Varakeskaeg ja rahvasteränne (0)

Aastarvud: 381.a – ristiusk Rooma riigiusuks, 4.-6.saj rahvasteränne, 6. Saj Justinianus I (Ida- Rooma kuulsaim valitseja), 732.a Poitiers ’ lahinh, 630.a. Araabia riigi loomine, 756.a. Kirikuriigi loomine, 800.a. Karl Suur keistriks, 8.-11.saj Viikingite aeg, 882.a Vana-Vene riigi loomine.Keskaja periodiseering: varakeskaeg (5.-11.saj.kp.),kõrgkeskaeg(11.saj.kp.-14.saj.lõpp) hiliskeskaeg (15.saj.-16.saj.algus).Tunnusjooned:1) Feodalism -feodaal rentis maaisandalt (senjöör) maad, vastutasuks osales maaomaniku sõjakäikudel koos enda sõjavarustusega. Kujunes feodaalne killustatus, sest kuninga võim nõrgenes. 2) Katoliiklus oli vaenulik teiste usundite suhtes, kirikut juhtis Rooma paavst , kujunes välja kiriku hierarhia, kirik sai euroopa teivi juhiks ja ülendavaks jõuks, teisitimõtlejad mõisteti hukka, ideoloogia: ainuke õige kirik katolik. Rahvasteränne: Lääne-Rooma lagunes , impeeriumi piirid hakkasid varisema, barbarite sissetund, keda omakord oli liikvele ajanud demograafilised ja klimaatilised tegurid-rahvaarvu kasv ja ilmastiku jahenemine. Hunnid liikusid suurel ulatusel läände, barbarid rüüstasid Rooma linna ja rajasid Rooma keisririigi aladele oma kuningriigid . Ida-Rooma jäi püsima, sest püsimajanduse kasuks oli kaks tegurit: soodsad geograafilised tingimused ja rikkalikud materiaalsed võimalused ja inimressursid. Konstantinoopolil oli võimalik oma riigi piire kindlustada ja ründajatele vastulöök anda. Suurem osa kaubandusest toimus läbi bütsantsi. Riik oli rikkam ja edukam Lääne- Roomast , sõjaväekohustus oli talupoegadel. Frangi riik: Rahvasterändamisel tungisid seni gallidega asustatud tänapäeva Prants aladele germaanlased , k.a frangid . Frangid võtsid üle ristiusu roomast, teised germaanlased arianluse. Katoliku kiriku piiskopid toetasid franke, neile õpetati kirjaoskust, riigi rajas Clodovech. 7.saj valitsesid Frangi riiki nn. laisad kuningad, kes andsid tegeliku võimu majordoomusele. Karl Martell rajas feodalismi, Euroopa päästja- tema juhtimisel peatasid frangid araablaste sissetungi Euroopasse 723.a.(Poitiers' lahing); tema valitsusajal võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, rüütlitest elukutselised sõdurid. Karl Suur laiendas Frangi riigi alasid, vallutuste tulemusel tekkis impeerium , mis hõlmas 1, milj.km²; levitas ristiusku. Viikingite hiilgeaeg 9.-11.saj, pärit Rootsist, Norrast, Taanist . 9 saj algas nende hiilgeaeg, sest selleks ajaks oskasid nad hästi merd sõita ja ehitasid häid ja vastupidavaid laevu. Tegevusvaldkonnad : meremehed, röövlid, kaupmehed , maadeavastajad. Usund : loodusesemete austamine, esivanemate hingede austamine (hauda kaasa relvad, tööriistad, orjad ; Valhalla – võitlejate riik, kuhu satub pärast surma.), päikesekultus, taevajumal Thor (punase habemega vanamees , piksejumal , tema päev on neljapäev, siis ei tohi teha mürarikkaid töid.) Vanimad Briti rahvad: Keldi jõudsid suurbrit. u 10 ekr. Osav rauakasutajad. Rom. jõuavad Brita saarele 1saj pkr. Caesariga. Ehit. Hadrianuse valli- kindlustusvöönd. Roml kontakt keltidega,ei suuda neid romaniseerida nii nagu gallialasi. Rom kutsus 5saj väed Britast ära, toimub germ .hõimude mass tungimine Britasse. keldid visa vastupanuga. 7saj keldid surutud äärealadele. Kunn Arthur võitleb germ.hõimudega, võidab lahinguid. Suurbritas hakkavad kuj. Anglosaks . riigid. Normannid nõuavad peale anglosaksi kunni surma trooni , sest William Vallutaja tema sugul. Normannidest saanud prntslased. 1066 Hastingsi lah., anglosak. saavad lüüa, W.Vallutaja saab troonile. Peale suruma prnts keelt, kombeid, rahvale ei meeldi. Germaanlased (anglid, saksid , jüütid)Britannias:5.saj. keskel tungisid Britanniasse, loodi kuningriigid ja jõuti tsivini. Taanlased 8.saj lõpul sundisid anglosakse ühte riigi loomisele, tekkisid feodaalsuhted. Viikingid Britannias:8.saj. tungisid viikingid Šotimaale, avaldasid suurt mõju kohaliku rahva keelele, kultuurile ja riikluse kujunemisele. Rüüsteretked, kaupmehed, sõdalased, rajasid linnu. Ristiusu teke ja levik: 313 a tunnistas keiser Constantinus Suur Rooma riigis lubatuks ristiusu. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu kristluse keskusteks peamiselt linnad. Kiiremini levis kristlus Hispaanias ja Gallias, sest nad kuulusid Rooma impeeriumi koosseisu, kui Roomas kuulutati ristiusk riigiusuks. Edasi levis roomlastega kokkupuutuvate barbariteni. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli pikk protsess(üle 1000 aasta kestis), kus tähtsal kohal olid misjonärid. Viimasena ristiti leedulased 1386. Katoliku kiriku org. ja vaimulikkond:
Katoliku kiriku õpetus:
Paavstist sai katoliku kiriku pea tähtsus tõusis järk-järgult Rooma ja Püha Peetruse autoriteedi najal . Keskvõimust toetatuna hakkasid Rooma piiskopid järjest suuremat võimu enestele tahtma. 756.a. loodi Pippini kingitusena Paavstiriik e. Kirikuriik , mis suurendas paavsti võimu ilmalikus maailmas. Paavst kroonis Pippini tänutäheks keisriks, järgnevatel aastatel paavsti võim suurenes veelgi. Araabia riigi loomine
Islamiusu õpetus: Islam on käsuõpetuslik ja raamatuusku (koraan), püha pärimusteraamat on Sunna, üks jumal Allah ja tema saadik Muhamed , 5 korda tuleb päevas Meka poole palvetada, üks kuu aastas paastuda, et rikkad mõistaksid nälga, almuste jagamine, palveränd elu jooksul Mekasse, kes surevad islamiusu eest pääsevad paradiisi ja nende patud kustutatakse, mehel võib olla 3 naist, kui jõuab ülal pidada, sealiha ei tohi süüa.Vana-Vene riigi loomine