Tekstiformaadid üldiselt (0)

1 Hindamata

TARTU ÜLIKOOL
********* kolledž
Eriala
Kursus
Anna Abi
TEKSTIFORMAADID ÜLDISELT
referaat
Juhendaja : Anna Abi
********* 2011
SISUKOR
Sissejuhatus 3
1. Mõisted ja ajalugu 4
2. DOC ja DOCX 5
3. HTML 6
4. ODF 7
5. PDF 8
6. RTF 9
7. TXT 10
Joonised 11
Kokkuvõte 12
Kasutatud allikad 13
Lisad 14
1. Lisa 1. Eelmiste aastate õpilastööde kokkuvõte. 14
2. Lisa 2. Edasised uurimisküsimused. 15

SISSEJUHATUS

Valisin referaadi eesmärgiteemaks igapäevases arvutitegevuses enimkasutatavate võimalike formaatide hulgast tekstiformaatide lühitutvustuse.
Tekstiformaat on üldkasutatuim ilmselt ühel põhjusel: arvutikasutajate hulgas on tekstiedastus kõige lihtsam ja ka kõige vajalikum elektroonilise info edastamise võimalus, mis eeldab vaid kirjaoskust. Kui nüüd minna veidi süvitsi, siis võiks teksti kirjutaja loomulikult vallata ka vormindamise ning keelekasutuse reegleid, kuid need oskused jäägu juba erinevate tekstiformaatide kasutajate südametunnistusele ja teisesisuliste referaatide kirjutajate pärusmaaks.
Teksti edastamise võimalusi on ajalooliselt olnud väga erinevaid, kuid antud referaat piirdub vaid väheste võimalike formaatide lühikokkuvõttega.

MÕISTED JA AJALUGU

Püüan alljärgnevalt selgitada mõningaid tekstiformaatidega seotud mõisteid ja anda teavet nende tekkeajaloo kohta:

doc formaat – tuletatud sõnast document ; 1980ndatel kasutati WordPerfect tekstitöötlusrakenduses, laialdasemalt kasutusele võetud Microsoft Corporation poolt tekstitöötluse tarbeks Word rakenduses 1990ndatel.
docx formaat – kontoritarkvara Microsoft Office 2007 paketis populaarseks saanud dokumendivorming, mis põlvneb doc formaadist ja tähendab XML baasil üles ehitatud tehnoloogiat.
html formaat – lühend sõnadest HyperText Markup Language . Esimene avaldus HTML-i koodi kohta, mille nimi oli HTML Tags, pärineb aastast 1991 ning selle autor oli Tim Berners -Lee.
odf formaat – Open Document Format on lühem nimi avatud OASIS elektrooniliste dokumentide failivormingule Open Document Format for Office Applications, mis on ühtlasi ka rahvusvaheliseks standardiks ISO/IEC 26300.
pdf formaat – Portable Document Format. See dokumendiformaat on firma Adobe Systems poolt 1991.a. loodud universaalne failiformaat, mis säilitab sõltumata kasutatavast platvormist ja versioonist, algdokumendi esialgse väljanägemise s.t. säilib esialgne kirjapilt, vorming , graafika ja värvid.
rtf formaat – Rich Text Format on dokumendifaili formaat, mis on välja töötatud Microsoft Corporation poolt 1987. a programmidevahelise dokumendivahetuse hõlbustamiseks.
txt formaat – tekstitöötluse dokumentide failinime laiend . TXT baseerub ASCII (American Standard Code for Information Interchange) ja Unicode täheregistril.

DOC JA DOCX

Doc on Microsoft kinnine dokumendiformaat, mida toodavad Microsoft Wordi erinevad versioonid. Omadustelt sarnaneb SXW–le, kuid kodeeringut hoitakse salajas, et sundida võimalikult paljusid Microsoft Office juurde jääma ja teha üleminek alternatiividele võimalikult raskeks. (Arvutimaailm).
Microsoft on otsustanud Office 2007 kontoritarkvara paketiga hüljata seni suhteliselt staatiliselt ja muutumatuna püsinud DOC-vorming ning jagada failiformaat oma olemuselt loogiliselt segmenteeritud XML osadeks ning pakkida need XML osad ZIP kapslisse. Aastal 1999 tutvustas Microsoft ideed kasutada XML põhist failiformaati Office XPs (Office 2002). Idee oli hea, kuid kuna XML ei võimaldanud kogu Office funktsionaalsust edasi anda, siis ei saanud see tollasel kujul kuigi populaarseks. Järgmise katsetuse tegi Microsoft oma järgmises Office versioonis (Office 2003). Seekord osutus peamiseks probleemiks failide suur maht kõvakettal, kuna pilte hoiti jätkuvalt samas XML failis . Põhjus, miks Microsoft uued failivormingud just XML-i baasil on üles ehitanud, on väga lihtne. XML on universaalne ja laialt kasutatava tehnoloogia , mis peaks vähendama teiste tarkvaraarendajate poolt loodud rakendustes esinevaid vigu Office dokumentide avamise ja salvestamisega. See on üsna oluline, sest väidetavalt kuni 70 - 80% failiformaatide vigadest tulenes just sellest, et teised ettevõtted ei osanud binaarseid failiformaate kasutada nii nagu vaja. ZIP pakkimisalgoritmi kasutamine annab siinkohal lihtsalt failidele 50-75% väiksema mahu. Miks Microsoft just ZIP-i kasuks otsustas, võib vaid oletada, kuid eks on see ju vaikimisi Windows XP osa ning pakkimisalgoritmina ka suhteliselt kiire, mis on igapäevatöö korral küllaltki oluline fakt. ( Kongo , MS User Group).

HTML

Vajadus luua standardseid dokumente, kus sisu ja vorm oleks üksteisest eraldatud, on märksa vanem kui veeb - samu põhimõtteid rakendati ka paberdokumentatsiooni ettevalmistamisel. Nii loodi 70. aastatel SGML (Standardized Generalized Markup Language), millest loodeti üldkasutatavat standardit igasuguse dokumentatsiooni koostamiseks . See osutuks aga suuremahuliseks ning üpris keerukaks ja kohmakaks süsteemiks ning enamik dokumente koostati muul viisil (nagu TeX või PostScript ). See sai ka üheks veebi leiutamise ajendiks - luua standardne dokumendiesitusviis, mis oleks samas ka lihtsalt õpitav ja arusaadav. Nii tuletatigi SGMList HTML ehk HyperText Markup Language. (Vikipeedia).
Esimene avaldus HTML-i koodi kohta, mille nimi oli HTML Tags, pärineb aastast 1991 ning selle autor oli Tim Berners-Lee. See kirjeldab 22 osa, koondades vajalikku ja väga lihtsustatud HTML-i kuju. Kolmteist seda osa on siiamaani kasutuses HTML 4. versioonis. (Vikipeedia).

ODF

OpenDocument ehk ODF on lühem nimi avatud OASIS elektrooniliste dokumentide failivormingule ODF -- Open Document Format for Office Applications, mis on ühtlasi ka rahvusvaheliseks standardiks ISO/IEC 26300.
OpenDocument on avatud failivorming, mis tähendab, et faili salvestatud digitaalse dokumendi struktuur on vastavuses mitmete avalike organisatsioonide ja paljude firmade koostöös valminud standardiga ja spetsifikatsioon on kõigile soovijaile kättesaadav. Avatud failivorminguna on OpenDocument sõltumatu ühest kindlast rakendusprogrammist, tootjast või operatsioonisüsteemist.
Tähelepanu tuleb siin juhtida asjaolule, et kuigi paljud programmid võimaldavad näiliselt eksportida avatud formaati, osutub see probleemseks, sest tarkvaratootja on huvitatud oma kinnise vormingu levikust ega ole loonud korrektselt töötavat ekspordifiltrit avatud formaatidele.

PDF

PDF-tehnoloogia väljatöötaja Adobe Systems Inc asutasid 1982 aasta detsembris John Warnock ja Charles Geschke. Ettevõtte peakorter asub San Joses, Californias. 2007. aasta alguses töötas ettevõttes veidi üle 6000 töötaja, kellest 40% töötab San Joses, ülejäänud ettevõtte erinevates osakondades USA-s, Saksamaal ja Indias. (Wikipedia).
Esimene PDF versioon 1.0 tuli välja aastal 1993, kuid populaarsuse saavutamine võttis aega, kuna esialgu ei toetanud PDF hüperlinke, mis muutis selle kasutuks internetis, samuti olid failid esialgu mahult suured ja nendega töötamine aeglastes arvutites seetõttu raskendatud. PDF failide vaatamiseks mõeldud tarkvaragi oli algselt tasuline, mis samuti ei soodustanud PDF vormingu levimist.
PDF dokumendiformaat on avatud standard elektrooniliste dokumentide platvormist ( riistvara / tarkvara ) ja tarkvara versioonist sõltumatuks levitamiseks. Kuna PDF failivormingus dokumendid ei sõltu kasutatavast riist- ega tarkvarast, siis säilib nende esialgne väljanägemine, kirjapilt, vorming, graafika ja värvid alati ühesugusena kõigis arvutites nii kuvaril, kui ka printides. PDF failide vaatamiseks ja printimiseks on Adobe Systems loonud tasuta tarkvara Acrobat Reader, mida saab internetist vabalt alla laadida.

RTF

RTF (Rich Text Format) on levinumaid standardeid teksti ja graafiliste andmete esitamiseks . See on Microsoft väljamõeldud tekstiformaat, mis võimaldab elementaarset kujundust nagu kaldkiri, allajoonimine, rasvane tekst jn. Mõeldud erinevate programmide ja operatsioonisüsteemide vaheliseks infovahetuseks.
Dokument koosneb tekstist, kontrollsõnadest ja –sümboleist, mis määravad teksti vormingu. RTF on masinloetav, toetab mitmekeelseid kirjamärke, mitmeid lehekülgi, suudab teatud määral säilitada laotust, kuid ei toeta vähegi keerukamat kujundust ning seetõttu ei sobi hästi selleks, milleks loodi. Dokumendi sisu saab kätte, kuid layout läheb kaduma ja nii oleks mõttekam kasutada pigem lihtteksti, mis on väiksema mahuga ja parema toetusega.
RTF ei toeta multimeediat dokumendisiseselt ega viiteid välistele failidele. Sama versioon dokumendist sobib kenasti nii ekraanil esitamiseks kui ka printimiseks. Seda toetavad praktiliselt kõik tekstiredaktorid olenemata arvuti tüübist või operatsioonisüsteemist. RTF formaat säilitab dokumendi vormingu nii, et seda on võimalik avada ükskõik millise muu RTF vormingut toetava tekstiredaktoriga. Nii võib PC-arvutiga Windowsi keskkonnas loodud RTF faili ilma suurema vaevata lugeda Apple Macintoshi MacOS operatsioonisüsteemis. (Blogger).

TXT

Tekstifail ehk txt on tekstitöötluse dokumentide failinime laiend. Tekstifail on ainult teksti sisaldav arvutifail. Tekst koosneb sõnadest, lausetest, lõikudest ja lehekülgedest. Sõna “tekstitöötlus” tähendab tekstiga manipuleerimist. Enamasti mõeldakse sõna “tekst” all sellist teksti, mis on salvestatud ASCII koodis , st. ilma igasuguse vorminduseta. Lisaks tekstile kasutatakse arvutites veel selliseid objekte nagu graafika, numbrid (kui nad pole esitatud ASCII koodis) ja programmikood.
Kõige lihtsam tekstifail on TXT vormingus fail, mis sisaldab puhast teksti, ilma kujunduseta, ilma tabeliteta, ilma erinevate kirjastiilideta teksti, ei sisalda graafikat, video ega heli. TXT formaadis tekst on vormindamata lihttekst, mis koostatakse ASCII/ANSI kooditabeli alusel.
TXT formaat põhineb ASCII-täheregistril, mis lubab kasutajal kirjutada teksti klaviatuuri abil. Tavalise TXT- formaadi abil ei ole võimalik luua dokumenti, millel on erisuurusega pealkiri ja muu kontor -tekstiredaktori põhiseid funktsioone. TXT-formaate on mitmeid, ning kuulsaim ongi TXT ehk "Text Terminit“ ``tekstifail`` kasutatakse sageli ASCII faili sünonüümina (Vikipeedia).

JOONISED

Joonis 1: pdf formaadi logo.
Joonis 2: Tekst salvestatuna pdf formaadis.

KOKKUVÕTE

Antud töös käsitlesin lühidalt tekstiformaate DOC, DOCX, HTML, ODF, PDF, RTF ja TXT. Kõige lihtsam, kompaktsem ja universaalsem on TXT tekstiformaat. Saatmiseks sobib hästi PDF formaat, kui saaja ei pea saadetud dokumendi parandusi sisse kandma. Juhul, kui saaja kavatseb dokumenti muuta, siis on parem saata dokument näiteks RTF formaadis, sest seda toetavad praktiliselt kõik tekstiredaktorid olenemata arvuti tüübist või operatsioonisüsteemist. Kui saatja saadab parandatud dokumendi eesmärgiga näidata saajale dokumendi vigu, siis on parem kasutada DOC või DOCX formaati, mis salvestavad lisaks tekstile ka kommentaarid selle kohta. Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et ei saa väita, et üks tekstiformaat on halvem kui teine, seega on väga tähtis teada, mis eesmärgiga antud formaati kasutada.

KASUTATUD ALLIKAD

Arvutimaailm [ http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/11064_45.HTM ] 30.12.2010;
Blogger [ http://raunor.blogspot.com/2007/09/tekstiformaadidhtml.html ] 02.01.2011;
File info [ http://www.fileinfo.com/filetypes/text ] 30.12.2010;
MS User Group [ http://www.mug.ee/Content.aspx?ArticleID=70 ] 30.12.2010;
Office [ http://office.microsoft.com/et-ee/?CTT=97 ] 30.12.2010;
ProDTP [ http://www.prodtp.ru/index.php?CODE=03&act=recipes&id=124 ] 30.12.2010;
Two Pilots [ http://www.colorpilot.ru/formats.html ] 30.12.2010;
Vikipeedia [ http://et.wikipedia.org/wiki/Avatud_dokumendiformaadid ] 02.01.2011;
Wikipedia [ http://en.wikipedia.org/wiki/Text_file ] 29.12.2010.

LISA 1. Eelmiste aastate õpilastööde kokkuvõte.

Kasutasin eelmiste aastate üliõpilastöid, et end kurssi viia üldteadmistega antud teema ulatuses. Samuti kasutasin töid erinevate kirjandusallikate ja materjalide leidmiseks. Teema on mahukas ja huvitav ning pean ütlema, et hindasin end tublisti üle, kui arvestasin referaadi koostamiseks aega vaid nädalajagu päevi.

LISA 2. Edasised uurimisküsimused.

Peamiseks komistuskiviks pean ära tooma spetsiifilise – arvutialase - inglise keele oskuse puudust, sest valdavas osas on infot pakkuv materjal just inglisekeelne.
Edaspidi võiks sissejuhatavas aineosas pühenduda lühidalt nii teksti- kui ka tabelitöötlusformaatide tundmaõppimisele ja nende kasutamisele ning mitte ära unustada selle õpetamise käigus ka meie emakeele kasutamise võimalust.

.RTF Laadi alla originaalfail 21 lk · .rtf · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

bunk1e69 Õppematerjali autor

Tutvustatud üldisemaid tekstiformaate, lisaks ka mõisted ja ajalugu. Hinne oli "5"

majandusteadus majandus tekst tekstiformaadid tekstiformaat doc docx html odf pdf rtf txt

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

ODT vorming ja tarkvara

Valisin oma töö ,,ODT vorming ja tarkvara" kirjutamiseks järgnevad allikad: 1. OpenDocument. 2013. [http://et.wikipedia.org/wiki/OpenDocument] 3.11.2014. 2. OpenDocument. 2014. [http://en.wikipedia.org/wiki/OpenDocument] 1.11.2014. 3. About OpenDocument Format. OpenDocument Format. [http://www.opendocumentformat.org/aboutODF/] 3.11.2014 4. Buchanon, J. 2008. What is File Extension ODT. [http://ezinearticles.com/?What-is- File-Extension-ODT&id=1484456] 1.11.2014 5. Open Document Format (ODF). [http://www.oxygenxml.com/xml_editor/open_document_odf.html? adw=true&gclid=CNTPrsSwhMECFSEcwwodSkYAJQ#open_document] 3.11.2014. Vormistada RTF (Rich Text Format) tüüpi dokument, milles oleks kirjeldatud teemat (valida tabelist). Teema on üldjuhul mingi info arvutis säilitamise või visualiseerimise formaat. Alamülesande eesm?

Informaatika

doc

GoogleDoc

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond GOOGLE DOCS Referaat Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.TARKVARA OMADUSED.......................................................................................... 4 2.TARKVARA RAKENDAMINE................................................................................... 7 KOKKUVÕTE..................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................10 LISAD............................................................................................................................. 11 Lisa 1 Üldine informatsioon............................................................................................11 SISSE

Majandusinfosüsteemid

docx

Faililaiendid.

Faililaiendid Sissejuhatus Peaaegu kogu informatsiooni, mida hoitakse meie arvutis, võib nimetada failideks. Programmid, dokumendid, pildid/fotod, muusikafailid, filmid, videod, mängud jne--kõik nad on failid ja neid erinevaid failitüüpe on palju. Faile hoitakse olenevalt operatsioonisüsteemist kas kaustades või kataloogides. Faile eristatakse nende nimede järgi ning ühes -ja samas kaustas peavad kõikidel failidel olema unikaalsed/erinevad failinimed. Mõnedes operatsioonisüsteemides kirjeldatakse faile nende formaatide järgi ja faililidele lisatakse lõppu nn suffix ehk laiend Tavaliselt koosneb see laiend 3 tähest ja ta eraldatakse failinimest punktiga (.), näiteks: Minu_foto_2007.a..jpg või Kassi-pilt.gif või Koera_pilt.bmp--kõik nad on pildid, aga nad on eriformaatides ja nad on seega erinevad failitüübid, sest nende laiendid (.jpg, .gif ja .bmp) on erinevad. Kuigi ühes ja samas kaustas ei tohi olla mitut sama nimega faili ning igal failil peab olema enda erine

Informaatika

odt

Failihaldus

* | , Lisaks: ( ) ä ö ü õ (vanema süsteemiga arvutid) • Faililaiend koosneb 3mest märgist • Nimi ja laiend eraldatakse “punktiga” Ülesanne 1 Milline on hea faili/kataloogi nimi ja milline mitte? Operatsioonisüsteem oletab faili laiendi järgi, millise programmiga antud faili avada Faililaiendid: Tekstivailid DOC Microsoft Wordi dokument DOCX Microsfot Word 2007 dokument TXT Tavaline kujundamata tekst SXW StarOffice/OpenOffice dokument ODT Avaliku formaadiga tekstidokument RTF Universaalsema formaadiga tekstidokument Pildifailid JPG, JPEG Pakitud, ideaalne digifotode salvestuseks BMP Pakkimata, suhteliselt suur fail GIF Pakitud, väheste värvidega piltide jaoks, anim. PNG Alternatiiv GIF-ile, avalik formaat TIFF Pakkimata, väga suured failid Tabelid

Informaatika

doc

I tund sissejuhatus arvutiõpetuses 2010a

AUT09 Ülesanded 1. Salvestage see fail ühe lahendaja dokumentide kausta. 1. Alustuseks lugege läbi see tekst http://math.ut.ee/%7Enata_t/ao/Ehitus.htm (kopeerige see link netti) ja vastake küsimustele. 1. Otsusta, kas järgmine väide on õige või vale. Kirjuta õige väite ette Õ täht ja vale väite ette V täht: + 1240 baiti = 1kilobait Lühend ROM tähistab lugemismälu, st. mälu, kust saab andmeid ainult lugeda. Kõvaketas on välismäluseade. Protsessori kiirust mõõdetakse megabaitides.

Arvutiõpetus

docx

DDOC ja tarkvara referaat

...................................................................................................................4 1.2. Mis on DDOC?.......................................................................................................5 1.3. DDOC komponendid..............................................................................................5 1.4. Failivormingud.......................................................................................................6 1.5 Formaadi kirjeldus...................................................................................................6 Kokkuvõte.........................................................................................................................8 Viidatud allikad..................................................................................................................9 Lisad........................................................................................................................

Tarkvaratehnika

docx

Office MS(Office) programmid

CD-pakett funktsioon võimaldab pakendijäätmete tahes parooliga kaitstud faili või uut parooli kõikidele pakendatud esitlusi. PowerPoint Viewer küsib parooli kui fail on avatud parooliga kaitstud. PowerPoint Viewer toetab avamist loodud esitlusi kasutades PowerPoint 97 ja hilisemate. Lisaks toetab see kogu faili sisu välja OLE objektid ja skriptid. PowerPoint Viewer on praegu saadaval ainult arvuteid Microsoft Windows. 3.5Faili Formaadid Binaarne formaadi kirjeldus on saadaval Microsofti taotluse, kuid alates veebruarist 2008 ppt vormingus spetsifikatsiooni saab vabalt alla laadida. Microsoft Office 2007 binaarfailivormingud asendati vaikimisi formaati uue XML-põhine Office Open XML formaadis, mis on avaldatud avatud standard. [Volituses vaja] Kuid nad ei ole täielikud, kui palju on binaarne plekid sees XML failid ja mitu tükki käitumine ei ole täpsustatud, kuid

Informaatika

doc

Arvutikasutus ja failihaldus ning tekstitöötlus

Kontoritöö tarkvara Kordamine kontrolltööks nr 1 Kontrolltöö hõlmab teemasid: arvutikasutus ja failihaldus ning tekstitöötlus Mõisted: Minimeerima (Minimize) Akna peitmine Akna peitmist nimetatakse selle minimeerimiseks. Kui te soovite paigutada mõnda akent ajutiselt teiese kohta seda sulgemata, minimeerige see. Akna minimeerimiseks klõpsake nupul Minimeeri . Aken kaob töölaualt ja on nähtav ainult nupuna tegumiribal, pikal horisontaalsel ribal teie ekraani allosas. Tegumiriba nupp Minimeeritud akna taas töölaual kuvamiseks, klõpsake selle nupul tegumiribal. Aken kuvatakse täpselt nii, nagu ta oli enne minimeerimist. Märkus. Akna või Microsoft Office'i dokumendi puhul saate kasutada järgmisi klahvikombinatsioone. ALT+TÜHIKUKLAHV+N Akna minimeerimine Windowsi logoga klahv+M Kõigi akende minimeerimine Nende suuruse taastamiseks vajutage klahvikombinatsiooni Windowsi logo klahv + SHIFT + M. …………………?

Infotöötlus

Rohkem sarnaseid