Kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika 1227 Liivimaa vanem riimkroonika 1290 Balthasar Russowi Liivimaa kroonika 1578 Statistika 1200 100 000-200 000 Taani hindamise raaamat 1242 Loeng 10.03.2012 Õigusaktid 13. sajandi alistumislepingud (52 Jüri Uluots) 1227 Riia linnaõiguse Tallinna variant 1279 Haapsalu- Riia võeti eeskujuks 1282 Lüübeki õigus Raehärraks saamisel, kestis see tiitel neil kuni surmani. Kaupmeestest enamasti said raehärrad. 17.sajandi plakatid 1686-1832 kirikuseadus 1710 kapitulatsiooniaktid 18. sajandi ukaasid ja patendid 1802, 1804, 1816/1819, 1849, 1856, 1865 JA 1880-1890. Aastate talurahvaseadused. Balti provintsiaalseadustik 19 sajandil, mille kolmas osa 1864 nn Balti eraseadus. 1906 Vene riigi I põhisedus EV põhiseadused 1920 (riigikogu, I riigivanem Ants Piip), 1934 (vapside põhiseadus, enamlase ja kenamlased hakkasid koostööd tegema, vapsid suruti maha, Päts sai võimule)1938 (diktaatorlik võim), 1992
ja 1819. a. talurahvaseadustega? (3p) Pärisorjus kaotati, talupojast sai vaba talupojaseisus. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara. 1 Ajalugu 5.Miks tekkis eestlaste hulgas massiline usuvahetusliikumine? Millisesse usku mindi? (2p) Sellepärast, et kirikuseadus kaotas luteri usu riigiusuna. Selles asemele tuli nüüd kreeka-katoliku õigeusk millesse nüüd hakati uskuma ja tehti usuvahetus. 6. Selgitada (1p) a) Kroonupalat Majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile ja seda juhtis viitsekuberner. b) magasivili- viljavaru millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. 7.Kuidas on mõjutanud Eesti ajalugu Aleksander I ? (1p) Kinnitas talurahvaregulatiivi. Vabastas talurahva. 8
võimukriis. Mässulisi kutsuti dekabristideks ja nad olid salaühingute liikmed. Nad nõudsid võimu kukutamist, pärisorjuse kaotamist, kodanikuvabaduste kehtestamist. Läänlased ja slavofiilid - Kui oli vaidlus venemaa edasise arengutee üle olid läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad ning slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. EESTI 1876- selle aastani valitses Balti kubermange kindralkuberner 1832-tehti kirikuseadus mis piiras luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks riigiusuks sai vene õigeusk 1802-võeti vastu esimene talurahvaseadus mis algas sõnaga ''Iggaüks'', selles seaduses manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubati neil omada vallasvara. 1804- uus seadus millega määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigusi 1816- eestimaal kaotati pärisorjus ( 1817 kuramaal ja 1819 liivimaal)
1858 Kreenholmi Manufaktuuri loomine e. 1870 Peterburg-Tallinn-Paldiski raudteeliini avamine f. 1877 Vene linnaseadus g. 1802 Tartu ülikooli taasavamine h. 1806 Tarto maa rahwa Näddali-Leht hakkas ilmuma i. 1821-1823 ja 1825 ilmus Marahwa Näddala-Leht (toimetas O. W. Masing) j. 1848-1849 ajakiri ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (Fr. R. Kreutzwald) k. 1832 ülevenemaaline kirikuseadus l. 1843 ilmus E. Ahrensi eesti keele grammatika, mis võttis aluseks põhja-eesti keskmurde m. 1838 Õpetatud Eesti Seltsi loomine n. 1857 ilmus ,,Kalevipoeg" (saksa keeles) o. 1863 ilmus ,,Kalevipoeg" eesti keeles
Piiskop Kõrgeim vaimulik Kindralsuperintendant Konsistoorium (Tallinnas) Kiriku kõrgeim Ülemkonsistoorium (Tartus) valitsemisorgan Praostkondadeks Kubermang jagunes Praostkondadeks Kirikukihelkondadeks Praostkond jagunes Kirkukihelkondadeks · 1686 uus kirikuseadus · Toetati ja parandati kirikuid · Parandati kirikuõpetajate haridustaset · Lähendati talupoegi kirikuga (Vöörmünder-auväärne isik talupoegade hulgast valitud, kes tegeles kiriku majandusasjadega). · Korraldati nõiaprotsesse Talurahvaharidus: Kõik oli hästi, kuna usuvooluks oli saanud luretlus. See mõjutas positiivelt hariduse arengut ning Piibli lugemist. Kuid probleemiks olid: *koolide vähesus
Eestikeelse kirjasõna levik soo-dustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19. saj teisel poolel, mille ühtlustamisel olid suured teened Kuusalu pastoril Eduard Ahrensil, kes koostas 1843. a uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde. Ühiskonna vaimuelu üheks oluliseks kujundajaks jäi ka 19. saj luteri usu kirik, mis säilitas esialgu oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase osalise iseseisvuse, kuid 1832. a vastu võe-tud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas aga luterliku kiriku eesõigusliku seisundi. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles valitsusringkonnad hakkasid järjest enam nägema vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks, kuid ei saanud ka ,,keisri usk" Eesti- ja Liivimaa kubermangus kaugeltki mitte valitsevaks. Baltisaksa arhitektuuris valitses 19. saj esimesel poolel klassitsism, mis avaldus eelkõige mõisaarhitektuuris (Saku,
· estofiil haritlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri · 19. sajandi alguses 4-astmeline ühtluskool: maakondades kihelkonnakool ja kreisikool; kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool · 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · vallakool algas talurahva haridustee b) eestikeelne trükisõna · 1842 Eestimaa Kirjanduslik Ühing (andsid välja rahvuseepose "Kalevipoeg") c) usuelu · 1832 ülevenemaaline kirikuseadus, luteri usk kaotas priviligeeritud seisuse · riigiusk kreeka-katolik õigeusk 6. Rahvuslik liikumine Eestis: a) eeldused; b) rahvuslikud ettevõtmised; c) rahvusliku liikumise liidrid, nende seisukohad ja tegevus; d) rahvusliku liikumise allakäigu põhjused. a) Eeldused : · Eesti ala majanduslik arenemine · eesti haritlaste esimese põlvkonna teke · koolihariduse levik · kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine
kirjakeele võidulepääs. Uued usuliikumised Vennasteliikumine- ei teinud vahet seisustel ega rahvustel, talurahva seas laialdane toetus. Maltsveti liikumine- sihiks rahva päästmine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. Seltsiliikumine- hõlmas soliidseid teadusseltse, laulukoore jne Vene õigeusu kirik 1832.ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luteri kiriku privileegitud seisundi. Ametlikuks riigiusuk sai kreeka-katoliku õigeusk. Haritlaste seltside teke Loodi 1839 Õpetatud Eesti Selts , mille eesmärgiks oli enedada eesti rahva ajalugu ja tänapäeva. 1842. Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Anti välja rahvuseepos ,,Kalevipoeg". Rahvakoolid õpetajad moodustasid
kubermangu linnades *ülikool Õpetajate kaadri tagamine koolidesse -Tartusse rajati 1828.a elementaarkooliõpetajate seminar Esimene eesti k ajaleht -1806.a kevadel Tarto maa rahwa Näddala-Leht -Otto Wilhem Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821-1823, 1825) Marahwa Näddala-Leht Uus eesti kirjaviis -Kuusalu pastor Eduard Ahrens koostas 1843. aastal uue eesti keele grammatika Luteri kiriku seisund -1832.a vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luterliku kiriku privileegitud seisundi. See polnud enam riigiusk. Ametlikuks sai kreeka-katoliku õigeusk Usuliikumised -Vennasteliikumine kindel organisatsioon; palvemajades valitses demokraatlik õhkkond, mis ei teinud vahet ei seisustel ega rahvustel; leidis talurahva seas laialdase toetuspinna -Maltsveti liikumine rajajaks Juhan Leinberg; 1860.aastatel ühines liikumine väljarändamisliikumisega Baltisaksa kultuurisaavutused
1645 sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel. See lõpetas II Põhjasõja. Ruhnu saar läks Rootsile. 1681 Karl XI kaotas Liivimaal reduktsiooniga riigistatud mõistats pärisorjuse. 1684 asutati Forseliuse seminar. Talurahva harimiseks. 1686 võeti vastu uus kirikuseadus. Esimene piibli- ehk keelekonverents. Anti välja Virginiuste poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament. 1688 Forselius upub Stockholmist Eestisse sõites. Liivimaal hakatakse riigistama ka neid aadlike mõisaid, mis kuulusid neile enne Rootsi valitsusaega. 1700 Algas Põhjasõda. toimus Narva lahing Rootsi ja Vene vägede vahel. Rootsi võitis ja talvitus Laiuse linnuses. 1708 toimus Vinni lahing. Veneased küüditasid Tartu ja Narva kodanikud Vnemaale ja lasid Tartu linna õhku
docstxt/.txt
hariduspüüdlustele, olid koolid peagi olemas enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades. Koolide kõrval omas lugemisoskuse omandamisel olulist osa ka koduõpetus. Edaspidi hakatigi koolidesse nõudma eeskätt neid lapsi, keda kodus ei suudetud õpetada. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Täiendava muutuse rahvahariduse korraldusse tõi 17. sajandi lõpul absolutistliku kuninga Karl XI (valitses aastail 16721697) ajal Eestis kehtestatud Rootsi kirikuseadus, mille ettekirjutusel olid sajandi lõpuks rajatud talurahvakoolid kogu Eestis ning seatud kindlatele alustele koolmeistrite tasustamine. 1680. aastaid iseloomustab lugemisõpetuse kampaania ka Rootsis.Sellel ajal sai alguse Eesti erakordselt kõrge kirjaoskuse tase, mis juba 19. sajandil ületas enamuse teisi maid Euroopas. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavalt kõrge
· ,,Perno Postimees" -J.V.Jannsen , pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. Ilmus 1857. · Vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. · ÜHTSE KIRJAKEELE VÕIDULEPÄÄS- 19.sajandi teisel poolel. · Eduard Ahrens- Kuusalu pastor, koostas 1843 uue eesti keele grammatika, aluseks põhja- eesti keskmurre. KIRIK. · LUTERI USU KIRIK- 19.saj ühiskonna vaimuelu oluline kujundaja. · 1832-ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luteri kiriku priivilegeeritud seisundi. · KREEKA-KATOLIKU ÕIGEUSK- ametlikuks riigiusuks. · Vennasteliikumine- demokraatlik õhkkond, eiteinud vahet seisustel ega rahvustel , talurahva seas laialdane toutuspind( 150 vennaste plvemaja, 50000 ametlikku liiget) · Maltsveti liikumine-1850 Järvamaa idaosas ja Harjumaal. Rajaja Juhan Leinberg. BALTISAkSA KULTUURIELU. · Keskus Tartu, seotud otseseslt ülikooli taasavamisega.
Sageli talurahvakuningaks nimetatud Karl XI oli juba reduktsiooni algul teatanud kavatsusest kaotada Eestis riigimõisates pärisorjus, mida mujal Rootsis ei tuntud. Rootsi kirikupoliitika üks osa oli talurahvast lugema õpetada ja ka maakeelse kirikukirjanduse väljaandmine, mis kõik pidi lõpptulemusena aitama kaasa aitama riigiusu-luterluse-maksmapanekule. Eesmärgiks oli neil ja maakoolide loomine. 17. sajandi lõpul kehtestati kirikuseadus, mille ettekirjutisel olid sajandi lõpuks rajatud talurahvakoolid kogu Eestis. Nelja aasta jooksul sai õpetust ligi 160 eesti soost noormeest, kes hiljem asusid tegevusse üle Eesti. 17. sajandi esimesel poolel levis lisaks sõjakoledustele katk, mis hävitas väga suure osa Eesti rahvastikust, mõisnikud ja pastorid kaasa arvatud. Aastatel 1665- 1690 ei toimunud katku tõttu õppetööd isegi Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal suletud Tartu Ülikoolis. 1694
võita Saksa vürstiriike, kellele oli vaja näidata, et uusi provintse koheldakse leebelt. Leiti, et provintsiaadliga tülitsemise asemel on kasulikum kindlustada nende lojaalsus. 5. Karl XI võttis võimu ainuisikuliselt enda kätte, esimeseks sammuks oli reduktsioon, millest Liivimaa privileegidele viidates keeldus ja selle tagajärjel saatis kuningas aadli omavalitsusorganid laiali. Aadliopositsiooni juht mõisteti surma. Jõustati 1686.a. Rootsi kirikuseadus ja asjaajamiskeeleks sai Rootsi keel. Ptk 3. Mõis 1. 1) Rootsi riigi pingeline rahanduslik olukord, lakkamatud sõjad ja tühi riigikassa. 2) Läänistamisega tasuti võlgasid aadlile, riigiametnikele jne. 3) usuti, et riik peaks saama tulu kaudsemalt -> maksudest, tollidest ja aktsiisidest. 4) Kardeti mõisate majandamisega seotud lisakulusid. 2. Rootsi kõrgaadel ei asunud Eesti ja Liivimaale elama. Vahle harva käidi Balti mõisates
vaid Tallinna linnaõigust, mis kehtis kõigis Eesti linnades. Suuremate linnade kodanikkond jagunes kolme allseisusesse, millest kõrgema moodustasid raehärrad (magistraat), seejärel gildid (kaupmehed) ja väikegildid ehk tsunftikäsitöömeistrid. Venemaaga ühinemisel Luteri kirik allutati provintsiaaltasandil rüütelkondadele ja linnade tasandil magistraatidele st., et kiriku juhtimisest võtsid osa nüüd ka aadlikud, kuigi 18 sajandi jooksul kehtis kogu Liivimaal Rootsi 1686a. kirikuseadus. Maakirikutes kuulus pastori ametisse kutsumine kihelkonna mõisale ja kes pidi valdama kohalikku keelt. Pastori kohustuseks oli peale jumalateenistuse läbiviimist ka padentide (seadus, määrus) edastamine, statistiliste andmete kogumine, võimude informeerimine pagenud talupoegadest ja maaseaduse rikkumisest. Patori ülessanneteks oli ka välja selgitada, kellel on kohustus koolis käia (7-12a. kellel ei olnud
Struve, füüsik M.H. Jakobi, embrüoloogia rajaja K.E von Baer Ühtluskooli astmed: vallakool, kihelkonnakool, kreiskool, gümnaasium 1828. aastal rajati elementaarkooliõpetajate seminar Tartusse 1806. aastal esimene ajaleht ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht" 1857. aastal J.V Jannsen andis välja Pärnu Postimehe 1843. aastal andis E.Ahrens välja eesti keele grammatika Luteri uks oli 19. saj algul valitsemaks, millel oli oma valitsemiskorraldus. 1832. a vastu võetud kirikuseadus kaotas luteri kiriku privileegitud seisuse Ametlikuks riigusuks sai kreekakatoliku õigeusk Hoogu sai vennasteliikumine Maltsveti liikumine Edendati kunstielu, taasavati ülikool, asutati joonistuskool, arhitektuuris valitses klassitsism, kirjandusteosed käsitlesid kohalikke olusid Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised Faehlmann ülikooli eesti keele lektor J.Köler maalikunstnik P.Karell arst 1838
· Inimesed, kellel pole kodu · eakad inimesed · vaimse tervisega inimesed · puuetega inimesed · sõltlased · töötud inimesed 4. Millised on sotsiaaltöö eesmärgid? · Aidata abivajajaid, · Aidata inimestel olemasolevaid võimalusi ära kasutada. Hoolekande ajalugu 1. Milline on vanim pensioni liik? · Sõjaväelaste pension 2. Milline muudatus toimus Euroopas 400- 500 aastatel pKr kirikuseaduses? · Kirikuseadus käskis rikastel aidata vaeseid 3. Kes pidi Eestis vanade eest hoolitsema keskajal, mis soodustusi tal oli? · Vanurite eest pidid hoolitsema pärandi saajad. · Olid vabastatud kiriku maksust 4. Mis ajast pärinevad esimesed andmed hoolekandelisest tegevusest Eestis ( kes tegelesid kellega, kus ja kuidas tegelesid?) · 13- 14. saj. Pärinevad esmased hoolekandelised tegevused Eestis · Kloostrites seoses ristiusu levikuga · Mungad tegelesid abivajajatega
Jhering KONSISTOORIU kõrgeim kiriku ÜLEM- M (Tallinnas) valitsemise organ KONSISTOORIUM (Tartus) praostkondadeks kubermang jagunes praostkondedeks kirikukihelkondadek praostkonnad kirikukihelkondadeks s jagunesid - 1686 võeti vastu uus kirikuseadus, mis kehtis Eesti alal kuni 1832. - parandati kiriku materiaalset olukorda; toetati kirikute taastamist. - parandati kirikuõpetajate haridustaset; selles oli tähtis roll Tartu ülikoolil, kus õpetati välja ka tulevasi luterlikke vaimulikke. - üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule. Valdavaks sai emakeelne jumalateenistus! ; talupoegi kaasati koguduste töösse (N:
saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Eestikeelne kirjasõna: · Eestikeelset esimest ajalehte hakkas välja andma 1806.a kevadel Otto-Wilhelm Masing Tarto Maa rahwa Näddali-Leht. · Eesti uuele kirjaviisile pandi alus aastal 1843. Eduard Ahrens, kes koostas uue Eesti keele grammatika. Kiriklikud olud ja usuliikumise: · Luteri kirik oli endiselt ühiskonna vaimuelu oluliseks kujundajaks. · 1832.a vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas aga luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. · Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimaal. · Vennasteliikumine leidis talurahva hulgas laialdase toetuspinna, kuna ei teinud seisustel, rahvustel vahet. · 1850.a levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg. Baltisaksa kultuurielu: · Seltsiliikumised · Arhitektuuris valitses klassitsism
hindamine ja kaardistamine. Politseilisi ülesandeid hakkasid täitma riigi poolt määratud ametnikud - kreisifoogtid. Aallutati aadelkond kubernerile ning kaotati rüütelkonna maanõukogu. 20) LIIVIMAA KINDRALKUBERNER TULEB 1699. A. KOOSTADA ETTEKANNE ROOTSI KUNINGALE VÕITLUSE KOHTA VÄÄRUSUGA. KOOSTA ETTEKANDE KAVA. -Taastame kirikud -Peab kirikuõpetajaid usuteaduskonnas õpetama. Emakeelne jumalateenistus -Võetakse vastu kirikuseadus. Tõlgitakse Uus Testament Lõuna-Eesti keelde -Usuraamatud -Talupoegadele kooliharidus kohustuslik. Piibli järgi lugema õppimine -Forseliuse õpetajate seminar -Nõiad tuleriidale -Tänu sellele on luteriusk kinnitatud 21) MIDA PIDASID ROOTSI VÕIMUD VÄÄRUSUKS? MIKS HOIDSID EESTLASED OMA VANADEST USKUMUTEST JA KOMMETEST VISALT KINNI? MIDA VÕTTIS RIIGIVÕIM ETTE VÄÄRUSUGA VÕITLEMISEKS? TOO 4 NÄIDET. MIS TOIMUS EUROOPA KIRIKUPOLIITIKAS 17. SAJANDIL II POOLEL? VÕRDLE SEALSEID
sajandil? Millest see tingitud oli? (lk 114) Manufaktuuide asutamine Narva, Tallinna. 12.Mis oli, millal toimus ja milles avaldus vastureformatsioon Eestis? Selle põhjused ja positiivsed jooned siinsele vaimuelule? (lk 115) 16. sajandi teine pool kuni 17. sajandi algus. Vastureformatsioon- Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. a) 1686 võeti vastu uus kirikuseadus, mis kehtis Eesti alal kuni 1832. b) Parandati kiriku materiaalset olukorda ja toetati kirikute taastamist. c) Parandati kirikuõpetajate haridustaset, milles oli tähtis roll Tartu ülikoolil, kus õpetati välja ka tulevasi luterlikke vaimulikke. d) Üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule: valdavaks sai emakeelne jumalateenistus; talupoegi kaasati koguduste töösse (nt vöörmünder-talupoegade hulgast valitud auväärsem isik, kes tegeles kiriku majandusasjadega).
Põhja-Eestis oli talude sissetulekuallikaks kartul, Saaremaal lambad. 4. Talurahva koorimised. Talupoeg pidi kandma järgmisi koormisi: lk 137 1) mõisa ees: teotöö (teorent), mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud (nt vakuraha) 2) riigi ees: pearaha maksmine, nekrutiandmine 3) kogukonna ees: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 4) kiriku ees: kirikumaksud. 5. Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet. lk 149 1832. aastal vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimail, vaid üks lubatud usulahke. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles nähti vahendit äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. 19. sajandi I poolel tõusis ka vennasteliikumine. See organisatsioon ei teinud vahet seisustel ega rahvustel ning leidis talurahva seas laialdase toetuse. Saj. II poolel hakkas liikumine vaibuma. 1850
igaühes vaimulik 39. Millega tegelesid ENSV hoolekande sihtgrupid rahukohtud? olid: sõjainvaliidid(eelistatud) [keskendus hoolekandetöö 33. Mida sätestas Rahukohtud menetlevad kriminaal- personaalpensionäride, kirikuseadus? ja mõningaid tsiviilasju. Kohtuasju sõjainvaliidide ja sõjaveteranide Tegi vaeste toetamise rikaste arutab piirkonnakohtunik aitamisele] kohuseks. (rahukohus). 46. Millega tegelesid 34. Millisest ajastust 40. Miks oli leidlapsi ENSV-s sotsiaaltöötajad?
ndatel andis Otto Wilhem Masing näddali-lehte välja. 1848-49 andis Kreutzwald välja ajakirja "maa-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on".1857 Jansen-"perno postimees". Vagakirjanduse asendasid seiklusjutud ja sentimentaalne lektüür. Krjakeele levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. 1843 E.Ahrens koostas uue eestikeelse grammatika,aluseks P-Eesti murre. Usuliikumised-19saj Ip valitses luteriusk.1832 võeti Venemaal vastu ülevenemaaline kirikuseadus-luteri usk kaotas eelisseisundi Balti kubermangudes. Ametlikuks riigiusuks Vene usk. Popiks muutus Vennaste koguduste liikumine-u50000 liiget. Saj.keskel hakkas Järvamaal ja Harjumaal levima Maltsveti liikumine, rajajaks Juhan Leinberg-rahva päästmine raskest maj. olukorrast usu kaudu. Baltisaksa kultuurielu-keskuseks Tartu-seotud ülikooli taasavamisega. Asutati joonistuskool. Raadi mõis kujunes ülikooli kõrval kunstielu keskuseks, kus käis kohal tollane vaimueliit
Kogukonna ees: teede korrastamine, magamisaida ja kooli ehitamine. Teetegemine oli üks tähtsaim. Igale talule näidati kätte kindel teelõik. 4. Kiriku ees: kiriku maksud, mis tagasid kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 5. Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet. 19.sajandilgi jäi üheks oluliseks vaimuelu kujundajaks luteri usu kirik, mis säilitas esialgu oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. 1832.aastal vastu võetus ülevenemaaline kirikuseadus aga kaotas luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles valitsusringkonnad hakkasid järjest enam nägema vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Usu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid. 19.sajandi esimesel poolel koges tõusulainet eelmisel sajandil alanud vennasteliikumine; nendes kogudustes ei tehtud vahet seisustel ega rahvusel
o maa jäi üldjuhul katoliiklikus ja linnas levis luterlus o kloostrite sulgemine luterlus ei suutnud kinnistuda o 16. saj keskpaiguks olid ka maarahvas luterlased · Liivi sõda (Rootsi luterlus, Poola katoliiklus) o pöörduti tagasi paganluse juurde (rahvas oli segaduses) o vastureformatsioon jesuiitide poole, maarahvas muudeti taas katoliiklikuks · Rootsi aeg 17. saj o luterluse kinnistumine (riigikirik 1632 kirikuseadus) o muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid · 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4. Eesti- ja Liivimaa kooliharidussüsteemi kujunemine keskajast 19. sajandini · muinajal õpiti esivanemate tarkustest · keskajal tekkisid kirikukoolid (toomkoolid, kirikukoolid, linnakoolid, kloostrikoolid: võimalus mõnel üksikul eesti soost inimesel) koolikohustust ei olnud o toomkoolid
o maa jäi üldjuhul katoliiklikus ja linnas levis luterlus o kloostrite sulgemine luterlus ei suutnud kinnistuda o 16. saj keskpaiguks olid ka maarahvas luterlased Liivi sõda (Rootsi luterlus, Poola katoliiklus) o pöörduti tagasi paganluse juurde (rahvas oli segaduses) o vastureformatsioon jesuiitide poole, maarahvas muudeti taas katoliiklikuks Rootsi aeg 17. saj o luterluse kinnistumine (riigikirik 1632 kirikuseadus) o muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4. Eesti- ja Liivimaa kooliharidussüsteemi kujunemine keskajast 19. sajandini muinajal õpiti esivanemate tarkustest keskajal tekkisid kirikukoolid (toomkoolid, kirikukoolid, linnakoolid, kloostrikoolid: võimalus mõnel üksikul eesti soost inimesel) koolikohustust ei olnud o toomkoolid
Riik jälgis, et usk oleks ühtne, aga kirikuorganisatsioon oli killustunud, eriti Balti provintsides. Territoriaalkirikud jagunesid kaheks: Rootsis ja Eestimaa kubermangus: episkopaalse territoriaalkiriku tüüp – piiskop ja puhtvaimulik konsistoorium Saksa aladel ja mujal Eesti alal: konsistoriaalse territoriaalkiriku tüüp – superintendent ja nii ilmalikest kui vaimulikest liikmetest konsistoorium (vaimulik seisus oli ilmaliku võimu all) 1686. aasta kirikuseadus, valitses Karl XI – absolutistlik valitseja. Kirikuseadus kehtetstati kogu Rootsi kuningriigis, sellega ühtlustati kirikukorraldus, moodustati ühtne luterlik kirikuorganisatsioon. Kogu kiriku valitsemine allutati kuninga võimule, esmakordselt sai kuningas kogu võimu kiriku üle. Vene ülemvõimu perioodil kadus riigi toetus luterlusele, Vene keiser esindas vene õigeusku ja vene keskvõimu jaoks ei olnud luterlus oluline. Kapitulatsioonid
· Kõik piirkonna tsiviil- ja kriminaalasjad 2. Linnusekohtud: teise astme kohtud(3tk) · Likvideeriti varsti, asemele: 3. Liivimaa õuekohus Tartus(1630- ) · Õuekohtude süsteem kehtis Rootsis-Soomes! · Intergreeriminr emamaa tuumikaladega Korrakaitse Liivimaal · Samas ei õnnestunud keskvõimu soov kehtestada Rootsi õigus LM-l: · Ainsa Rottsi seadusea kehtestus uus kirikuseadus(1686) · Korrakaitse kuulus sillakohtunikele · Igas maakonnas 1-2 · Liskas igas maakonnas sõjakomissar: · Määratlesid maarevisjonide alusel talupoegade kohustused sõjaliste objektide korrastamisel(nt kindlused ja teed) LM aadli omavalitsuskorralduse areng
saj (alates 1710.a) kohapeal ülikooli polnud ja baltisakslased käisid ülikooliharidust omandamas Saksamaal. Siia tuli ka riigisakslasi, kes pärit saksamaalt, sest baltikumis oli puudus haritlastest (arstid, juristid, kirikuõpetajad) ja siin olid ka teenimisvõimalused paremad. Kui varem Rootsiajal oli luterluses lubatud ainult ametlik vool, siis Vene võim luteriusus toimuvasse vahele ei seganud ja seetõttu levisid erinevad usuvoolud. Kehtis 1686.-1832. Rootsiaegne kirikuseadus. Oli 2 kirikuvalitsust Liivimaa konsistoorium ja Eestimaa konsistoorium, EM kons juht piiskop, LM kindralsuperintendent. Eesti aladel oli umbes 100 kirikukihelkonda, keskuseks kihelkonnakirik, kirikuõpetajateks olid sakslased. Mõisnik tegutses kui kirikupatroon, kelle maa peale oli rajatud kirik otsustas, kes kirikuõpetajaks saab. 18.saj I poolel tekkis luteri kirikus vool pietism. Pietistidest kirikuõpetajad taotlesid, et
süvenes absolutism, 1680 viidi läbi laialdane mõisate reduktsioon, mille alusel riigistati Liivimaal viis kuuendikku ja Eestimaal üle poole juba varem läänistatud mõisamaadest. Määrati kindlaks talumaade suurused ja maksukohustused. Rüütelkonna vaoshoidmiseks piirati ka aadli poliitilisi õigusi. Kuna 17. saj. vaimsust juhtis peamiselt religioon, oli kirjatarkuse õpetamise põhiülesandeks rahva ette valmistamine vaimuliku kirjanuduse lugemiseks. 1686. a. kirikuseadus nägi ette, et pastoritel oleksid koguduste nimekirjad ja et nad teaksid, kui kaugele keegi oma usuõpetustükkidega jõudnud on. Usinasti tuli selle poole püüelda, et lapsed ja sulased lugema õpiksid ja oma silmaga näeksid, mida Jumal püha sõnaga öelnud on. Seal, kus kirjaoskajaid köstreid veel polnud, tuli nad ametisse panna. Ka pidi pastor lapsevanemaid veenma, et nad nõuaksid oma lastelt usuõpetuse tükkide usinat õppimist. Kaplan või köster pidi laste õpetamist korraldama
kepihoopi. Talupoegadele anti ka õigus mõisnikke, kes kaitseseaduse sätetest kinni ei pea, kohtusse kaevata. Siiski jäi talupoegade olukord maha kunagisest, Rootsi-aegsest tasemest. Ulatuslikud talurahvarahutused ehk nn pearaharahutused puhkesid 1784. aastal, kuna talupojad said asehalduskorrast aru kui mõisakoormistest vabastamisest. Ulatuslikumad väljaastumised leidsid aset Räpinas (Puuaiasõda) ja Karulas. Kirikuelu: Kiriku tegevust sätestas 1686. aasta Rootsi kirikuseadus. Kirikut juhtisid kirikuvalitsused provintsiaalkonsistooriumid Liivimaal, Eestimaal ja Saaremaal ning linnakonsistooriumid Tallinnas ja Narvas. Liivimaa ülemkonsistooriumile olid allutatud 5 Eesti 18. sajandil alamkonsistooriumid Tartus ja Pärnus. Piiskopi institutsioon Vene ajal kaotati. Kõrgeimaks Eestimaa vaimulikuks loeti Tallinna Toomkiriku ülemõpetajat. Liivimaal oli kõrgeim
1843 Kuusalu kirikuõpetaja E.Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja eesti kirjakeele nn uus kirjaviis 5) Eesti rahvusliku kirjanduse kujunemine K.J.Peterson, F.Faehlmann, F.Kreutzwald: K.J. Peterson esimene rahvuslik poeet F.R. Faehlmann muistendite kogumise algataja F.R. Kreutzwald eepose ,,Kalevipoeg" looja 6) kiriklikud olud ja usuliikumised: Luteri usk säilitas oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia 1832 kaotas kirikuseadus privilegeeritud seisundi: polnud enam riigiusk Baltimail, vaid 1 lubatud usulahke kogu impeeriumi territooriumil Osades maakondades populaarne Maltsveti liikumine nende rajaja, Juhan Leinberg oli sõnaosav ja julge esineja, kelle sihiks oli rahva päästmine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu 12. Eesti vene võimu all XIX saj II poolel 1) Iseloomusta 1849.a/1856.a. talurahvaseadusi sisu, mõju talupoegade edasisele tegevusele:
Eesti oli küll usuleige, kuid armulaual käimine oli kohustuslik. Kes jumalateenistusest kõrvale hoidsid, maeti pühitsemata mulda. Pastor kirikupolitsei rollis Liivimaa vaimulike kohustuste hulka kuulus ka järelevalve koguduseliikmete eluviiside ja kommete üle. Valgustusasjastu pastorina ei ole Hupel moraalivalvurina erilist agarust ilmutanud. Nii näiteks kostis ta ülemkonsistooriumis noorte armunute eest, kes soovisid varem abielluda, kui kirikuseadus seda neile võimaldanuks. Järelevalve koolide üle Pastori tähtsaim ülesanne oli järelevalve oma kihelkonna koolide üle. Kooliõpetus oli seotud usuõpetusega. Lugema õppimiseks kasutati vaimulikku kirjandust. Põltsamaal oli kõrge lugemisoskus-74%. Piirduti vaid lugemis-ja lauluõpetusega, kus tähtsamateks õpetusvahenditeks olid katekismus ja lauluraamat. Kirjutamist talurahvakoolides üldse ei õpetatud. Põltsamaal oli
seaduste koostamist. Talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldusele. 19.saj hakati üle minema kohustuslikule koolisundlusele. 19.saj oli valitsevaks ilmalik kirjandus. (selle peamiseks levitajaks kalendrid) Püsivale eestikeelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kes 1857.a hakkas toimetama Perno Postimeest.(Ühtne kirjakeele võidulepääs) 19.saj säilitas luteri usk algselt oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. 1832.a oli ülevenemaaline kirikuseadus, millega luteri usk kaotas oma senise positsiooni. Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimail, vaid üks keskvalitsuse poolt lubatud usulahk. Ametlikuks riigiusuks sai kreeka-katoliku õigeusk. (hoogustus vennasteliikumine; Maltsveti liikumine- Juhan Leinberg) Pilet 6 Eesti ala valitsemine 18.saj, Balti erikord 1700-1710 toimus Põhjasõda, mille võitsid venelased. Algas Vene aeg. Soovides saada balti aadli poolehoidu
püsima. Seda väljendati juba 1710. aasta kapitulatsioonides. Et asi oleks lõplikult selge, paljuski Rootsi võimude initsiatiivil, läheb Augsburgi usutunnistus kirja ka Uusikaupunki rahulepingusse. Põhimõtteliselt tähendas seda, et jätkub institutsionaalne areng, ehk konsistooriumid, patronaadiõigus kirikute üle (konkreetse kihelkonna aadlikel on õigus kaasa rääkida oma kihelkonna kirikuelu juures). Kirikuelu kui selline iseseisvub, muutub sõltumatuks (1686. aasta Rootsi kirikuseadus seadis kõige kõrgemaks kirikuelu juhiks Rootsi kuninga), nüüd enam sellist ülemvalitsejat kirikul ei olnud (tsaar oli õigeusklik ja ei tundnudki kirikuelu küsimuste vastu oma provintsides huvi). Provintsides on tolereeritud ka kreeka katoliku kirik ehk apostellik õigeusk. Misjonitegevust õigeusklike poolt ei toimunud. Õigeusu kirikud vaid kindlale sihtgrupile, aga mitte veel elanikkonnale. Kui 1686. aasta kirikuseadus välja kuulutati, ei levinud provintsidesse eriti kiiresti.
19. saj keskel hakati üle minema ka koolisundusele. Eestikeelses kirjanduses sai valitsevaks ilmalik kirjandus, mille peamisteks levitajateks olid kalendrid. Ilmus ka esimene eestikeelne ajaleht. Jutukirjanduses said valitsevad seiklusjutud. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu sajandi II poolel. 19. sajandi alguses vaimuelu kujundajaks jäi endiselt ka luteri usu kirik. 1832. aastal vastuvõetud ülevenemaaline kirikuseadus aga muutis riigiusuks kreeka- katoliku õigeusu. Sellega loodeti impeeriumi äärealasid venestada ja Balti erikorda murendada. Hoogustus taas ka vennasteliikumine, mis leidis talurahva seas suure toetuspinna, kuna ei eristatud seisust ega rahvust. Sajandi teisel poolel hakkas see hääbuma. Oli ka veel nn. Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Leinberg, kes pidas oma ülesandeks rahva päästmise raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. See ühines aga väljarändamisliikumisega.
Saksa okupatsioon (1941-1944) 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda Hrustsovi aeg Breznevi aeg Gorbatsovi aeg: Perestroika, laulev revolutsioon ja iseseisvuse taastamine Eesti NSV suveräänsusdeklaratsioon Eesti vabariik Uusaeg Eesti 19. sajandi esimesel poolel. Krimmi sõda Nikolai I valitsusaeg tõi ka Eestis kaasa seaduste täpsema süstematiseerimise ja kodifitseerimise. 1832. aastal võeti vastu Vene protestantlik kirikuseadus, mis vahetas välja rootsiaegse, sellega lõppes kohalike luteri kirikute iseseisvuse periood ja nad allutati ülevenemaalisele luteri kirikule. Samuti asuti kodifitseerima provintsiaalõigust, mille tarbeks teostati ka massilisi arhiiviuuringuid, mille baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus. Hoogustus ka baltisakslaste ühiskondlik tegevus, loodi mitmeid uusi haridusseltse, sealhulgas ka estofiilseid
vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi. 14saj Liivimaa peegel: nö kohtu peegel, õigusaktide kogum-koodeks, kuhu olid koondatud kõik seadusega antud privileegid (nn asutamisürikud Haapsalu asutamiskiri). 1632 Tartu Ülikooli asutamiskiri Gustav Adolfi poolt välja antud. Plakatid: andis välja kuninga esindaja, kuberner. Kuberneri korraldusel pandi kiriku uksele ja kes oskas see luges, teistele loeti kantslis ette. 17saj kirikuseadus .1710 kapitulatsiooniaktid.19 saj. ukaasid ja patendid: talurahvaseadused, Balti provintsiaalseadustik 19saj, mille kolmas osa Balti eraseadus- aadli privileegidele rajatur valitsemissüsteem. 1906 Vene riigi I põhiseadus. EV põhiseadus: 1920 asutav kogu, 1934 rahvahääletusel,1938 Päts presidendiks,1992 rahvahääletusel. Ukaas: tsaarikorraldus, seadus. Nõukogude Liidu põhiseadused 1936, 1978 nõukogude konstitutsioon. 8. Audio-visuaalsed dokumendid
inimesed). Pühajõe mäss 1642 (talupojad hävitasid vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava vee rüvetamiseks. Kohale tulnud sõjavägi vaigistas nad. Kirikukorraldus: rajaja Joachim Jhering (1580 - 1657 Stockholm): Eestimaa ja Tallinna piiskop(kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine jne). Kiriku juhtivorganid(pärast Rootsi võimu kehtestamist): konsistooriumid (luterlikud kirikuvalitsused) Liivimaal ja Eestimaal, kindralsuperintendendid(1686 Rootsi kirikuseadus). 17. sajandil jäi luteri usk rahvale võõraks ja oli katoliku usuga segunendu muinasusund. Vene ajal: Säilis luteri kiriku roll (raske, õpetajatest ilma). Säilis rootsiaegne kirikukorraldus (kindralsuperintendendid). Luteri kiriku kõrvalvoolud sallitud: pietismi levik (kõlbelisus, kasinus, rahvalähedus), vennastekoguduste liikumine e hernhuutlus (usuvagadus, alandlikkus, kõlblus, sotsiaalne võrdsus, vendlus; vanade kommete (ka muinasusundi, paganluse) vastasus,
Läänemereprovintsides, lisaks sellele, et seal resideerus toona Liivima kindralkuberner, asutati sinna Rootsi kuningriigi teine ülikool Uppsala kõrvale ning 1630 loodi sinna Svea ja Turu õuekohtu kõrvale ka Rootsi riigi kolmas õuekohus. Nii tõusis tartu tähtsus ka kohtulinnana. Uued koolid jäid esialgu suletuks talurahva esindajatele. Suure arengu tegi 17saj kahtlemata läbi ka eestikeelne kirjasõna ning rahvaharidus. Viimast teotas muuhulgas 1686.a Rootsi riigi kirikuseadus, mille järgi pisis köstrid talurahva lapsi lugema õpetama. Eristaatus Vene impeeriumi koosseisus Riia ja Tallinn mängisid 18.saj Vene impeeriumi jaoks erilist rolli. Keiser Peeter I avaldas soovi , et kõik Vene impeeriumi linnad kujundada Tallinna ja Riia eeskujul. Ta tahtis küll näha Vene impeeriumi linnu sarnastena Tallinnale ja Riiale, kuid ta keeldus loomast alust nende linnade arengule. 1704.a alistusid venelastele Narva ja Tartu. Vene vägedele alistusid 1710.a 15 juulil Riia,
1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865- Hea usu põhimõtte funktisoonid (rakendusalad) 1940).Eelnõu väljatöötamist juhtis F.G. von Bunge. Aluseks: Tallinna ja Riia linnaõigus, Valdemar- Eriku lääniõigus, kohalikud maa- ja 1)Kohustuste sisu väljaselgitamine ja täiendamine (VÕS § 23 lg 1 p.4) rüütliõigused, kirikuseadus (1934), Rooma õigus. Sellest tulenevad üldine lojaalsus-, kaitse-, koostöö- ja teatamiskohustusKohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest (VÕS § 76 2
maanõunike kolleegium. Tavaliselt iga kolme aasta tagant koos istuva maapäevaga arutati läbi kõik riigivõimu tähtsamad kavatsused. Rootsi riigi seisuste esindusel -- riigipäeval -- Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlil esindust ei olnud Põhjasõda. Rootsi võimu lõpp Eestis Karl XI valitsuse läbiviidud reformid jõudsid Eesti olusid mõjutada vaid lühikest aega -- tegelikkuses kinnistus vaid Rootsi kirikuseadus; 1697. aastal suri Karl XI vähki ning troonile astus tema poeg Karl XII (valitses kuni 1718). Ent alustatud muudatuste lõpetamata jätmise peamine põhjus oli 1700. aastal Läänemere ruumis puhkenud Põhjasõda. 1699. aastaks kujunes piirkonnas välja Rootsi-vastane liit, kuhu kuulusid Poola (Poola kuningaks oli valitud Saksi kuurvürst August II Tugev. Saksi kuurvürstina valitses ta 16941733; Poola kuningana
Sõduri palk ja maalapp kasvas koos auastme suurenemisega. Jalaväesõduri,- ratsaniku- või mereväelase ülevalpidamine. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697) Toimusid tihedad ülevaatused, õppused ja kontrollreidid. Õppuste käigus ilmnenud vigade parandamine. Riik andis sõduritele samasugused relvad ja samasuguse mundri. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697) KIRIKUSEADUS Kirikukohustus Lauluraamatute trükkimine. Kellamehel kohustus kihelkonna lapsi lugema õpetada. Kirikuõpetajad olid kuninga eestkõnelejad. Nõiajaht: 10 aastat ja 300 hukatut.
puudutanud, kuna oli juba Vene all ning olid vürstide alamad. On olnud Eestist lahus kuni 1920. aastani. Alates ristiusustamisest on Setomaa kuulunud õigeusku. Kaasnes ka õigeusu kiriku suurem tolerantsus rahvususundi vastu. Eraldatus Idast ja Läänest. Idast: keel ja kombed. Läänest: usk ja poliitiline või halduspiir. Hiline koolivõrk: luterlik Eesti – Forseliuse koolivõrk 1680. aastatel; 1686. aasta Rootsi kirikuseadus. Setomaa – esimesed rahvakoolid 1890. aastatel. Hiline „rahvuslik ärkamisaeg“ Setomaal toimus alles 1990. aastatel. Setomaa rahvausundi eripärad: Kauasemast püsimisisest tulenev: suurem detailsus, elavus, vahetus Olemuslik: õiguspõhine religioossus, pühakulood, dualism ja kontrastid: hea ja kurja vastasseis, varjatud põhjused, ettemääratus, tegu toob kaasa tagajärje, jumaliku/kõrgema üleloomuliku sekkumine maisesse ellu.
Kultuur * Venekultuurist jäid balti alad puutumata, kuna kehtis balti erikord ja kultuuri kontaktid saksamaaga tihenesid. -) Kuna ülikooli Eestis ei olnud, siis nad käisid õppimas Saksamaal. -) Kuna Balti aladel maksti paremat palka, siis paljud päris-sakslased asusid elama ja töötama siia. -) Vene võim ei seganud Luteri usus toimuvasse ning Luteri usus levisid erinevad usuvoolud. *) Kehtis 1686 aastal vastu võetud Rootsi aegne kirikuseadus, kuni aastani 1832. *) Eesti aladel oli umbes sada kirikukihelkonda. *) Mõisnik tegutses kui kirikupatroon ja ütles, kas üks või teine inimene saab kirikuõpetajaks või mitte. * 18. sajandi esimesel poolel tekkis Luteri usuvool nimega Pietism, kus selgitati ja kontrolliti, kuidas inimesed usudogmadest aru saavad. -) Pietismist kasvas välja hernhuutlaste ehk vennastekoguduse liikumine talupoegade seas.
valgustuslembesed mõsnikud juba perekonnanimesid pannud. Samas leidus ka piirkondi, kus ka pärisorjusest vabastamise järel läks nimedepanek visalt. 1836. aastal pandi aga kõigile talupoegadele sundkorras perekonnanimed. Uusaeg: · Eesti 19. sajandi esimesel poolel. Krimmi sõda Nikolai I valitsusaeg tõi ka Eestis kaasa seaduste täpsema süstematiseerimise ja kodifitseerimise. 1832. aastal võeti vastu Vene protestantlik kirikuseadus, mis vahetas välja rootsiaegse, sellega lõppes kohalike luteri kirikute iseseisvuse periood ja nad allutati ülevenemaalisele luteri kirikule. Samuti asuti kodifitseerima provintsiaalõigust, mille tarbeks teostati ka massilisi arhiiviuuringuid, mille baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus. Hoogustus ka baltisakslaste ühiskondlik tegevus, loodi mitmeid uusi haridusseltse, sealhulgas ka estofiilseid
Aadlil olid ideoloogilised põhjused vastuseisuks. Rahvaläheduse saavutamiseks oli tarvis, et kirikuõpetajad pidid vabalt valdama eesti keelt. Superintendent kontrollis, kas kirik on ikka piisavalt hästi ette korraldatud. Joachim Jhering superintendent. Otsekohene ja kritiseeriv (kontrollimise ajal), kritiseeris talupoegade halba olukorda. Tegi ettepaneku Uue Testamendi tõlkimiseks eesti keelde. Johann Fischer superintendent. 1690-datel hakkas siin kehtima Rootsi uus kirikuseadus. Andis kindlama aluse siin töö läbiviimiseks. Mõisnike senine patronaadiõigus kadus (mõisnikul oli seni õigus ise valida uus kirikuisa, enam ei olnud). Kiriku raamatute sisse seadmine, millesse pandi kirja kõik kirikukogudusega seotud toimingud pulmad, surmad, sünnid jne. pastoritele hakati korraldama konvente, kus kutsuti kõik pastorid kokku ja kontrolliti nende keeleoskust ja muid oskusi. Pastorid olid võimelised vabalt eesti keeles jutlust pidama. See tõi
Ajastu lõpupoole Adrakohtud, kelle ülesandeks oli ka kõrgemate kohtute otsuste täideviimine. Mõisakohtu kohtunikuks oli mõisnik koos talupoegadega esindajate ja rüütelkonna peamehega, kes oli administratiivse võimu esindaja. Luterliku kirikukorralduseni ei oldud jõutud, seepärast loodi Saare-Muhu superintendantkond eesotsas vaimuliku ja superintendandiga, oli piiskopi funktsiooni täitjaks, viseeris kohalikke kirikuid ja seisis nende huvide eest. 1562 hakkas kehtima Taani kirikuseadus, nüüdsest kaebused arutlusel Kuressaare lossikohtus, millest vajadusel võtsid osa ka vaimulike esindajad. Kohapeal tegutsesid talupoegade valitud vanemad, külavanemad, kupjad ja vardjad. Mõisate ülemvalitsejad allusid provintsi pealikule. 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis Keskvõimu teostas Eesti kuninga esindaja asevalitseja, kes nimetati kuberneriks (määras ja tagandas kuningas). Liivimaal oli pideva sõjaohu tõttu kindralkuberner, Eestile see ei meeldinud
annaabi.ee 
