Kirjandite analüüs (0)

Kirjandite analüüs
Sisu on nõrk, kuhjan väiteid, kuid ei tõesta neid, analüüs puudub, milles sissejuhatuses rääkisin. Püstitasin endale hüpoteesid, kuid ei lahendanud neid. Palju põhjendamata väiteid. Tekib küsimus, miks ma üldse kirjandit kirjutasin, kui lahenduseni ei jõudnud. Mõningates kohtades kipun liialt lahmima ja alusetuid süüdistusi esitama. Vahel kordan ennast. Selle põhjuseks võib pidada asjaolu, et väite kirjutamisel olen unustanud varemalt sõnastatud mõttekäigu ning kordan sama ideed teiste sõnadega. Kasutan oma olemuselt sisutühje lauseid , mis ei anna midagi juurde, vaid risustavad teemat ning muudavad selle ebahuvitavaks.
Kasutan vaid ühte argumenti, mille peale toetub terve kirjandi ülesehitus. Liiga palju lihtlauseid. Kokkuvõttes toon väite, mida pole sisus kajastanud. Kirjutan nagu katkendit ajalooõpikust, kuid ei analüüsi kirjutatud väiteid ega too endapoolset arvamust teema kohta.
Õigekirjavigu on palju. Sidesõna, ja ees käib koma , kui mõte muutub. Verbita lauselühend, järellisand ja üte eraldatakse komadega . Küsisõna ette pannakse koma, kui too asetseb lauses sees ja millele järgneb öeldis. Liitsõnad kirjutatakse kokku. Kui lauses on mõtte muutus, eraldatakse uus idee sealt alates komaga. Omaenda kirjutatakse kokku. Keelevaistu mittetundes oleks mõistlik õppida need sõnad pähe, mis on veaohtlikud. Vaesetel on vale kirjapilt, õige oleks vaestel. Välismaiseid nimesid käänatakse ülakoma kasutades, näites Goriot ´d. Numbritest üle kümne kirjutatakse sõnadega ja järelliite kasutamine on vale, näites 20-nt. Küsisõnu kasutades sidesõnadena tuleb olla tähelepanelik nende konteksti sobivuses. Ilmaütleva käände järgi ei kasutata koma.
Stiil on suhteliselt nõrk. Palju on valet sõnastust ja sõnajärjekorda. Tavaliselt tuleb alus ja alles siis öeldis, kuid mina kasutan vahel neid vastupidises järjekorras. Tähtis on jälgida konteksti. Kõnekeelsetest sõnadest tuleb hoiduda nagu prükkar või telekas. Selle asemel on mõtekas kasutada sünonüümi või üldse lausestust muuta. Kellegil asemel on parem kasutada kellelgi. Sõnakordus on üks sagedamini esinev viga minu kirjandites. Teatud sõnapaaride kooskasutamine on vale, nagu tegevusega tegeledes , sest kaks samalaadse sõna tüve on järjestikku lauses, mis muudab ta kohmakaks ja halvasti loetavaks. Sõna peale kasutatakse, kui tahetakse öelda midagi ruumilises tähenduses, kuid sõna pärast on mõeldud kasutamiseks ajalises määratluses. Kui kirjutatakse raamatust on parem kasutada sõnu novell või romaan kui raamat. Sama sõnapaari või sidesõnaga algavaid lauseid tuleks vältida terve kirjandi vältel. Sõna eksistentsiaalsus asemel võiks kasutada sõna eksistents. Nimesid ei poolitata.
Vorm on parem, kuid ülesehitust tuleks muuta paremaks, kus lõigud on omavahel seoses ja teemaarendus on loogiline kuni jõutakse peaprobleemi lahendamiseni.