Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gilgameš (6)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tuule Kivihall
10c
Gilgameši
lugu
Kuningas Gilgameš oli Uruki
linna valitseja ja vägevaim kõikidest teistest valitsejatest.
Temale polnud võrdset võistlejat ning ta põlvnes jumalate soost,
kaks kolmandikku temast oli jumal, üks kolmandik inimene. Gilgameš
oli väga nõudlik, sest ta soovis, et tema linn oleks teistest mitu
korda tugevam ning seetõttu ei andnud ta kellelegi rahu ja kõik
pidid alatasa tööd tegema, isegi lapsed. Kuningas oli ka
naistemees, ta tõi enda juurde kogu aeg noori neide, hoolimata, kas
nad olid abielus või mitte. Lõpuks aga vaevas see kõik Uruki linna
rahva ära ja kodanikud tulid kokku nõu pidama . Kaebused kostusid
jumalateni ning nüüd otsustasidki jumalad luua Gilgamešile väärika

Gilgameš #1 Gilgameš #2 Gilgameš #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 105 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dasistjatoll Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Gilgameš

Gilgames Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Ivi Eiche 2008, Tallinn Sisu kokkuvõte Eepos Gilgamesist on maailma kõige vanem lugulaul, mis on kirjapandult meie päevini säilinud. Kuningas Gilgames valitses Uruki linna umbes viie tuhande aasta eest ­ nõnda igatahes kinnitavad sumerite pärimused. Uruki linn asus Eufrati jõe kaldal Mesopotaamias. Kreeka keeles tähendab 'mesopotaamia' 'jõgedevaheline maa'. Paikkonda hakati nõnda nimetama sellepärast, et see asus kahe suure jõe ­ Eufrati ja Tigrise vahel. Gilgames rajab Uruki linna ümber müüri, mis paneb meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole pöörduma. Jumalad lasevad voolida jumalanna Arurul Gilgamesile väärilise vastase ­ Enkidu. Enkidu oli metsik ja tugev, ta elas koos loomadega, toitus metsloomade piimast ja rohust. Gilgames saab temast teada ühe küti kaudu, kes avaldas pahameelt, et tema püüniseid lõhub keegi metsla

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Gilgameš

Sisukokkuvõte: Uruki lonnas valitses kuningas Gilgames, kes oli kõigist vägevaim valitseja. Ta põlvnes jumalate soost. Oma emalt, jumalannalt, oli ta kaasa saanud tohutu jõu, kauni välimuse ja ägeda loomuse. Pea uljalt püsti nagu tarval, kõndis Gilgames Uruki linna müüril ja vaatas oma valdusi. Uhke oli Uruki müür, rohkem kui viie mehe kõrgune. Gilgames ehitas selle müüri oma rahva kaitseks. Hommikust õhtuni vormisid meistrid savist telliseid, kandsid neid vitstest punutud korvidega ehitusele kokku ja ladusid seina. Gilgames ei andnud päeval ega öösel kellelegi rahu. Uruk pidi olema kõige vägevam linnade seas ja Gilgames kõige kuulsam kuningas. Inimesed töötasid päevast-päeva. Viimasel ajal oli rahvas nurisema hakanud. Linnamüüri ehitamine ei näinud otsa lõppevadki. Oleks Gilgames ainult tööga mehi vaevanud! Vaevalt jäi kuninga pilk pidama mõnel kaunil neiul, kui Gilgames kaunitari jalamaid enda juurde käskis tuua. Lõppuks katkes Uruki

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Gilgameš

Gilgames Gilgames oli Uruki linna valitseja (ta oli kõigist kõige tugevam). Kahjuks tal ei olnud endale sobivat vastast. Seejärel palus taevajumal Anu Arurul ( inimeste loojal) Gilgamesile talle väärilise kaaslase looma, kellega jõudu katsuda ja võistelda. Aruru võttis Anu käsku kuulda ning voolis savist sangari valmis, pannes talle nimeks Enkidu. Ta pühendas Enkidu sõjajumal Ninurtale. Enkidule meeldis koolmel joomas käia ning kord sattus kütt talle peale. Enkidu oli mees, keda loomad ei kartnud, kuna ta jõi koos nendega koolmel ja magas koos nendega. Nüüd oli vaja võõrutada Enkidu loomadest ja teha temast tsiviliseeritud mees. Selleks saadeti Enkidu juurde rõõmupiiga Samhat, kes oma võludega tsiviliseerib metsiku mehe. Tänu Samhatile saab Enkidu inimeseks. Kui Enkidu ja Gilgames kohtusid, läksid nad kalema, aga natuke aega hiljem sai neist sõbrad.Uruki linnale oli vaja seedripuid, mis asuvad Humbaba metsas. Seal metsas elas aga

Kunstiajalugu
thumbnail
1
docx

Gilgameši kokkuvõte

Gilgames Kuningas Gilgames valitses Uruki linnas umbes viie tuhande aasta eest ­ nõnda igatahes kinnitavad sumerite pärimused. Uruki linn asus Eufrati jõe kaldal Mesopotaamias. Mesopotaamia on üks kõige vanemaid pideva inimasustuse alasid. Umbes viie tuhande aasta eest rajasid sumerlased tammide ning kanalite võrgu ja õppisid tulvavett kõrvale juhtima. Eeposeski on juttu suurest veeuputusest, kus said surma kõik inimesed peale Utnapisti ja tema kodakondsete, kellele jumalad õigel ajal märku andsid laeva ehitamiseks. Mitu tuhat aastat hiljem on sedasama motiivi kasutatud ka Piibli-legendides ülemaailmsest veeuputusest. Piiblis on veeuputus jumalate karistus inimestele nende pattude pärast, aga eeposes on see pigem jumalate tujukusest tingitud. Nähes, mis uputuse ajal maa peal sünnib, ehmuvad ka jumalad ise ära. Kuningas Gilgames oli kaks kolmandikku jumal ning üks kolmandik inimene. Ta ehitas oma rahva kaitseks müüri. Kuna talle

Kunstiajalugu
thumbnail
1
doc

Gilgameš

,,Gilgames" Kirjandusteose analüüs Sumerite eepos ,,Gilgames" on maailma vanim eepos, mis kirjutati kaheteistkümnele savitahvlile ja see koosneb umbes kolmest tuhandest reast, millest loetavad on tuhat kakssada. Teose peategelase prototüüp valitses umbes 5000 aastat tagasi Mesopotaamias Uruki linnas. Jutustuse alguses polnud Gilgames hea ja suuremeelne valitseja, vaid pigem rõhus rahvast. Ta oli pannud inimesed Urukile müüri ehitama, et linna kaitset tõhustada. Legendid Gilgamesist hakkasid levima pärast tema surma ja kui leiutati kiilkiri, pandi kirja ka lood tema vägitegudest Teose sõnumiks on minu arust see, et inimene peab tööd tegema ja oma autasud välja teenima. Minu arust vastab see tõele, sest elus ei saa midagi niisama. Et elus edasi jõuda ja midagi saavutada pead kõvasti tööd tegema. Üheks põhjus ­ tagajärjeks on teoses see, kui Gilgames on Uruki linna rahva vastu

Kirjandus
thumbnail
6
doc

Kirjanduse arvestus

Kirjanduse arvestus (KI1) 1. Müüt Müüt on jutustav pärimus, mis seletab lahti inimeste arusaamist maailma ja inimese algupärast, olemusest ja tähendusest. Müütide tegelasteks on tihti üleloomulikud tegelased ­ kangelased, jumalad jne. Müüdid olid maailmapildi raamistikuks ja selgitajaks. Müüdid on andnud paljudele kirjandusteostele ainestikku ja olnud eeskujuks. Müüdid on olnud ka kultuuri ülevalhoidjaks ja selle edasikandjaks. Müüdid on tavaliselt välja mõeldud, aga sageli on nad üles ehitatud mingi tõsiasja põhjal. Ilukirjandus arenes välja müütidest. 2. Suuline ja kirjalik kultuur Suuline kultuur: Kirjalik kultuur: Seotud tugevasti looduslike sümbolitega orienteeritud minevikule suunatud tulevikku ­ tähtis osa sümbolid ennustamisel ja ennetel sümbol meenutab mõtet ainulaadsed

Kirjandus
thumbnail
11
doc

Antiikaja kirjandus

Kirjandus Mõisted o Retoorika ­ kõnekunst o Heksameeter ­ o Koinee ­ ühine Kreeka kirjakeel, mis tekib umbes 4.saj eKr o Kanooniline tekst ­ rangelt vormidele vastavad o Poeetiline tekst ­ neid saab/võib tõlgendada o Mimesis ­ kunsti olemise tuum, looduse jäljendamine kunstis o Katarsis ­ puhastumine esteetilise elamuse läbi, tunnete õilistamine o Tragöödia ­ kurbmäng o Eepos ­ ulatusliku sisuga jutustav teos, värsimõõdus ja aluseks on sündmus rahva elus o Filosoofia ­ o Arhitekst ­ tekst, millesthilisemate tekstide loojad eeskuju võtavad, mille motiive kasutatakse o Eleegia ­ mis tahes sisuga luuletus eleegilistes distihhonides (heksameeter + pentameeter), kurvatooniline luuletus o Maailmakirjandus ­ eri rahvuskirjanduste väärtuslikem osa, mida tunnustatakse kogu maailmas o Müüt ­ vanade rahvaste muitend, mis edastab rahva hulgas levinud traditsioonilis

Kirjandus
thumbnail
7
doc

Mesopotaamia -"jõgedevaheline maa"

Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab ,,jõgedevahelist maad". Need kaks jõge on Eufrat ja Tigris. Mesopotaamia oli loodusvaradelt üsna vaene. Peamine tooraine oli savi, mida leidus rikkalikult, teataval määral ka datlipalme ja pilliroogu. Tigrise ettearvamatud üleujutused tekitasid sageli suuri purustusi. Puitu, metalle jm tuli hankida välismaalt. See põhjustas Mesopotaamia tsivilisatsiooni leviku, kuid samas ka võõraste sagedasi sissetunge. Põlluharimine ei toimunud ainult viljakal poolkuul. Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme. EELDÜNASTILINE PERIOOD VI-IV AASTATUHANDEL VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel ­ tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, millest at II poolel kujun

Ajalugu




Kommentaarid (6)

ploomk profiilipilt
Kristen Ploom: hea kokkuvõte.

päästis mind raamatu lugemisest

tänud
17:05 07-11-2010
junts123 profiilipilt
junts123: Väga hea kokkuvõte, TNX :D
18:51 08-11-2010
Rommula profiilipilt
Rommula: hea kokkuvõte , soovitan
21:05 26-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun