Ajaloo konspekt Euroopa kohta (0)

AJALUGU
1. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest.
Kestis üle 1000 aasta. 1.saj pKr. Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik.

1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele.
313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas
381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks
495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale
988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal.
I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208-1227)
12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks.
Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on kaasajal levinuim usk maailmas.
2.Ristiusukiriku 3 haru: millal, mis asjaoludel need tekkisid
1. roomakatoliku kirik 2. kreekakatoliku ehk õigeusu kirik 3. rooma protestantlik kirik
1,2. Tekkisid 1054 .aastal. Tekkisid suure kirikulõhe tõttu- 395.aastal seoses Rooma impeeriumi jagunemisega 2ks riigiks tekkisid lõhenemise eeldused. Seetõttu hakkasid tekkima erinevused rituaalides ning usulistes tõekspidamistes. Lisaks ei tunnistanud paavst ja patriarch teist endast kõrgemaks. 1054.aastal toimus avalik tülli minek paavsti ja patriarhi vahel ja nad panid teineteise kiriku vande alla (kuni 1965.a) Tülli mineku ideoloogiliseks põhjuseks oli aga Püha Kolmainsuse dogma erinev tõlgendamine.
3.1517.aastal, seoses Martin Lutheri alustatud reformatsiooniga.
3.Katoliku kiriku korraldus paavstist preestrini + mõisted
I rooma paavst (rooma piiskop)
- katolikukiriku pea, kes valitses kirikut vaimulike hierarhia abil. Oli kirikuriigi e. paavstiriigi valitseja ning on Vatikani linnriigi pea.
Kuuria - paavsti õukond, kujunes suureks kirikuelu keskuseks.
Legaat- paavsti volitatud esindaja.
Bulla- paavsti ametlikud seisukohavõtud.
Kirikukogu - Tähtsamate vaimulike koosoleks.
II Kardinalid
- kõrgem vaimulik (paavsti järel teine) Nimetatakse paavsti poolt eluaegseks. Ül. anda nõu Rooma paavstile.
Konklaav - Protseduur , mille käigus kardinalid valivad suletud ruumis uue paavsti.
III Peapiiskop , piiskop
- kindla kiriku piirkonna kõrgeim ülevaataja, kirikuelu juht ja korraldaja piiskopkonnas.
Ül. 1. Kontrollida piiskopkonna vaimulike tegevust. 2. Pühitseda ametisse preestreid. 3. Kloostrite, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine.
IV Preester
- usuelu korraldaja koguduses.
Ül. 1.Jagada sakramente 2.Korraldada jumalateenistusi .
4.Idamaade ristisõjad: üldised põhjused ja tagajärjed, I ja IV ristisõda
Üldised põhjused:
1.Soov vabastada Jeesuse pühahaud Jeruusalemmas moslemite käest.
2.Paavstidele andsid sõjakäigud võimaluse end kogu ristirahva juhina näidata.
3.Retkesid toetasid Itaalia suured kaubalinnad.
4.Bütsantsi keisri palve tulla appi võitlema moslemite vastu, et türklastele kaotatud alad tagasi saada.
5.Euroopa valitsejate soov vaigistada rüütlite omavahelisi tülisid suunates nad itta .
+ üldine rikastumise soov.
I ristisõda (1096-1099)
IV ristisõda (1202-1304)
Algatajad juhid, osalejad
Algatas paavst Urbanus I
u. 35000 ristisõdijat Prantsusmaalt, Itaaliast , Skandinaavia maadest.
Paavst Innocentius III
Osalesid peamiselt Prantsusmaa rüütlid. Veneetsia kaupmeeste 50 laeva
Eesmärk
Kristuse haua vabastamine Jeruusalemmas.
Paavstide soov nõrgestada oma konkurendi Konstantinoopolo patriarhi ja laiendada oma võimu ida suunas.
Tagajärjed

Tormi jooksuga vallutati Jeruusalemm.
Vahemere idarannikule moslemitest vabastatud rajati ristisõdijate riigid. (tähtsaim Jeruusalemm kuningriik )
Konstantinoopoli vallutamine ning edasi Jeruusalemma minek ei tulnud mõttesegi.
1261.a Bütsantsi riik lakkas olemast, kuna L-Eur feodaalid rajasid sinna Ladina Keisririigi.
Ristisõdade tagajärjed:
Ristisõdade usuline eesmärk jäi täitmata, kuna vahemere ida- rannikualad jäid islami usuliste kätte.
Kaasnesid muutused eurooplaste kommetes, silmaring laienes.
Usuvaimustusega kaasnes aga ka usulise sallimatuse kasv.
5.Protestantliku kiriku kujunemine.
5.1 Martin Lutheri põhiseisukohad
1. Vaimuliku kirjanduse ausus. Usulise tõe ainuke allikas piibel oli jäiga kiriku hierarhia vastu.
2. Tunnistas vaid 2te sakramenti.( ristimine , armulaud )
3. Patud saad andeks ainult usu kaudu.
4. Usuteenistused emakeeles.
5. Tähtsakt peeti rahvuskiriku loomist, kus kirikupeaks paavsti asemel on riigivalitseja.
6. Kesksele kohale tõusid jutlustus ning kirikulaulud.
7. Pühakuta kultuste kõrvale heitmine.
8. Kloostrite kaotamine. Mungaordud .
5.2 Kuninga reformatsioon Inglismaal: miks, millal, kuidas
1534, sest Henry VIII tahtis lahutada oma naisest, kuid paavst ei andnud selleks luba. Tal ei jäänud muud üle kui katoliku kirikust lahti luau ja alustada reformatsiooniga.
Kuningas nim. Riigipeaks. Inglismaal suleti kõik kloostrid.
Reformatsiooni ajend Saksamaal
Pattude kustutamine raha eest.