10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-06-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
artnor
Õppematerjali autor
Welfide ja Staufenite sisemised võitlused kestsid 1127-1254 ehk siis kogu aeg kui Staufenid valitsesid. WelfidBaierisuguvõsaOttoIV-pidevkonkurents-WelfidBaltikumslaavid-Staufenidt roonilRoomasse Friedrich I Barbarossa (valitses 1152-1190)Staufen, kelle emaks oli Welf (seetttu oli Saksamaal rahu). 1154-55 I sõjaretk Itaaliasse - krooniti keisriks. 1155-1162 II sõjakäik Itaaliasse: 1158 Roncaglia riigipäev (vt Itaalia). 1159 tekkis kirikulõhe, Friedrich toetas vastupaavst Victor IV-d (1159-1164). 1163-64 III sõjakäik Itaaliasse, võitlus Verona linnade liiduga keisri vastu. 1166-1168 IV sõjakäik Itaaliasse, Itaalia linnad lõid Lombardia Liiga. 1167 vallutas Rooma ning andis võimu vastupaavst Paschalis III (1167-1168) Kirikuriigist sai Saksa-Rooma võimualune. 1174-78 V sõjakäik Itaaliasse. 1177 Veneetsia rahu vaherahu Lombardia liigaga. 1180 Friedrich tunnustas õiget paavsti Alexander III ja kaotas ülemvõimu Kirikuriigis
rüüstamistele. Ungarlased jäid paikseks ning kristianiseerusid järgneva sajandi jooksul. Pärast seda läks Otto Itaaliasse, kus taastas korra ja stabiilsuse. Ta võttis endale ka Itaalia kuninga tiitli. Et ta nõustus hakkama ka paavsti ja kiriku kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto Roomas keisriks. Sellega pandi alus Saksa-Rooma riigile, mis kestis 844 aastat, 1806. aastani. Keisrivõimu kõrgajaks võib lugeda 12. sajandit, mil valitsesid edukad monarhid Friedrich Barbarossa ja Heinrich VI. Sel ajal teravnes ka võitlus paavstivõimuga, mis jõudis oma kõrgpunkti 13. sajandil, mil keisririigi reaalse ühtsuse taastas Friedrich II. Kuid kuna paavstivõim oli veelgi tugevam, suutis ta imperaatori võimu murda ning paisata riigi kaosesse. FRIEDRICH BARBAROSSA Friedrich Barbarossa oli Saksa kuningas alates 1152, Rooma keiser alates 1155 kuni surmani. Teda peetakse üheks võimekaimaks ja edukaimaks Saksa-Rooma keisriks. Ta suutis oma valdustes
saavutamise pärast. Saksa-Rooma keisritest valitses Welfidest Otto IV, pärast tema surma kaotasid suure osa oma valdustest. Staufenid (11-13. sajand) Svaabimaa hertsogid, Saksa-Rooma riigi keisrid ja Saksa kuningad, Sitsiilia kuningad. Saksa-Rooma valitseina püüdsid allutada Itaaliat, võitlesid seal gibelliinidele toetudes paavstiga. Pidid Saksamaal tegema mööndusi kohalikele vürstidele, see soodustas feodaalse killustumuse suurenemist. Tähtsaimad Hohenstaufenid olid Friedrich I Barbarossa ja Friedrich II. Friedrich I Barbarossa Üritas vahelduva eduga kindlustada keisrivõimu Itaalias ja Saksamaal. Paavstiga sõlmitud Veneetsia rahuga (1177) sai Itaalias tagasi suure osa võimust või vähemasti õigustest. Saksamaal sõdis suurfeodaalide vastu suurema eduga ja tal õnnestus pagendada Heinrich Lõvi (neist kõige võimsam) ja läänistas tema valdused teistele. Saksamaa kuningas aastast 1152 ja Rooma keiser 1155-90. Taotles rüütlitele tuginedes
pärast. Saksa-Rooma keisritest valitses Welfidest Otto IV, pärast tema surma kaotasid suure osa oma valdustest. Staufenid (11-13. sajand) Svaabimaa hertsogid, Saksa-Rooma riigi keisrid ja Saksa kuningad, Sitsiilia kuningad. Saksa-Rooma valitseina püüdsid allutada Itaaliat, võitlesid seal gibelliinidele toetudes paavstiga. Pidid Saksamaal tegema mööndusi kohalikele vürstidele, see soodustas feodaalse killustumuse suurenemist. Tähtsaimad Hohenstaufenid olid Friedrich I Barbarossa ja Friedrich II. Friedrich I Barbarossa Üritas vahelduva eduga kindlustada keisrivõimu Itaalias ja Saksamaal. Paavstiga sõlmitud Veneetsia rahuga (1177) sai Itaalias tagasi suure osa võimust või vähemasti õigustest. Saksamaal sõdis suurfeodaalide vastu suurema eduga ja tal õnnestus pagendada Heinrich Lõvi (neist kõige võimsam) ja läänistas tema valdused teistele. Saksamaa kuningas aastast 1152 ja Rooma keiser 1155-90. Taotles rüütlitele
1. LOENG 01.09.2020 - 1453 – Konstantinoopoli langemine türklastele - 1492 – Ameerika avastamine Sissejuhatus (vaata ka eksami faili!) - 1517 – reformatsiooni algus Saksamaal Mis on keskaeg? Fenomen seisneb selles, et teaduslikult põhjendatud Keskaja sisemine periodiseerimine: kujutlus ja tavakujutlus keskajast on üsna erinevad. - Varakeskaeg – 5. – 11. sajand Keskaja mõiste on tulnud hiljem, seda pole kaasajal kasutatud – see - Kõrgkeskaeg – 11. – 13. sajand aeg on millegi „keskel“. Keskaeg kui negatiivne hinnang – seda on - Hiliskeskaeg – 13. – 15. sajand nähtud kui allakäiku (ladina keele allakäiku), keskaja lõpus hakati
Keiser jättis endale õiguse määrata podesta’d ehk keisri ametnikud, kes olid linnade kõrgemaid võimukandjad, tehes sellega linnad endast täielikult sõltuvaks. LOMBARDIA LIIGA- Põhja-Itaalia linnade liit, mille eesmärk oli kaitsta oma õigusi Saksa-Rooma keisrite vastu. Asutati Milano juhtimisel 1167, algul 20 aastaks, kuid püsis aastani 1237. Lombardia liigat toetasid paavst, Veneetsia ja Sitsiilia uningriik. Legnano lahingus 1176 lõi lombardia Liiga vägi Friedrich I Barbarossa rüütliväge. Konstanzi rahulepinguga tunnustas keiser Lombardia linnade omavalitsusõigust. GVELFID JA GIBELLIINID: eellugu: Friedrich I Barbarossa palus tüli käigus Lombardia liigaga abi saksa vürstidelt, nende seasl Welfide soost Baieri ja Saksa hertsogi Heinrich Lõvi käest, kelle käes oli tooma 2/5 Saksamaa territooriumist, viimane aga keeldus ning seetõttu läks Friedrich sõja lõppedes temaga arveid õiendama
Urbanus II. I ristisõda oli edukas, vallutati Palestiina ja vabastati Jeruusalem. Ristisõdijad lõid oma kuningriigid Palestiinasse. Püha haua kaitsmiseks loodi vaimulikud rüütliordud: hospitaliidid, templirüütlid ning Saksa Ordu. Tagasivallutamise eest seisis Saladin, kes vallutas 1187 Jeruusalemma tagasi. Taasvallutamine ebaõnnestus. Ambitsioonikaim oli III ristisõda: kus kolm kroonitud pead üritasid Jeruusalemma tagasi vallutada (Philippe II Auguste, Friedrich Barbarossa, Richard I Lõvisüda). IV ristisõja organiseeris Innocentius III, vastu ootusi vallutati hoopis Konstantinoopol. Ristisõjad olid üks suur läbikukkumine, millel ei puudunud pos mõjud. Võeti üle arenenumate riikide kult mõjud. 10. saj-l taastati Püha Rooma keisririik. Keisririigi rajas Otto I (936 – 973), kes krooniti keisriks 962. Valitsejad kandsid kahte tiitlit: Saksa kuningas ja Rooma keiser. Kuni 12. saj keskpaigani olid Püha Rooma keisrid Euroopa
välismaine päritolu. Pärast mõneaastast käärimist puhkes 1520. aastalComuneroste ülestõus, mis järgmiseks aastaks siiski maha suruti. Aastal 1519 suri Karli teine vanaisa, keiser Maximilian I. Karl päris temalt küll probleemideta Habsburgide Austria-valdused, kuid keisritroonile tekkis mitu pretendenti. Põhikonkurentideks osutusid Karl ja François I. Tänu Hispaaniast, Madalmaade pankuritelt Fuggeritelt ja Saksa pankuritelt saadud rahale ning autoriteetse Saksi kuurvürsti Friedrich Targa toetusele õnnestus Karlil valimised võita ning temast sai keiser Karl V, François'st aga tema eluaegne vihavaenlane. 23. oktoobril 1520 krooniti ta Aachenis ametlikult Saksa kuningaks. Kolm päeva hiljem andis Saksamaa priimas (kirikupea), Mainzi kuurvürst Albrecht teada, et paavst on Karli nimetanud ka valitud keisriks. Kuni ametliku paavstipoolse keisriks kroonimiseni 1530. aastal kasutaski Karl V tiitlit "valitud keiser". 1520. ja 1530
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid