Venemaa ja Eesti 19. sajandil (0)

VENEMAA
1801- Aleksander I sai Venemaa valitsejaks
1802-18011 korraldati põhjalikult ümber impeeriumi senine riigivalitsemise süsteem
1802- taasavati Tartu Ülikool
1817-hakati Venemaa läänealadel rajama sõjaväeasundusi
1822- Araktšejev koondas enda kätte kogu võimutäiuse, kes valitses riiki kui suurt kasarmut.
1825.detsember- Aleksander I suri ootamatult, kaks nädalat oli Venemaa ilma valitsejata ja siis tõusis troonile Konstantini asemel Nikolai.
Aleksander- suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Palju haridusreforme, s.h ka mindi üle ühtsele kooli süsteemile.
Nikolai I- veendumuselt hirmuvalitseja, peamine eesmärk oli kehtiva poliitilise korra säilitamine ja kindlustamine pinnapealsete ümberkorraldustega. Venestamispoliitika. Detsembrimäss.
Venestamispoliitika – reform mille eesmärk oli muuta ääreala Venemaa sisekubermangude sarnaseks. Püüti juurutada vene keelt asjaajamiskeelena, levitada vene õigeusku ja venekeelset kooliharidust.
Detsembrimäss – 1825 detsembris toimunud mäss mille ajendas tol ajal toimunud võimukriis. Mässulisi kutsuti dekabristideks ja nad olid salaühingute liikmed. Nad nõudsid võimu kukutamist, pärisorjuse kaotamist, kodanikuvabaduste kehtestamist.
Läänlased ja slavofiilid - Kui oli vaidlus venemaa edasise arengutee üle olid läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad ning slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad.
EESTI
1876- selle aastani valitses Balti kubermange kindralkuberner
1832 -tehti kirikuseadus mis piiras luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks riigiusuks sai vene õigeusk
1802-võeti vastu esimene talurahvaseadus mis algas sõnaga ’’Iggaüks’’, selles seaduses manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubati neil omada vallasvara.
1804- uus seadus millega määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigusi
1816- eestimaal kaotati pärisorjus ( 1817 kuramaal ja 1819 liivimaal)
1849(liivimaal, eestimaal 1856) – talurahvareformide ajastu lõpp nende kehtestatud seadustega. Nende seadustega algas üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmüümine talupoegadele.
1866- talurahva omavalitsus vabanes mõisnike kontrolli alt
1840.ndat aastate algul tabas eesti ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda mis põhjustas väljarändamisliikumise
1845- vene õigeusku astusid umbes 60 000 eesti talupoega kuna nad uskusid et keiser teeb nende elu olukorra paremaks, kui aga veenduti et asjad paremaks ei lähe proovisid nad uuesti usku vahetada kuid kubermangu võimud seda ei lubanud.
1806- tartus hakkas esimene eestikeelne ajaleht ilmuma, ’’Tarto maa rahwa Näddali-Leht’’
Baltisakslased moodustusid 5% rahvast, siin elas veel juute, venelasi ja rootslasi. Balti aadli majanduslik olukord halvenes kuna pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud enam mõisnike vajadusi rahuldada. Kodukariõigus oli mõisniku õigus karistada ilma kohtuta oma talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. Kui talupojad vabanesid pärisorjusest ei olnud nad enam mõisniku omand vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Talupoegade vabastamine toimus aga ilma maata.
Vallakogukond - kujunes esimeste talurahvaseadustega, loodi vallakohtud mis lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja vandenõuasju. Jälgis koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Ühisvastutus vaestehoolekandel.
Väljarändamisliikumine- levisid kuulujutud et venemaal antakse kõigile soovijatele tasuta maad ning kuna Eestis olid halvad ajad siis liikusid inimesed venemaale. Maad nad muidugi ei saanud.