Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rooma - arvutitund (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Room
a
Ragne Vainov
Rooma üldandmed
Itaalia Vabariigi pealinn alates 1946
Asub Apenniini poolsaarel Tevere (Teveri) jõe alamjooksul
On Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus
Pindala 1 285 km²
Elanikke 2 741 100 (2009)
Ajalugu
753 a. eKr rajas Romulus 410.aastal rüüstasid Roomat
pärimuse järgi Rooma linna läänegoodid ja 455.a vandaalid
493.aastast kuulus Rooma
6.sajandil eKr asustasid
idagootidele
Roomat etruskid
552.aastast Bütsantsile

Vasakule Paremale
Rooma - arvutitund #1 Rooma - arvutitund #2 Rooma - arvutitund #3 Rooma - arvutitund #4 Rooma - arvutitund #5 Rooma - arvutitund #6 Rooma - arvutitund #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rebecca Vainovi Õppematerjali autor
Powerpoint Roomast.Rooma ajalugu, vaatamisväärsused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Rooma linn ja ehituskunst

Rooma linn ja ehituskunst Ajalugu Tartu 2011 Rooma linn Rooma on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa ­ arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia ­ piirile. Linnaosad: Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal

Ajalugu
thumbnail
20
docx

Itaalia referaat.

.......8-9 Religioon.................................................10 Majandus................................................10 Loodusvarad...........................................11 Transport................................................12 Väliskaubandus.......................................12 Itaalia ajalugu.........................................13 VATIKAN...........................................14-22 Itaalia vaatamisväärsused..........................23-24 Üldandmed Pealinn - Rooma Pindala - 301270 km2 Riigikord - parlamentaarne vabariik Tänapäeva riikluse algus - 1948 Raha ühik- euro Riigi keel - itaalia Rahvastiku tihedus - 195 in/km2 Religioone kuuluvus - katoliiklased(99%) Rahvastik- itaallased(94%); sakslased(0,5%); prantslased(0,3%); muud(5,2%) President - Carlo Azeglio Ciampi Peaminister - Silvio Berlusconi Iseseisvus - 17. märts 1861 Itaalia on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel.

Geograafia
thumbnail
15
docx

Rooma Impeerium

IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS IT-süsteemide spetsialist, JPITE20 Markus Hindreus Vana Rooma Impeerium Referaat Juhendaja: Aimar Teetlok Jõhvi 2021 SISUKORD 1 Rooma impeerium(Keisririik) tekkimine...............................................................3 1.1 Kust Rooma impeerium algas (Origins of Rome)...........................................3 1.2 Rooma riik 125. Aastal.................................................................................. 5 1.3 Hiline keisririik ehk dominaadi ajajärk (284—476)........................................7 2 Rooma impeeriumi rahvastik............................................................................... 8 2.1 Rooma impeeriumi rahvaarv (Roman Empire Population)............................8

Kategoriseerimata
thumbnail
15
docx

Rooma Impeerium

IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS IT-süsteemide spetsialist, JPITE20 Peeter Paan Vana Rooma Impeerium Referaat Juhendaja: Aimar Teetlok Jõhvi 2021 SISUKORD 1 Rooma impeerium(Keisririik) tekkimine...............................................................3 1.1 Kust Rooma impeerium algas (Origins of Rome)...........................................3 1.2 Rooma riik 125. Aastal.................................................................................. 5 1.3 Hiline keisririik ehk dominaadi ajajärk (284—476)........................................7 2 Rooma impeeriumi rahvastik............................................................................... 8 2.1 Rooma impeeriumi rahvaarv (Roman Empire Population)............................8

Sõjandus
thumbnail
7
doc

Vana-Rooma

Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle

Ajalugu
thumbnail
17
docx

Vana rooma kunst

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?

Kunstiajalugu
thumbnail
45
doc

Vanaaeg

MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI ­ IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood ­ saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis ­ arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes ­ aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga ­ hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast

VANA-ROOMA GEOGRAAFIA JA OLUSTIK Võrreldes Kreekaga leidub Itaalias rohkem põlluharimiseks sobilikku maad, rannajoon pole sedavõrd liigendatud ning see tingis ulatuslikult elatuse teenimiseks põlluharimise valimise. Just geograafia lõi ka eeldused ühtse riigi tekkeks. Siiski elasid Itaalias mitmed eri rahvad. · ITAALIKUD ­ asustasid poolsaare kesk- ja lõunaosa. · Latiinid: asustasid Latiumi mk. Nad on roomlaste esivanemad ning latiinide keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Tegelesid põllumajandusega, veidi spartalik elukorraldus ja maailmavaade. · Etruskid: asustasid Apenniini ps loodeosa Ertuuria mk. Nende päritolu pole teada. Nad kasutasid kreeka tähestikku, mida nad oma keelele kohandasid. Seetõttu oskame seda kirja lugeda, kuid keelt ei tunne. Nad sõitsid merd ja kauplesid, ehitasid (teid, sildu, veejuhtmeid) ja töötlesid metalli. Etruskide 12 suuremat linnriiki kujunesid

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun