Arvutigraafika I - MAJAPLAAN (0)

Arvutigraafika   I   
Töö  12   Maja  plaan 
11700
450
3500
2000
1400
2000
1150
1500
200
3300
2400
400
2300
3300
00
100
200
100
4
300
C
100
1600
665
590
700
4
1500
800
800
200
5
10
7
2
10
14
14
600
130
8600
B
3
2
5
0
2
0
1
00
3
1
5100
100
900
4
100
3100
3300
100
2
1
1
2
1500
7
7
100
A
4
300
1500
360
360
600
600
120
360
100
380
100
1300
720
360
200
720
720
2880
800
2400
2980
800
100
500
500
200
2000
1300
850
1900
850
1300
2000
100
100
250
250
100
100
100
100
750
1400
1100
1400
700
1900
1400
1100
1400
250
250
4600
2400
4700
24200
1
2
3
4
 
Joonestada  elamu plaan. Joonisele kanda ainult need mõõtahelad, mille otstes on suured 
punktid (ülejäänud mõõtmed on töö-ülesande joonisele  kantud   joonestamise  hõlbustamiseks) 
Joonis teha  mõõtkavas  1:100. Mõõtmeid on lubatud joonisele kanda ka cm-tes. Arvutada 
ruumide pinnad ja kanda need  plaanile  ruut-detsimeetri täpsusega (joonisel on nad ruutmeetri 
täpsusega).Ruumi pinna sisse lähevad ka seinakappide poolt haaratud pind, kuid küttekehade ja 
vaheseinte pind tuleb pinnast maha arvata (AREA). NB! Uksed on joonisel tähistatud 
skemaatiliseelt, lengide kujutisi kasutamata. 
Töö  XII  Maja plaan 
1 
 
 
 
Ehirusjoonistel  joonestatakse  kõik  vaatel  olevad  konstruktsionid  peenjoonega,  kuna 
lõikesse jäävad – laia joonega laiusega 0.5 mm. Plaani saamiseks tehakse lõige 1.2 m kõrgusel 
põrandast, nii et ka aknaavad on nähtaval. 
 
Enne  joonestamisele  asumist    kontrollida  (DIM  /  STA    või  DIMSTYLE)  põhimuutujaid  ja  
vajaduse  korral  muuta  neid  vastavalt  vajadusele,  sest  ehitusjoonistel  peavad  nad  olema  veidi 
teistmoodi kui masinaehitusjoonistele kantud  mõõtmete  puhul: 
 
DIMASZ = 0 – mõõtjoonte otstesse kantakse kaldkriipsud; 
DIMBLK = “ARCHITECTURAL TIKC” – kaldkriipsude ploki nimi; 
DIMDLE = 2 – mõõtjoon ulatub 2 mm üle distantsjoone; 
DIMDLI = 7 – üksteise alla või kohale (pealepoole) joonestatud mõõtjoonte  vahekaugus ; 
DIMSEP = “,” – ISO järgi kasutatakse kümnendmurdudes koma; 
DIMEXE = 2 – distantsjoone ulatuvus üle mõõtjoone; 
DIMEXO  =  0  –  kui  distantsjoon  on   otseses   kokkupuutes  osunduspunktiga  kontuurjoonel,  siis 
 
vahet ei tule, teistel mõõtahelatel  seadistada  eraldi,  
DIMGAP = 1 – teksti ja mõõtjoone vahekaugus mm; 
DIMTAD = 1 – tekst paigutatakse mõõtjoone kohale; 
DIMTIH = 0 – tekst paigutatakse  rööpselt  mõõtjoonega; 
DIMTSZ = 3.5 – kaldkriipsu pikkus mm; 
DIMTXSTY  =  “ISO”  –  mõõtmete  pealekandmisel  kasutatav  teksti  kirjapilt  tuleb  luua  käsuga  
 
STYLE  ja  valida  alusfailiks  kas  ISO  (tähed   kirjutatakse   alati  kihile  antud 
 
joonejämedusega), või  
siis  ISOCPEUR  (tähe   kirjutamisel   on  joone  laiuseks  üks 
 
kümnendik tähe kõrgusest); 
DIMTXT = 3.5 – teksti kõrgus mm 
 
 
 
Järgnevalt  vaatame,  kuidas  seadistada  distantsjoonte  otste  ja  osunduspunktide 
vahekaugust seadistava põhimuutuja DIMEXO väärtused vastavalt ehitusjoonistel kasutatavatele 
nõudmistele,  
 
 
Töö  XII  Maja plaan 
2 
 
3500
400
2300
00
100
4
1600
 
Mõõtmete üksikosade  paigutus . Kaldkirjas, punase värvusega ja nooltega on tähistatud 
ehitusjoonistele  kantavate  mõõtme üksikosade asendid. Näiteks rõhtsale, plaani kohale  
esimesele mõõtahelale,  on DIMEXO = 12, teisele reale DIMEXO = 19: 
Püstmõõtmetele: esimesele DIMEXO = 8, teisele mõõtahelale DIMEXO = 15. 
 
1500
120
100
500
2000
1300
850
1900
100
100
250
750
1400
1100
1400
1900
250
4600
2400
 
Mõõtmete üksikosade paigutus-II  alumistele mõõtahelatele: 
DIMEXO = 48  DIMEXO = 62 
Töö  XII  Maja plaan 
3 
 
 
Elamu plaani  joonestamine  algab nagu ikka, analüüsist, milliseid kihte on vaja kasutada:  
Telgjooned – joon: CENTER, tavaliselt  sinine ja lukustatud,  (W = 0) ja LINEWEIGHT = 25  
Mõõtmed – pidevjoon (W = 0) ja LINEWEIGHT = 25  
Kontuur – pidevjoon (W = 0) ja LINEWEIGHT = 50; 
Trepp  – pidevjoon (W = 0) ja LINEWEIGHT = 25  
Aknad – pidevjoon (W = 0) ja LINEWEIGHT = 25  
Uksed – pidevjoon (W = 0) ja LINEWEIGHT = 25  
Küte – pidevjoon (W = 0) ja LINEWEIGHT = 25  
Sisustus  – pidevjoon (W = 0) ja LINEWEIGHT = 25   
 
   
Kirjapildi alusfailiks võtta ISOCPEUR. 
 
 
Järgnevalt joonestame telgjooned kihti Teljed, varustame nad tähistega ja lukustame kihi,  
 
Töö  XII  Maja plaan 
4 
 
1
2
3
4
C
B
A
1
2
3
4
 
Telgjooned ja nende tähised. Kiht lukustada! 
 
   
 
Järgneb  seinte  joonestamiseks  vajalike  abijoonte  joonestamine.  Siit  alates  oleme 
veidi  ettenägelikud  –  kuna  seinad  ja  sisustus,  kaasa  arvatud  uksed,  korsten  ja  muudki  on 
trepikoja  suhtes naaberkorteritele peegelpildid, siis joonestame  plaanil  välja vaid ühe poole ja 
peegeldame selle siis teisele poolele,  
Töö  XII  Maja plaan 
5 
 
1
2
3
4
C
B
A
1
2
3
4
 
Abijooned seinte joonestamiseks 
 
 
   
 
Nüüd  teeme  seintesse  avad  –  eemaldame  mittevajalikud  seina  osad,  kujundame 
korstnalõõrid,  
 
 
Töö  XII  Maja plaan 
6 
 
1
2
3
4
C
B
A
1
2
3
4
 
 
  
Edasi on vaja joonestada sisustus – pliidid, ahjud, soemüürid, valamud,  vann ,  WC-pott ja 
uksed.  Uste   avamise   suund  olgu  ohutustehnilistel  kaalutlustel  alati  ruumist  välja.  
Sisustuselementide mõõtmed ja joonised on joonisel  
 
 
 
Töö  XII  Maja plaan 
7 
 
Korst en
Ahi
Pliit
Valamu
WC- pot t
Soemüür
Vann
Uks  900  mm
 
Sisustuselementide joonised (mõõtmed cm-tes) 
 
 
Töö  XII  Maja plaan 
8 
 
1
2
3
4
C
B
A
1
2
3
4
 
 
Sisustuselemendid ja uksed on paigaldatud oma kohale. 
 
 
 
 
Töö  XII  Maja plaan 
9 
 
1
2
3
4
C
B
A
1
2
3
4  
 
Parempoolse korteri joonestamine  peegeldusega, peegeldustelje (punane  telgjoon ) otspunktid 
paiknesid telgede  2  ja  3  tähiste ringide keskmete vahele joonestatud abisirgete keskel (MID) 
 
Töö  XII  Maja plaan 
10 
 
 
 
Küttekehade viirutusjoonte kalle 1350 
 
Töö  XII  Maja plaan 
11 
 
 
Trepikoja seinte  viirutus  ja trepi kujundus (astme laius 24 cm); 
abijooned trepikojale on kustutatud 
 
 
0,5
4
 
Katkestusjoone “sik-sak” on otstarbekas kujundada kas tavalise või W-plokina. Sisestuspunktiks 
valida keskmise pikema lõigu keskpunkt (mõõtmed mm-tes)  
 
Töö  XII  Maja plaan 
12 
 
227
a
1848
227
b
1848
 
Teine võimalus  kasutada „sik-sak” ikooni 
 Ülariba 
  kaardilt  Annotation tööriistakastist Dimensions: 
 
 
Oletame,  et  joonisel  on  detail  joonestaud  227  mm  pkkusena  ja  mitteolulisele    osale  on 
tehtud   katkestus   (joonisel  kriipsjoonega).  Kuna  on  teada  detaili  tegelik  pikkus  1848  mm,  siis 
mõõtmestamisel on  sisestatud  ka vastav mõõtme  arvuline  suurus. Klõpsati „sik-sak” ikoonil 
ja arvuti vastas: 
_DIMJOGLINE 
Select  dimension to add jog or  [  Remove  ]: < ↵ 
Specify  jog  location  ( or press ENTER ): < ↵ 
 
 
NB! Eelnevalt lülitada välja [ F3 ]-ga punkti asukoha täppismääramised, 
 
 
sest muidu paneb arvuti selle „sik- saki ” mõne sisselülitatud valikuga  
 
 
määratud kohta, näiteks mõõtjoone lõppu. 
 
 
 
Soovitatav kasutada määrangut „punkt joonel” – NEA. 
 
   
 
Seega  –  see  joon,  millele  pannakse  „sik-sak”  pab  olema  kujundatud  ajutise 
MÕÕTJOONENA, pärast võib ta lõhkudda käsuga  EXPLODE  ja „sik-sak” säilub. 
 
Töö  XII  Maja plaan 
13 
 
3
4
 
Parempoolse korteri seinte ettevalmistus ja katkestusjoone joonestamine. 
 
 
Töö  XII  Maja plaan 
14 
 
2
 
Hoiatus  lukustatud kihi kohta; ruuduke telgjoonel – valikuruuduke, akna äärjooned on 
aktiveerunud kärpimisjoontena.. 
 
 
 
Selleks,  et   akent   kujutavaid  peenjooni  joonestada,  on  vaja  telgjoone  osa  akna  avast 
kärpida.  Kuna  me  aga  lukustasime  kihi  Teljed  kohe  pärast  seda,  kui  nad  olid  joonestatud,  siis 
kärpimise  katsel  kuvab  arvuti  selle  koha  juures,  kus  püütakse  lukustatud  kihi   objektile   “haiget 
teha”,  kinnise  tabaluku  kujutis.  Selline  kujutis  kuvatakse  mõnikord  ka  siis,  kui  tahetakse  
lukustatud  kihis  olevat  objekti  kasutada  punkti  täppismääramisel.  Sellisel  juhul  tabalukk  ilmub 
vaid hetkeks ja kaob ning OSNAP alamkäsk toimib. 
 
 
 
 
Töö  XII  Maja plaan 
15 
 
 
 
Akna-avad on vabad telgjoonte juppidest ja sinna võib joonestada akna tingmärgid (LW on siin 
välja lülitatud). 
 
 
 
Töö  XII  Maja plaan 
16 
 
1
2
3
4
C
B
A
1
2
3
4
 
 
Kõik jooned on peale kantud, jäänud on vaid mõõtmed eeskuju järgi peale kanda. 
 
Näide XII   Majaplaan  
17 
 
1
4
11700
450
3500
2000
1400
2000
1150
1500
200
400
2300
3300
3300
2400
00
100
200
100
4
300
C
100
1600
700
4
1500
10
9.67
13.99
14
8600
B
3.26
2.27
3
5100
3300
1.81
1.24
1
2
5.95
6.44
A
3.62
100
500
500
200
2000
1300
850
1900
850
1300
2000
100
100
250
250
100
100
100
100
750
1400
1100
1400
1900
1400
1100
1400
700
250
250
4600
4700
2400
24200
1
2
3
4
 
 
Maja plaan koos mõõtmete ja ruumide pindaladega (käsuga  AREA) 
 
 
 
 
Näide XII  Majaplaan 
18 
 
 
 
Näide XII  Majaplaan 
19