Soome keele omistusliited (0)

OMISTUSLIITED 
 
•  ( MINUN ) AUTONI 
•  ( SINUN ) AUTOSI 
•  HÄNEN AUTONSA 
•  ( MEIDÄN ) AUTOMME 
•  ( TEIDÄN ) AUTONNE 
•  HEIDÄN AUTONSA 
 
Millal kasutatakse? 
 
•  KIRJAKEELES koos isikulise asesõnaga, mis on omastavas käändes (kenen?) 
minun, sinun, hänen... 
•  Minun, sinun, meidän, teidän võivad lauses olla vaid mõtteliselt, sest  lõppude   
-ni, -si, -mme, -nne puhul on omistaja selge 
•  Asesõnu hänen ja heidän aga ära ei jäeta, sest neil on sama liide -nsa / -nsä  
 
Sano  suomeksi! 
 
•  Minu sõber 
•  Sinu sõber 
•  Tema sõber 
•  Meie amet 
•  Teie amet 
•  Nende amet 
•  Meie  hotell  
•  Minu töö 
•  Tema bussipeatus 
•  Meie kool 
•  Teie koer 
•  Nende naaber 
•  Sinu telefoninumber 
 
Millal ei kasutata? 
 
1.  Koos pärisnimega:  
Liisan kello, Viron pääkaupunki,  
Laaksosten  talo  
2.  Koos teise nimisõnaga: 
yliopiston ikkunat, kurssin kesto,  
koiran häntä, kaksosten nimet  
HUOM! AINULT KOOS ASESÕNAGA 
 
Tähendused 
 
•  SINUN YSTÄVÄSI ( ON /  OVAT  ) 
–   SINU SÕBER (kes? /  kuka ? =  ains .nim.) 
–   SINU SÕBRA (kelle? / kenen? = ains.omast.) 
–   SINU SÕBRAD (kes? / ketkä? = mitm.nim.) 
 
Sano viroksi! 
 
•  Kätesi ovat taskussa. 
•  Käteni on taskussa. 
•  Kätemme ovat taskuissa. 
•  Hänen kätensä on taskussa. 
•  Kari osti siskolleni sormuksen. 
•  Kari osti siskollesi sormuksen. 
•  Etkö pidä musiikistamme? 
•  Etkö pidä musiikista? 
•  Etkö pidä heidän musiikistansa? 
•  Pekka juo oluttasi. 
•  Pekka juo oluttansa. 
•  Äidilläni on uusi hevonen. 
•  Äidillänne on uusi hevonen. 
•  Vietän joulua perheeni kanssa. 
•  Vietän joulua perheenne kanssa. 
•  Vietän joulua hänen perheensä kanssa. 
•  Korvasi ovat punaiset. 
•  Korvanne ovat punaiset. 
•  Korvani on punainen. 
 
*************************************************************** 
 
Häälduseripärad   
 
kõrisulghäälik (glottaaliklusiili 
 
•  moodustatakse õhu kinnipidamisega  kõris   
•  eesti keeles kuulda vaid eitavas abisõnas 
–  mkmk     (LOE: õqõ / äqä [võru kirjapilt]) 
•  võru, setu ja soome keeles sõna lõpus  
 
Miks selline nähtus? 
 
•  Keeleajalooliselt on sõna lõpus olnud  konsonant , mis on kadunud. Nüüd on  vokaal  ja 
jäänuklõpuke (kõrisulghäälik) 
–   veneh* > vene' (paat) 
–   menek* >  mene ' (mine!) 
–   kolmet* > kolme' (kolm) 
* vanaaegsed vormid 
 
 
Millal seda on kuulda? 
Peamiselt viiel juhul: 
 
1) enamasti e-ga lõppevate sõnade lõpus 
 
•  terve' (tere!) 
•  sade' (vihm) 
•  katse' (pilk) 
 
2) käändelõpu -lle (kellele / millele) lõpus 
 
•  minulle'  sinulle'  meille' 
•  lapsille' 
 
3) verbi algvormis ehk sõnaraamatuvormis (mida teha?), kui sõna lõpeb ühe vokaaliga 
 
•  olla'  tulla'  mennä'   juosta' 
 
4) “sinule” (ainsuse teisele isikule) suunatud käsu puhul (tee!) 
 
•  ole’    laula ’   mene’   tule’    kuule ’ 
 
5) verbi eitavas vormis (mitte eitussõnas, vaid sellele järgnevas verbivormis) 
 
•  En  halua ' (Ma ei taha) 
•  Älä tule' tänne! (Ära tule siia) 
 
Kuidas ilmneb lause häälduses? 
 
1) Kui kõrvuti satub kaks vokaali, on kuulda õhuvoo sulgumist:  
 
•  Anna' 'ollan_ny(t)! (Lase nüüd olla) 
•  Mene' 'ulos! (Käi välja!) 
 
2) Kui kõrvuti satub vokaal (jäänuklõpuke) ja konsonant, siis on kuulda kahte konsonanti: 
 
•  Tervet_tuloa! (kirjak. Tervetuloa!) 
•  Otak_kahvia! (kirjak. Ota kahvia!) 
•  Tulet_tänne! (kirjak. Tule tänne!) 
 
******************************************************************** 
MINÄ + EN 
 
Minä en halua tulla huomenna kouluun. 
Sinä et... 
Hän  ei... 
Me emme... 
Te ette... 
He eivät... 
 
MINÄ + EI 
 
Minulla ei ole koiraa. 
 
Minua ei kiinnosta urheilu.