Eesti, 20 aastat enne ja nüüd. (0)

Eesti, 20 aastat enne ja nüüd.
„Ma võin bemariga sõita 24/7 ja shopata Tartu city Selveris .“ Kakskümmend aastat tagasi poleks inimesed sellest jutust täpselt aru saanud. Tõlkes oleks see lause nii: Ma võin bmw-ga sõita 24 tundi iga päev ja ostusi teha Tartu linna Selveris. Ei ole lihtne rääkida sõnade või keele muutumisest üldiselt, ilma et räägiks muutunud maailmast ja tavadest . Mis on uus? Kahekümne aastaga on palju muutunud: alates riigist, kus elame, lõpetades toitudega, mida sööme, ilmavaatest ja suhtumisest rääkimata. Selle aja jooksul on Eestis tuttavaks saadud asjade ja nähtusetega, mida mujal ammu tunti või tarvitati, samas on Eesti olnud koos muu maailmaga uute nähtuste avastamise juures. Ühiskond on muutunud põhjani ja on arusaadav, et uut ümbritsevat maailma ei saa kirjeldada eelmise aja sõnadega. Kuidas on muutunud riik ja ühiskond, turumajandus, inimesed, jututeemad, meelelahutus ja muusika , asjade tarbimine, tehnoloogia ja autode kasutus ning liiklus .
Kakskümmend aastat tagasi oli Nõukogude Liit ja teadmine et „ükskord on Eesti riik“. Sellega seoses ei olnud igapäevases sõnavaras ei Riigikogu ega muid valitsusasutusi tänapäevases mõistes. Kakskümmend aastat tagasi ei räägitud kodanikuühiskonnast, maksumaksja ei olnud tegija ja suurem osa inimesi ei osanud arvata, mida võiks tähendada avalik-õiguslik. Samuti polnud veel Euroopa Liitu. On tulnud kasutusele palju eurosõnu alates eurorahast, -nõuetest kuni eurokraadini välja.
Ka turumajandust võib pidada uueks sõnaks. Turumajandusega koos tulid eluvaldkonnad nagu pangandus, börsindus, kinnisvaraarendus ja üldse ettevõtlus. Kakskümmend aastat tagasi ei ulatanud teller teile üle leti pangakaarti, raha ei võetud seina seest ehk sularahaautomaadist, poes poleks keegi aru saanud, mis tähendab maksan kaardiga . Perekonnaringis ei arutatud, kas võtta korterilaen või korteriliising. Reklaamiala on toonud sõnavarasse klipid, copywriter´id, posterid. Tööle saamiseks tuleb esitada CV, mille kohta varem öeldi elulugu või elulookirjeldus . Turvateenust pakuvad turvamehed ja plaate keerutavad DJ-s, varem olid diskorid. On tekkinud ööklubid ja rohkesti pubisid. Eesti esimene ööklubi oli 1992. aasta lõpus hotelli Olümpia endise varietee ruumides avatud XL. Eesti ekspress kirjutab: „ Koos panid pidu tuntud ärimehes ja kurikuulsad allilma tegelased. Toimus suguühteid, kaklusi, isegi mõrv. Konjakit osteti mitme tuhandekrooniste pudelite kaupa, mis oli tollel ajal enneolematu .“ Palju elevust pakkusid seal olevad ultravioletvalgused. Ööklubis käisid ka esinemas välismaa artistid ja ka Eesti artsistid loomulikult. Kahekümne aasta sees on jäänud meelde paljud Eesti artistid: Maarja-Liis Ilus, Eda- Ines Etti, Evelin Samuel, Koit Toome. Ja ka mitmed bändid: 2 quick star, mr. Lawrence , vennaskond, terminaator , smilers, caater.
Inimesi on igasuguseid. Tegijad on beibed ning mittetegijad on luuserid ja äpud. Äpu sõna on tegelikult pärit 1980. aastate alguses olevast lastesaatest, kuid hiljem kujunenud üldnimeks. Äput võib pidada üheks päris Eesti sõnaks. Isikuid, keda kahekümne aasta eest ei kohanud on veel: asotsiaalid , kantpead, klubiinimesed, machod, Riigikogujad, rikkurid, tankistid. Viimase kahekümne aasta sõna on ka gay, mille ÕS-i kirjapilt on gei. Ilmselt ei olnud varem palju kuuldud homoerootikast, vaevalt et kasutati sõna soovahetus. Inimestel on uued mured ja uued rõõmud. Viimastel aastatel on naiste moehaiguseks saanud tselluliit. Moes on kaalujälgimine ja hinnatakse kompleksivajadust. Rõõmsaks teeb see, kui miski on trendikas ja cool(lahe).
Sõna ja trükivabadus võimaldab avaldada suhtumisi kümnetes lehtedes ja raadio- või telekanalites. Ei olnud varem nii hulgaliselt talk-sfowśid, seltkonnalehti ja ajakirjanikke. Meedia kaudu selgub, kes on out ja kes on in ja kui hea on kellegi imago või imidž. Jutus peab olema point või vähemalt story ( lugu).
Kindlasti ei räägitud varem nii palju pingemaandamisest ja lõõgastumisest, kui nüüd. Meelelahutusest on saanud äri ja see on toode, mida tarbitakse. Kui varem olid puhuksetuusikud, siis nüüd on puhkusepaketid ja reisipaketid ja laevad sõidavad kruiisidel. Muusikaga seoses räägitakse miksimisest ja töötlemisest - plaatide pealt lugude kokku mängimine, nii et rahvas ei saa arugi , kus üks lugu lõpeb ja teine algab. Kuulatakse hiphopi, haussi või muud klubimuusikat. Noortekultuurist rääkides ei saa mööda hulgaliselt slängisõnu andvast narkoteemast, millest laiemalt tuttavamana olgu nimetatud triip.
Suur muutus on toimunud ka erinevate asjade tarbimises. Kodus tehakse euroremonti. Selle saavutab tavaliselt plastakende, küproki ja silikooni abil. Peenemates kodudes on mullivannid, vähem peentes piisab mikrouunist ning kodudel on turvauksed. Söögimenüüdesse on tekkinud hulgaliselt uusi toite. Nüüd süüakse ka kiir- või rämpstoitu, nt popkorn, burgerid ja juuakse kokakooalt ja üleüldse keemiat täid pandud jooke . Toite- jooke pakitakse vaakumpakendisse. Õlut vm ostetakse sikspäkis(6-pakk).
Infotehnoloogias valdkonnas on kõnekeelde tulnud sõnadest vaieldamatult kõige tähtsam internet . Näiteks üha enam koolitöid hetkelises ajas on vaja teha kasutades interneti ja tingimata arvutit. Näen iga päev seda, kuidas mu noorem vend, kes on 14 aastane, ei suuda ükski päev olla ilma internetita või siis oma arvutimängudeta. Kui ma mõtlen ajas tagasi ennast 14 aastaseks, siis võin olla kindel, et sellel ajal polnud veel nii oluline faktor interner ja arvutimaailm. Internetiga seoses on igapäevases kõnepruugis veeb, sait , kodulehekülg(kodukas), surfimine ja võrk. Väljendid võrk on maas või võrku üles riputama oleks kakskümmend aastat tagasi kindlasti hoopis teisiti mõistetud. Arvutiasjandus on laia kõnepruuki toonud faili, printimise, skännimise, sülearvuti jne. Suhtlemine on muutunud väga populaarseks, kasutatakse e-posti, msni, jututube ja foorumeid. Kahekümne aastaga on eksootilisest mobiiltelefonist saanud igapäevane tarbeese . Sellega seoses on kasutusel sõnad nagu sms(tekstisõnum), gsm, mms(piltsõnum) jne. Nagu e-posti teel on siingi kujunemas välja oma keel. Mõned näited: aint(ainult), krt (kurat), ntx (näiteks), ptv (pole tänu väärt), tnx (tänan). Kokkuhoiu eesmärgil kirjutatakse sõnu lühemaks, kui need tegelikkuses on, näiteks „ma ei tea“ asemel mai tea.
Eesti teedel liiklevate autode hulk on kahekümne aastaga kolmekordistunud ning lääne päritolu sõidukid on välja söönud vene autod ja seda juba kümme aastat tagasi. Eesti autopark läänestus kiiremini, kui ühiskond ja majandus. Autoregistrikeskuse andmetel müüdi või osteti 2000. aastal Eestis üks sõiduk keskmiselt iga kahe minuti tagant. 1994. aasta oli uute autode murdepunkt , mil Hansa Liising hakkas esimesena pakkuma autoliisingut. Peamiselt olid autoostjateks firmad. Liisinguintress oli keskmiselt 18 protsenti. Aastal 2000, mil majandus elavnes langes liisinguprotsent 9 protsendini. Hetkel on liisimistingimused aga palju paindlikumad kui varem. Ka autohinnad olid varem madalamad ja ei olnud nii uhkeid mudeleid kui hetkel. Praegusel aastal 2009, mil on üleriigiline majanduslangus on autohinnad langenud alla oma hinna, et kuidagigi kaubast lahti saada ja võib-olla nii õnnestubki see.
Eestis on väga palju muutunuda kahekümne aasta jooksul. Inimesed kes on elanud kakskümmend aastat tagasi ja ka nüüd, mõistavad kõige enam vahet nende aegade vahel. Mina sündisin alles 20 aastat tagasi ja oskan vaid panna fakte kokku külastades raamatukogusid, interneti ja kuulates vanemate inimese jutte, kuid mingi ülevaade on mul kindlasti ning selle põhjal tegin kokkuvõtte kahekümne aasta kohta. Tegelikult saaks veel lõpmatult kirjutada sellest, et mis oli siis ja mis on nüüd, sellest on ka kindlasti mitu raamatut. Kindlasti on ka järgmised 20 aastat muutuste rikkad, aga hetkel elame veel aastal 2009.