaste tagakiusamist?

Lõik failist

KONTROLLTÖÖ nr1
Vana - Kreeka

Loetle varaste tsivilisatsioonide peamised tunnused.(5)
1) kirja kasutuselevõtt
2) riikluse kujunemine
3) ühiskonna selge ja varanduslik kihistumine
4) oli kujunenud tööjaotus ( põlluharijad , käsitöölised, karjakasvatajad, preestrid jne)
5) mitmekesine vaimne tegevus ehk teaduse ja kirjanduse kujunemine
6) toimunud üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele ning enamasti hakatud metalli kasutama

Kellele ei laienenud Kreeka polistes kodanikuõigused ? Nimetage 3 elanikkonna rühma.
1) naistele
2) orjadele
3) võõramaalastele (barbaritele)

Iseloomusta mõne lausega Kreeka polise elanikkonnakihtide seisundit ühiskonnas.

Aristokraadid - neil oli teistest enam võimalusi pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamisete avaldamisele (nt kõik kreeka kirjanikud pärinesid aristokraatide hulgast). Aristokraadid üldiselt tööd ei teinud.

Talupojad- elasid nii linnades kui ka ümberkaudsetes külades. Tasandikel kasvatasid nad teravilja, mäeveergudel aga viinamarju ja oliivipuid. Mägedes tegeleti ka loomakasvatusega. Talupoegade elu polnud kerge. Kuna maa polnud eriti viljakas, kimbutasid neid aeg-ajalt ikaldus ja nälg .

Käsitöölised- Kreeklased olid osavad pottsepad, relvameistrid ja laevaehitajad. Enamus käsitöölisi elas linnades. Keraamikaga tegelevad käsitöölised jagati vormijateks ja maalijateks. Käsitöölise ametit pidas palju välismaalasi.

Nimeta 2 müütilist kreeka kangelast. Kirjelda mõne lausega, millega nad silma paistsid.
1) Zeus - vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal
2) Polyphemos- on ühesilmne kükloop vanakreeka mütoloogias, Poseidoni ja nereiid Thoosa poeg. Kõige rohkem episood „Odüsseia“ järgi.

Millist Vana-Kreeka teaduse saavutust pead kõige olulisemaks? Nimeta ja põhjenda oma valikut mõne lausega.
Kirjapildi väljakujunemist, sest see on tänapäevani tähtis roll meie elust. Kirjapilt on küll ajaga palju arenenud ja muutunud, kuid alguse sai ta siiski Vana- Kreekast .

Kes nad olid ja millega said tuntuks?

Sokrates - oli filosoof . Ta ei pööranud põhitähelepanu maailma tekkele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Ta oli vaene mees, kes ei teinud tööd ja hulkus tänavatel, suheldes nendega, kes teda kuulata soovisid . Ta ei kirjutanud ühtegi raamatut ise ja tema mõtteid tunneme üksnes tema õpilaste tööde kaudu. Ta ei pidanud lugu Ateena demokraatlikust riigikorrast, sest arvas , et riiki peavad juhtima vaid asjalikud ja targad mehed. Kõigele lisaks olid mõned Sokratese õpilased Ateena riigile palju halba teinud, mistõttu Ateena lihtrahvas umbusaldas Sokratest. Teda süüdistati, et ta ei austavat jumalaid ja rikkuvat oma õpetusega noorsugu. Kohtunikud mõistsid kohtus Sokratese surma ja ta pidi mürki jooma.

Homeros - oli vanakreeka pime laulik . Teda peetakse kuulsa eepose autoriks („ Ilias “ ja „Odüsseia“). Keegi ei tea täpselt, mis sajandil ja ajal ta elas, seda vaid oletatakse.
KONTROLLTÖÖ NR 2
Vana- Rooma

Nimetage 2 Rooma vabariigi valitsemise erinevust demokraatliku Ateenaga võrreldes.
1) Rooma ei olnud demokraatlik riik nagu seda oli Ateena.
2) neil olid erinevad usundid ja jumalad

Nimetage 3 Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit (ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesanded.
1) Magistraadid - rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikuk, kellele palka ei makstud
2) Konsulid (2tk)- kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid
3) Preetorid (8tk)- Kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajadusel asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge
4) Tsensorid (2tk)- nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsentsust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele.

Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel :

igal kodanikul pidi olema võimalus osa võtta riigivalitsemisest,

kodanikud pidid suutma oma riiki kaitsta.
Mis tingis nimetatud eelduste kadumise?
Aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist võimu enda käes.

Mille poolest erines roomlaste eluolu kreeklaste omast? Tooge 2 näidet.
1)Kreekas ei pööratud erilist tähelepanu naisterahvaste õpetamisele, Roomas oli oluline, et tüdrukud õpiksid kirjutamist, lugemist ja arvutamist.
2) KREEKA- perekonnas kuulus võim meestele. Naised pidid alluma oma isadele , meestele, poegadele või vendadele . Naised elasid eraldi majaosades. Nad viibisid harva avalikes kohtades, külalise saabudes läksid perenaised oma ruumidesse. Nemad pidid kasvatama lapsi ja maja korras hoidma.
ROOMA- tähtsam pereliige oli Roomas pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed ( naine, lapsed, orjad ja täiskasvanud pojad ja nende perekond). Isa võis vastavalt oma pereliikmeid karistada ja isegi tappa. Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Võrreldes kreeklannadega oli roomlannadel rohkem õigusi: kui saabusid külalised , oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos.

Miks esines muidu tolerantses Rooma riigis kristlaste tagakiusamist? Nimetage 2 põhjust.
1)Nad ei pooldanud teisi jumalaid ja näitasid seda põgusalt välja. Sellega tekitasid nad teises rahvas umbusaldust.
2) Nad levitasid ristiusku ka paganate seas.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kontrolltöö küsimused #1

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kontrolltöö küsimused #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

316951 Õppematerjali autor

Vastused küsimustele: Loetle varaste tsivilisatsioonide peamised tunnused. Kellele ei laienenud Kreeka polistes kodanikuõigused? Nimetage 3 elanikkonna rühma. Iseloomusta mõne lausega Kreeka polise elanikkonnakihtide seisundit ühiskonnas. Nimeta 2 müütilist kreeka kangelast. Kirjelda mõne lausega, millega nad silma paistsid. Millist Vana-Kreeka teaduse saavutust pead kõige olulisemaks? Nimeta ja põhjenda oma valikut mõne lausega. Kes nad olid ja millega said tuntuks? Nimetage 2 Rooma vabariigi valitsemise erinevust demokraatliku Ateenaga võrreldes. Nimetage 3 Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit (ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesanded. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel:... Mille poolest erines roomlaste eluolu kreeklaste omast? Tooge 2 näidet. Miks esines muidu tolerantses Rooma riigis kristlaste tagakiusamist? Nimetage 2 põhjust.

ajalugu vana-kreeka vana-rooma valitsemine kristlus kontrolltöö küsimused kodanikud õigused selgitused

Sarnased õppematerjalid

doc

Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu

juhtpositsioonil, kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, levis kreeka arhitektuur jne. Samas toimus kreeka kultuuri segunemine idamaade kultuuridega ning nii kujunes helle- nistlik kultuur. Aleksander Suure vallutusele järgnenud perioodi nimetataksegi hellenistlikuks perioodiks, mis lõppes 146.a. eKr, kui roomlased vallutasid Kreeka alad. VANA-KREEKA. ELUOLU JA PEREKOND Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandus- liku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamajad olid tavaliselt

Ajalugu

doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

Diplomaatilised suhted Aasiaga. · Ülem-Egiptuse eraldumine Alam-Egiptusest. · 1075 eKr eraldus Ülem- Egiptus Alam- Egiptusest valitsevatest kiningatest preestrite riigiks. 5. Hilisperiood : · 1075 eKr 525 eKr. · Allakäik, riigi lõhenemine · Vaenlased: Pärsia, Aleksander Suur, Rooma. · Pärsia võimule langemine. Ühiskonnakorraldus : Autohtoonne rahvas- puuduvad pärimuslegendid. Ühtne tervik unuversumiga. Vaarao e jumal e kuningas korraldas ühiskonda. Maat (kõige maailmakorraldus). Kõrgem ametnikkond moodustas kuninga suguvõsa. Keskmine ametnikkond, kirjutajad, fikseerisid kõigi kohustused. Võisid pärineda ka lihtrahva seast. Käsitöölised- osalt ettevõtjad, osalt riigi kontrolli all

Ajalugu

doc

Antiikkirjandus

Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad

Antiikkirjandus

pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsi

Ajalugu

pdf

Kreeka ja hellenism

Ajalugu

docx

Vana-Rooma

II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

11.klassi ajalugu

docx

VANA-ROOMA ülevaade

1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509  Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr  6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265  Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus.  4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia.  265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

Vanaaeg

docx

Vana-Rooma

1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

Eesti ajalugu

Rohkem sarnaseid