keskkonna ja ökosüsteemi osa. Kõik maapeale tegevus ja tulemused sõltuvad meist endist. Kas inimene teab mis suund on kõige ning mida võiks oluliseks pidada? Palju on tänapäeval räägitud, et meid ümbritsev soodustab vähkasvajate teket. Millal oleksime pidanud inimkonnda arengu peatama? Alates metallide leidmisest ja töötlemisest? Siis meie areng ei oleks siiamaani jõudnud ja oleksime teist teed pidi käinud. Paratamatu, kui kasutada tehnikat ja fossilised kütuseid kipume elukeskkonda muutma. Mobiilside ja raadiolained, kõik mängib määravat rolli meie elus. Kas tervise heaks ja inimkonna arenguks peaksime selle kõik kõrvale heitma? Ilmselt enamus rahvastikust maailmas ei oleks sellega nõus. Mis võiks olla lahendus? Samapalju peaksime uurima kuidas need meid mõjutavad ja kuidas leida kaitset või vähendada nende kahjutegurit meie vastu. Ilmselgelt on rahvatiku arv maailmas ammu ületanud mõistlikkuse piiri
EUROOPA KULTUURIRUUMI VÄÄRTUSHINNANGUD Kuuludes Euroopa Liitu on meil kujunenud ka vastavad väärtushinnangud. Euroopa tunnustab mitmeid väärtused: sallivus, solidaarsus, hoolimine ja vastutus. Nüüdisaegadel on aga Euroopa muutunud, nagu on öelnud pühitsetud paavst Benedictus XVI: „Euroopas valitseb tuleviku osas kummaline umbusk. Euroopa on oma välise edu tunnil sisemiselt tühjaks jooksnud”. Miks on nii, et me kipume unustama väärtushinnanguid? Euroopa kultuuriruumi väärtushinnanguid ohustab sallivus. Tänapäevases ühiskonnas ei ole me harjunud inimestega, kes ei ole nagu meie. Kui tänaval jalutab vastu mustanahaline inimene, jääme me kõik alati temale järele vaatama. Tegelikult on ta aga samasugune nagu meie. Vana hea Euroopa tolerants Kolmandast Maailmast pärit pagulaste suhtes näib olevat jõudnud piirini, kus ligikaudu viiendik rahvast paljudes maades on valmis hääletama võimule
inimese vastu kerge hukka mõist tekitada. Tegelikkuses mõjutavad meie hinnanguid mitmeid mõttekalded, mis on põhjuseks miks meie sisetunne teiste inimeste hoiakute, arvamuste ja käitumise tagamaade kohta, mis ei pruugi tegelikkuses teistega ühtida. Mõistlikuks tegevuseks on vajalik mõista tegelikkust, kus me ei pruugi olla head psühholoogid ning ei oska hästi ennustada ja mõista teiste mõtlemist ja käitumist. Esmalt kipume üldiselt arvama et iga teine mõtleb, käitub nagu meie ja teiseks, nende kohta, kelle arvamus meie omast erineb, kipume tegema kiireid negatiivseid järeldusi, selle asemel proovida mõista. Enda ja teiste käitumise paremaks mõistmiseks on oluline aru saada neist tavaliselt teadvustamata jõududest, mis käitumist mõjutavad. Iga inimese selja taga peitub probleemi loogika. Ükski meist inimestest pole ideaalsed andmaks edasi mõistmist, käitumist. Inimestega suhteid
klassikalist. Aga ühel ilusal päeval leiti, et klassikalist Kreekat pole vististi kunagi olnud. See mõiste on sündinud meie mõistuse pealiskaudsusest ja meie teadmiste nappusest. Kreeka pole kunagi olnud klassikaline, vaid alatiselt keev, kobrutav, tormitsev, muutlik, püsimatu. Nõnda kaotasime viimse lootuse, et meiegi võiksime saada kord sõna tõsises mõttes klassikaliseks, nagu olime seda arvatava Kreeka eeskujul seletanud ja unistanud. Ühes sellega kipume aga kaotama veel enam: kipume kaotama veendumuse üldse, et on olemas mingisugused tunnused või mõõdud, millede põhjal otsustada teoste väärtuse või kaalu üle. Et see tõesti nõnda on, näitab seegi asjaolu, et Euroopas on arvustus üldiselt muutunud ainult reklaamivahendiks. Meie ei taha seda olukorda veel õieti maksvaks tunnistada ja süüdistame teineteist reklaamarvustustes. Me ei ole veel õiged eurooplased. Aga me püüame selleks saada
õppisin seeläbi ennast paremini tundma. Raamat oli kirjutatud mina-stiilis ja üsna vabas keeles. Kindlasti oli see väga kaasahharav, sest tundsin tihti end Annina ja tahtsin tema Aile Anderson 8.B probleeme lahendada. Arvan, et raamatul on väga hea võime lugejat kaasa mõtlema panna. ,,Kuidas elad, Ann?" sobib kindlasti kaasa mõtlevale ja inimestest huvituvatele noortele. See aitab näha positiivseid asju, mida kipume unustama. Õnnelik lõpp annab ka lootust ja jõudu oma eesmärkide nimel võidelda.
kodune katus metsatukast, armsad silmad ootavad! Talv hääbub ja kevad on tulemas. Päike justkui tunnetab, millal me vajame teda just kõige rohkem. Taevast maha sajab kas lund või vihma, taeva poole tõusevad meie tööd, taeva poole meie palved. Töö on meie kohus ja töö on meie õigus ilma selleta ei saa! Kui me loobume pingutustest, siis me loobume ka elust. Kõige selle kõrvalt saame öelda, et elu on üks meeletu ringlemine aastaaegade kaudu. Need lihtsad pisiasjad, mida kipume unustama, ongi just kõige tähtsamad, kõige imelisemad.
rajoonis. Filmi teemaks laiemalt võib olla see, et kuidas me käitume endast erinevate olenditega, kes võibolla ei vasta meie välistele standarditele. Tulnukaid ja putukaid on tavaliselt kujutatud kurjuse kehastusena, kuid filmist ,,9. rajoon" võib välja lugeda, et tähtsam on sisemine ilu. Kuigi need olendid olid koledad ja suuresti eemale peletavad oma välimuse poolest, olid nad intelligentsema ja inimlikumad kui inimesed, kes nendega tegelesid. Meie, inimsugu, kipume kõike, mis võõras, ülimusliku jõu positsioonilt kohtlema. Inimõiguslased võitlemas tulnukate õiguste eest- nende eest, kes inimesi filmi algul heal meelel tükkideks rebisid. Pärast jälle rollid vahetusid ja pooltulnuka-poolinimene silmeläbi avanes ka teine vaatenurk, millele hakkasin muidugi kohe palju rohkem kaasa elama kui algul inimeste võitlusele tulnukatega. Igatahes, ,,9. rajoon" oli ülimalt heade erieffektidega, inimkonda oli kujutatud kui
määral on see isegi ime, et me võitsime vabadusvõitluse. See aga näitab, et sada aastat tagasi oli peaaegu igaüks valmis oma eluhinnaga võitlema Eesti vabaduse eest. Kas nüüd oleksime valmis oma riigi vabaduse eest võitlema? Kakskümend aastat tagasi, kui olime värskelt taasiseseisvunud, Vaevalt, et keegi oleks julgenud loota või uskuda, et jõuame nii kaugele kui praegu. "Laulva revolutsiooni" ajal olid kõik nõus ära kannatama mida tahes, peaasi, et vabadus tuleks! Ometi kipume praegu küll üht, küll teist asja kiruma ja mõnigi ehk vanu aegu taga igatsema. Kogu maailm on meie ees avanenud -- võime sõita kuhu tahes. Enamasti viisavabaltki . Me ei pea enam tundma muret, kas ikka saame väljasõiduviisa. Õpilastele pakutakse välismaal õppimise võimalusi ehk rohkemgi, kui nad jõuavad ära kasutada. Meil on olnud oma raha - Eesti kroon. Meie kauplused on kaubast tulvil, rohkemgi kui seda keegi jõuaks ära osta. Meie Tallinngi on uskumatult palju muutunud
Inimestele meeldib aega iseloomustada, on halvemad ja paremad ajad, on kergemad ja raskemad ajad. On aeg kooli, töö ja pere jaoks. Nende kõikide aegade keskel kaotame ära kõige olulisema aja, hetke. Meile pole lubatud tulevast aega, millele kipume kulutama kogu oma hetkese aja. Ometi elevad nii paljud inimesed tuleviku nimel. Usutakse, et oma elu täisväärtuslikult elama hakata saab ainult siis kui pikk tegude nimekiri otsa saab, nõnda aga avastavad paljud surivoodil, et nad pole veel elada saanudki
Kellel on hea Eestis elada? Arutlus " Me võime kurta- ja tihti just seda teemegi- et Eesti väiksus ei lase meil midagi teha. Seejuures kipume aga unustama, et tugevus peitub sisus. " - Toomas Hendrik Ilves. Kui tõstatada küsimus, kas on hea Eestis elada, siis leian et ühtset vastust sellele küsimusele polegi. Tean, et mulle meeldib siin elada aga leidub ka agasid. Siiski usun et plussid kaaluvad miinused üle. Eesti riigis elamine sobib neile, kellele meeldib rahu. Meil on olemas rahulik kliima, ilus loodus ja rahulik elukeskkond. Pole looduskatastroofe, sõdu- suuremaid rahutusi ja mis
kaudu. Kas tõesti on keegi kellestki väärtuslikum, parem, kui ta omab rohkem asju? Raamat ,,Isa Goriot" käsitleb tänapäevalgi väga igapäevast nähtust. Isa, kes loobus kõikidest võimalikest asjadest, et tema tütardel oleks parem ja toretsevam elu. Tütarde jaoks oli rahal ja uhketel asjadel suur väärtus,isa soovis ainult tunda oma hinges ja südames, et tütred oleks rahul ja õnnelikud. Kui vähe asju on tegelikult vaja, et olla õnnelik. Asjad omavad sind rohkem, kui sina neid. Kipume ostma asju, mida ma tegelikult ei vaja, kuna tunneme, et mida rohkem asju meil on, seda paremad me oleme. Kui on olemas, uhke auto, riided, kodu ja sellega kaasneb populaarsus, on tegelik isiksus asjade alla mattunud. Hiljem neid asju kaotades kaasneb sellega pahameel, segadus. Kuna asjade omamine lõi isiksuse. Mida kiiremini enda asjade kaudu määratlemise lõpetame, seda kiiremini õpime tegelikult asju väärtustama.
Rahas peitub õnn? Raha on tänapäeval inimeste elus üks lahutamatu osa. Me ei kujutaks oma elu ilma selleta enam ettegi. Kahjuks kipume raha isegi üleliia väärtustama. Kas üks pabertükk on tõesti see, mis inimestele õnne toob? Me rügame igapäev tööd teha, et meil oleks võimalikult hea sissetulek, ja et me saaksime võimaldada omale asju, millest alati unistanud oleme. Raha muudab meid vahel isegi pimedaks. Inimesed arvavad, et kui sul pole raha, siis pole sul midagi. Me oleme teiste jaoks tühikoht, kui meil pole võimsat autot ja viimase mudeli nutitelefoni.
korduda ei saa. Igal aastal on toimunud midagi sellist, millest enim räägitakse ja mis on meie käekäiku, mõtteviisi või meeleolu mõjutanud. Need mõjutused määravad ka meie tänase päeva tegemisi. Vaevalt, et keegi oleks 20 aastat tagasi julgenud loota või uskuda, et jõuame niigi kaugele kui praegu. "Laulva revolutsiooni" ajal olid kõik nõus ära kannatama mida tahes, peaasi, et vabadus tuleks! Ometi kipume praegu küll üht, küll teist asja kiruma ja mõnigi ehk vanu aegu taga igatsema. Neid aegu, kus olulisem oli tööl käimine kui töö tegemine ja oma peaga mõtlemine oli pigem takistuseks kui plussiks elus edasi jõudmisel. Kas MEIE suudame oma praegusest Eesti Vabariigist samasuguse legendi luua. Kõigele vaatamata -- algus ei ole olnud halb! Kogu maailm on meie ees avanenud -- võime sõita kuhu tahes. Enamasti viisavabaltki
kunstnikud, (Leonardo da Vinci), filosoofid (Heinrich Agrippa), arhitektid (Le Corbusier) ja matemaatikud (Pythagoras) läbi aegade on leidnud, et just seesinane jaotus, mille puhul lõik on jaotatud kaheks osaks nii, et selle pikkus suhtub pikemasse osasse nii nagu pikem osa suhtub lühemasse, teeb maailma täiuslikuks. Ka mitmed psühholoogilised uurimused (Fechner) on seda meelt, et selline suhe, kuldne lõige ehk jumalik propotsioon mängib olulist rolli inimese ilutajus. Nimelt kipume me kuldlõike järgi paigutatut kaunimaks hindama. Seda need arhitektid ja kunstnikud läbi aegade ära kasutanud ongi. Tänapäeval leiab kuldlõiget päris paljudest kohtadest. Esiteks tegeleb sellega peaaegu igaüks, kes fotosid klõpsida armastab. Olete kuulnud kolmandiku reeglist? Et ärge paigutage objekti/subjekti päris kaadri keskele, vaid kuhugi kolmandiku peale? See on täpselt see sama põhjus.
See märgib rahutust, mis sunnib vaatama kaugemale kui silmapiir ulatub ning ootama rohkem kui üks surelik eales väärida saab. See on soov, olla seal, kus meid parasjagu ei ole. Nagu inimsurelikule kohane, ikka soovitakse midagi muud, midagi, mis meile kättesaamatu või on parasjagu kellegil teisel. Kadedus on inimlik, sama inimlik nagu soov püüelda paremuse poole, vankumatu jonn mööda eluredelit ülesse ronida. Paraku kipume tihti vigu tegema ja prantsatame alla. Kuna Faust otsib elu mõtet, siis see ongi soov püüelda ettepoole, millessegi, mida ei eksisteeri veel. Ta soovib omandada uusi teadmisi ja tunda saada armastust. Järsku pakkus talle seda kõike Kurat. Aga loomulikult mitte tasuta, hinnaks oli Kuradi teenimine surmajärgses elus. Faust, valmis kõigeks ja kõigega, oli pakkumisega nõus, kuigi see tõi endaga pahandusi kaasa. Teose autor toob Fausti
Kahetsus on kõige kasutum asi Kahetsus tekib, kui inimene teeb midagi valesti, jätab midagi head tegemata või ei suju kõik plaani päraselt. See tunne ei too meile midagi head, sest mis möödas, see möödas. Seetõttu võib kahetsust pidada kõige kasutumaks asjaks maailmas. Miks tekib inimesel kahetsus? Me kipume tagantjärele targad olema ja mõtleme, miks ei võinud me asju teha teisiti siis oleks ju kõik palju paremini läinud. Kahetsus võib tekkida igast pisiasjast, näiteks kahetsen ma endiselt ühte teatud hetke lapsena, kui ma onuga oma komme ei jaganud. Sellised asjad võivad eluks ajaks vaevama jääda, aeg-ajalt taas meelde tulles. Kõige enam kahetseme me loomulikult tõsisemaid asju kellelegi halvasti tegemist või
Ent see on vaid esimene hädavajalik samm, esimene aste, kuhu me ei tohi seisma jääda. Ent kõige olulisem on see, et me ise oma keelt väärtustame, seda kõnelda ja selles kirjutada tahame. Et me kiidame iga välismaalast, kes meie keeles püüab kõnet alustada ega vaheta seda kohe võõrkeele vastu. Et me ütleme külalistele, et eesti keel on lihtne, et eesti keel on kõige kergem soome-ugri keel, mitte kõige raskem ja kõige võimatum ära õppida, nagu me ikka tõrjuvalt kiitlema kipume. Niisiis, ohu vastu on vaid üks rohi, see on meie endi suhtumine, et eesti keel on parim ja et ta väärib head taset ühiskonnas.
Mis puutub aga teistesse, siis meie riigi poliitika on liberaalne ning ütleb: ,,upu, või õpi ujuma." Näiteks Eestis maksab inimene juba üle 25% tervishoiukuludest, mis on Euroopa üks kõige kõrgemaid näitajaid. Siinkohal peame tänulikud olema, et meil on sotsiaalpoliitika olemas, abistamaks hädasolijaid, kuid Eestil on veel pikk maa rahva heaolu saavutamiseni. Kokkuvõtteks arvan, et meie sotsiaalpoliitika üritab toimida, kuid täielikul kujul pole seda olemas. Samas me kipume end võrdlema Põhjamaadega, kuid arvestades näiteks meie naaberriigi Läti olukorda või arengumaid, siis peaksime sotsiaalpoliitikaga rahul olema. Sellegipoolest on, kuhu pürgida ning mõtlemisainet sotsiaalministeeriumile, kes siiski minu arvates, ei ole oma tööga hästi hakkama saanud.
Aleksis Kivi "Täna mängime "Seitset venda"" On avaldanud: huvitavaid reisilugusid humoorikaid vesteid inimestesse süveneva paeluva portreeraamatu "Portreed minus ja minu ümber„ teatrialase teose "Töö ja talent näitleja loomingus" V.Panso tsitaadid: Parem kirkalt elus läbi põleda kui keskpäraselt end elust läbi vedada. Kuidas me linnades üksteisest mööda elame, kaugeks ja üksikuks kipume jääma, kuigi oleme litsutud ühte trammivagunisse või ühte kaubamajasse. Ma ei tea ega tunne neid, kes elavad samal koridoril, rääkimata neist, kellega elame sama katuse all. Me tunneme inimesi rohkem aukraadi kui iseloomu järgi, me laseme end petta sellest, mida inimene oskab, ega märka seda, mis Voldemar Panso nimeline preemia Preemia, mis antakse välja Voldemar Panso sünniaastapäeval, 30. novembril, aastast 1978.
Kui see pääseb läbi osooni on väga kõrge risk nahavähi tekkimisele. Samuti kahjustab kiirgus taimi ja kõike elavat planeedil Maa. Kõik probleemid ja väljakutsed, mis meie teele satuvad on tegelikult inimeste enda põhjustatud. majanduslanguse põhjuseks oli ju inimeste suutmatus laenu tagasi maksta ja globaalse kliima soojenemise põhjuseks on see, et inimesed on liiga mugavaks muutunud. Kuigi ajad on kõikide jaoks väga rasked ei tohiks suurde masendusse sattuda, sest siis kipume tegema mõtlematuid otsuseid ja asjad lähevad veelgi hullemaks. Selle asemel peame üksteist toetama ja koostööd tehes saame kõigega hakkama.
Kas kunst on kaotanud huvi ilu vastu? Keegi neiu kelle nime ma ei tea Ilu on vaataja silmades. Nii on see alati olnud ja arvatavasti jääb see nii ka edaspidi. Selle tuntud lause abil saab määratud ka kunsti suhe iluga. Meil, inimestel on selline huvitav omadus, et me kipume tihti asjadest ning omadustest tüdinema. Seetõttu on ka meie iluideaalid ja üleüldine arusaam ilust aja jooksul muutuv. Kunst, mis on kindlasti oluline osa inimeste elust (kuigi me tihti ei saa sellest aru), kohaneb märkamatult inimeste soovide ja vajaduste järgi ning seeläbi kajastab kunst ka ilu aeg-ajalt erinevalt. Alates sellest hetkest, mil kunst tekkis, on maailmas järjepidevalt toimunud erinevaid muutusi. Edasi on arenenud nii inimesed kui ka tehnoloogia
Ei midagi uut siin päikese all Elame 21. sajandil, tehnika ajastul. Tehnika arenguga on kaasnenud tänapäeva inimeste elutempo tohutu kiirenemine, mis on viinud inimkonna nii kaugele, et oleme unustanud, kes me täpselt oleme, kes on need toredad inimesed, kes meie kõrval elavad ja millises suurepärases maailmas tegelikult elame. Kipume unustama põhiväärtusi ja minu arvates on see üks kahetsusväärsetest põhjustest, miks meie inimkond liigub oma huku suunas. Samas julgen väita, et on ka palju neid õnnelike inimesi, kes selles maailmas, kus enamikele loeb ainult materiaalne vara ja kindlustatus, suudavad elada ilma hunniku raha ja kibestumiseta. Raha ja rikastumine on läbi aegade olnud paljudele eestlastele väga oluline. Oleme alati olnud kütkestatud kiirest rikastumisest
Näitlemisel pole mõtet. Nägu ja miimika. Kui tahad jätta positiivset muljet – naerata. Kasuta oma naeratust teadlikult, kuid jälgi oma miimikat, sest see võib alt vedada. Enamus inimesi ei märka oma harjumusi. Olulised on signaalid, mida me anname otsustaval hetkel. Hääl Sügavam hääl äratab usaldust. Erutusest hingeldamine segab rääkimist. Oluline on jälgida parakeelt (kiirus, tugevus, kõrgus, selgus, toonsus, rütm, intonatsioon, otitamised, parasiitsõnad). Kiiresti kipume rääkima närvilises olukorras. Sageli räägib inimene kiiremini rõõmsamatest sündmustest. Õpi kiirust maha tõmbama. Tugevus peab olema olukorrale vastav – ei tohiks rääkida liiga valjult ega liiga vaikselt. Kõrge hääl on sageli märk ebakindlusest. Õpi ennast kuulama ja reguleerima oma kõne kõrgust. Jutt peab olema selge ja arusaadav, harjuta kõnelemist selget ja arusaadavalt. Kui inimesed peavad mitmeid kordi sinu sõnumit täpsustama, siis on vaja oma kõnemaneeri muuta
vahetada, siis nähaksegi vaid neid märke. Kui juhiga käib kaasas positiivne maine, siis on kergem kontakti leida · Haloefekti lõks - üldmulje kujundatakse mitte gruppi kuuluvuse vaid isiku ühe tunnuse põhjal tehakse järeldusi ka tema teiste omaduste kohta. Näit välimus: prillid tark, blond rumal jne. Haloefekt sugeneb inimese tajusse siis kui teise inimese kohta on väga vähe teada. Me kipume tegema järeldusi selle teadmise põhjal, mis meil on. Ennustame, et kui kellelgi on mõni iseloomujoon, on tal ka mitmeid muid selle omadusega seotud jooni näit kui on abivalmis on ka heasüdamlik jne. Probleem selles, et esimene mulje säilib ka hiljem, inimest paremini tundma õppides, kõik uued teadmised sobitatakse olemasoleva malliga, mis ei allu kergesti muutustele ka siis kui info sellele risti vastu käib. Moonutusi võib tekitada ka
saanud meeldiv, edumeelne ja korralik inimene. Samas on paljude tolleaegsete tublimate klassikaaslaste hiilgehetk jäänudki kuskile põhikooli aega. Lapsi ei tohi suruda raamidesse ning nende elukäigu üle otsustada siis, kui nad alles arenevad. Ma arvan, et kui lapsevanemad ja õpetajad ning täiskasvanud üldse süveneksid rohkem laste mõttemaailma, muudaks see ka meid endid vähem küünilisteks ning säilitaks seda lapselikku siirust, mida kipume oma eluteel kaotama. Jonasele tehti romaani alguses tohutult ülekohust, kuna nagu loo käigus selgus, polnud temas pahatahtlikkuse kübetki. Otse vastupidi oli tegu väga ülla noore inimesega. Kurb on mõelda sellele, kui palju lapsi on ajaloo vältel maha kantud ning stamparusaamade kohaselt lootusetute hulka on heidetud vaid selle tõttu, et nad koheselt teistele eakaslastele järele ei jõua. Nii võib meie ühiskond ilma jääda paljudest väärtuslikest inimestest.
*sümboliks võib olla tähenduseta heli, sündmus või objekt, millele grupi liikmed annavad tähenduse (nt laulev revolutsioon). *Keel on helide ja zestide kogum, mida mõistetatakse ühtemoodi. Keel on kõige keerulisem sümbolite kogum. *keel ja taju me tunnetame maailma läbi keeles peituva kultuuriekraani. Uue keele õppimine tähendab ka teistsugust maailmatajumist. Nt hopi indiaanlastel puuduvad keeles ajamõisted, st et nende keel on ajatu. *Etnotsentrism sageli me kipume hindama teise kultuure läbi oma kultuuri, pidades oma kultuuri parimaks. Sageli kasutatakse teadlikult ebahumaanseid sõnu (nt soomlane-põder ) ja funktsioonid annab kindlustunde meie arusaamade ja käitumiste kohta; tugevdab sotiaalset solidaarsust. *väärtused, tähtsus väärtuseks on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, institutsioon, tegelik või kujuteldav asi, kõik see mille suhtes me võtame hinnangulise positsiooni. Väärtused määravad ära inimese käitumise
on igasuguseid loodushoiu norme, millest paraku kõik kinni ei pea. Inimene oma elutegevusega reostab kõike enda ümber. Mugavus ja laiskus on muutunud tegelikkuseks, peamine, mille poole püüeldakse, on raha. Enam ei viitsita jalgsi poes käia, vaid selleks kasutatakse mõnda transportvahendit. Tänapäeva inimene ei kujutaks elu ette ilma voolava vee, televiisori ja arvutita. Inimene on sõltuv tehnikast. Kuid me kipume unustama, et oma liigse energia tarbimisega kahjustame me oma koduplaneeti Maad. Viimasel ajal on jutuainet andnud globaalne soojenemine. Inimene oma priiskava ja raiskava eluviisiga kulutab planeet Maa varusid. Süsihappegaasi hulk atmosfääris järjest suureneb, ülemaailmne keskmine temperatuur kasvab. ,,Planeet Maa" saatest olen kuulnud, et kui maakera keskmine temperatuur peaks tõusma kuue kraadi võrra, sulavad jääväljad Gröönimaal ja Arktikas
eestlaste Facebooki grupist, aga ta ei seleta, millega see grupp tegeleb ja, mis on selle eesmärk. See jääb veidi poolikuks. Seega jääbki e-demokraatia mõiste arusaamatuks. Artiklist ma eriti midagi täieti uut peale e-demokraatia mõiste teada ei saanud, kuid kuna see mõiste jäi otseselt lahti seletamata siis ei saanud ka sellest eriti täpselt teada. Huvitav oli see teada saamine, et USA ei kuulugi täisdemokraatlike riikide hulka. Lisaks oli artiklis huvitav tsitaat Roy Amara: „Me kipume ülehindama tehnoloogia mõju lühiperspektiivis ning alahindama pikas perspektiivis.“ Sellega ma täielikult nõustun.
on tõusnud, unevajadus vähenenud, mõte liigub, aga pikas perspektiivis saab ruttu läbi - bipolaarne häire depressiooni ja mania kõikumine F40-F49 NEUROOTILISED; STRESSIGA SEOTUD JA SOMATOFORMSED HÄIRED - normaalne ärevus - haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalsed adaptsiooni) hakkab kasvama ja mingi hetk jõuame tasemele, kus sümptomid on avaldunud nii, et tahame kohe rahuneda ja kipume siis põgenema, vältima ja lühemas plaanis sellest lahti saada, kuid pikemas plaanis võib see kasvada *FOOBIAD - ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud - vältimine või ülemäärase hirmuga talumine *lihtfoobia konkreetsete esemete või elusate olendite kartus *agorafoobia avaliku/suure avatud/kinnise ruumi kartus
Seega telefonisuhtlus nõuab minult väga täpset verbaalset väljendust: head diktsiooni, loogilist ülesehitust, head kuulamis- ja küsimuste esitamise oskust. Oluline on ka positiivset hoiakut väljendav hääletoon. Hea kuulamine nõuab pingutust, kuulamisel ja kuulamisel on vahe. Keeruliseks teeb selle see, et teenindajana pean olema hinnanguvaba ja aktsepteerima kliendi seisukohti, arvamusi, arusaamu. Me oleme kõik enesekesksed ja ka kuulaja rollis olles kipume sekkuma (sisse sõitma), vaidlema, seletama. Kuna minu eesmärgiks on luua head kliendisuhet ja mõista klienti ning seeläbi rohkem teenust pakkuda, siis kliendi hea kuulamine teeb olukorra kergemaks, ma ei pea kliendiga võitlema, suurendan klientide lojaalsust, teen kindlaks probleemid, hoian probleeme ära, väldin tülitavaid telefonikõnesid. Aktiivne kuulamine on vajalik kliendi vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks, probleemsituatsioonide
Kunst meenutab meile igavesi väärtusi Inimestena on meil kalduvus hakata kummardama ebajumalaid, tähtsustama väärtusetut ning jääda oma otsingutel eksinuks. Meil on vaja midagi, mida selgitaks meile meie olukorda ning avaks meie silmad ununenud väärtustele. Kunstil olgu see kirjandus, muusika, arhitektuurimälestised või maalikunst on inimestele alati midagi öelda. Kuidas saab kunst meile meenutada neid väärtusi, mille olemasolu kipume unustama? Kiire elutempo ning aina keerulisemaks muutuva maailma tõttu jäävad meil sageli elu kõige peenemad ja tähtsamad nüansid märkamata. Unustatakse, et on olemas nähtusi, mis võivad pikema vaatluse järel vägagi olulisteks osutuda. Kunstiteosed võivad meile endale aimamatult sellest erineval moel teada anda. Et elu koosneb peamiselt pisiasjade lahendamisest ning nähtustest, mis ei oma suuremat tähtsust, siis võib öelda, et maailm
Mõtle oma n-ö võtmeoskustele: selleks võivad olla suhtlemisoskused, mõni spordiala, teiste aitamine vms. Seejärel pühenda osa päevast sellele tegevusele. See teeb su päeva kahtlemata ilusamaks. 10. Unista Kui oled pigem unistaja- kui tegutseja-tüüpi, siis see tegevus on just sulle. Päeva jooksul kipub meie meel ikka rändama minema, ent kui paned selle enda kasuks õigesti tööle, võib sinu elu muutuda märksa positiivsemaks. Kipume ikka analüüsima mõnda minevikusündmust või oma käitumist, mõtlema, mis läks valesti jne. Sunni end hoopis keskenduma mõnele õnnelikule unistusele.
See ideestik haarab ajastu vaateid inimese asendile looduses, vaateid inimese hingelisele ja vaimsele loomusele, inimese õlesandeile ühiskondlikus elus ja kasvatuse olulistele eesmärkidele. Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia pedagoogikas on Fröbel leidnud algusest peale arusaamist ja püsivat tunnustust, kuid ka siin on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja psühholoogia kui iseseisvate spetsiaalteaduste uurimistöö hästi põhjendatud meetodeid ja rikkalikke tulemusi. Fröbel võis kasutada ainult oma otseseid isiklikke vaatlusi ja toetuda intuitsioonidele. Ta on jõudnud tunnetusele, mis ei kaota veel oma väärtust selle tõttu, et nad pole igakülgselt metoodiliselt põhjendatud.
TALLINNA ÜLIKOOL Mall Klaas STEREOTÜÜBID JA EELARVAMUSED Essee Juhendaja: Mati Heidmets Tallinn 2008 Oma igapäevases elus kipume tihti teisi inimesi ja ka gruppe tajudes nende iseloomu ja omaduste kohta järeldusi tegema juba enne, kui me neist midagi teame ja neid kohanud oleme. Sellist enda teada õigete tunnuste omistamist nimetatakse stereotüüpide kasutamiseks ja nimetatud käitumise aluseks on aegade jooksul kinnistunud sterotüübid, mis küll ilmtingimata ei pea olema valed ja halvad, kuid väga sageli on. Antud essees keskendungi stereotüüpide,
väärtustamisel. Kui sageli me võtame juhtidena aega, et töötajaga lihtsalt rääkida, teda kuulata ja teda tundma õppida? Jah, enamikus ettevõtteis on iga-aastased hästi toimivad arenguvestlused, mille kohustuslik küsimus on: mis sind motiveerib. Aga kui sisulisi ja töötajat avavaid vastuseid me tegelikult saame, on iseasi. Juhid, mõtleme veidigi avatumalt! Juhtidena takerdume stereotüüpidesse ning kipume inimesi hindama ja väärtustama iseenda järgi. [Kadi Tamkõrv, Hea töötaja saladus, (http://www.director.ee/hea-tootaja-saladus/) veebruar 2015.] See on üks enamlevinumaid probleeme, mis esineb. Miks juhid ei pööra nii suurt tähelepanu töötajatele, ei tunnusta neid ? Sest arvatavasti on asi ressursis, kui kõik toimib siis juhid ei leia põhjust, miks nad peaksid rohkem töötajaid tundma. Toetudes enda praegusele töökohale siis võin
tulemuste vahel valitseb loomupärane tasakaalutus. Põhjused, sisendid ja tööpanused jagunevad kahte kategooriasse (Koch 2000: 23): enamik, millel on tühine mõju; väike vähemik, millel on valdav, valitsev mõju. On samuti tüüpiline, et tagajärjed, väljundid ja tulemused tulenevad nende saamisele suunatud põhjuste, sisendite või tööpanuste suhteliselt väikesest osast. 80:20 printsiip on nii väärtuslik seetõttu, et see on täiesti ootusvastane. Me kipume eeldama, et kõik põhjused on enam-vähem võrdse tähtsusega. Näiteks, et kõik kliendid on võrdselt vajalikud. (Ibid:24) 80:20 printsiip kinnitab, et kui uurida ja analüüsida kaht, põhjuste ning tagajärgede andmejada, leiame sealt kõige tõenäolisemalt tasakaalu puudumise. Tasakaalutus võib esineda suhtena 65:35, 70:30, 75:25, 80:20, 95:5 või 99,9:0,1 või mis tahes muu suhtena. (Koch 2000:27) Siiski ei pea suhtes olevad arvud tingimata andma summaks 100. Printsiibi
käsitlevat probleemi või fakti. Arvan, et loodusfilosoofia on terve meie elu, alustades aegade algusest peale ja lõpetades käesoleva ajaga. Raske ja ilmselt võimatu on vastata sellele, mida võiks pidada loodusfilosoofiaks paari lausega ja samas, kas on sellele küsimusele üldse võimalik leida vastust. Inimese eksistents selles maailmas sai alguse väga ammu kuigi peame meeles pidama, et me ei olnud siin esimesed. Miks siiski kipume me ennast pidama ülimateks olenditeks, kellele on lubatud kõik. Käitudes ja pidades ennast ,,lõvikuningateks" ja vaadates kõigele ja kõigile ülalt alla. Meie esiisad pidasid lugu ja austasid loodust väga. Kuidagi oleme osanud selle iidse tava ja uskumuse evolutsiooni pikal teel kaotsi lasta. Mina arvan, et inimene ja loodus on juba pikka aega koos eksisteerinud, kuid enne inimese siiajõudmist pidi palju looduses muutuma
``Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub.`` Iga inimene kujundab oma elu tehtud valikute järgi. Maailm on suur ja lai oma liigirikaste merede, ookeanide ja maismaaga. Tihtipeale kipume unustama oma kiire eluviisi kõrval meie kõige suurema rikkuse, milleks on loodus Maakera kopsud ehk vihmametsad toodavad päevast päeva suurtes kogustes hapniku. Kurb tõsiasi on see, et igapäev tapetakse seda suurt ``kopsu``, raidudes maha ohtralt puid, mida kasutatakse nii mööbli valmistamisel, elumajade ja hoonete kütmisel kui ka meile väga vajaliku paberi tootmisel. Salaraided ja tootmisjääkide taaskasutamisele mitte võtmine risustab ning hävitab loodust meie ümber
........................................................ 5 Navitrolla enda kohta.................................................................................................................. 7 Kasutatud materjal ................................................................................................................... 10 2 EESTI KUNST 1980-2000 Küllap kipume juba unustama, et praeguse Eesti kunstielu endastmõistetav mitmekülgsus küpses 1990. aastate teravate kunstidiskussioonide ja järsult muutunud autoripositsioonide virrvarris. Vähem kui kümne aasta jooksul vahetus välja kunsti finantseerimissüsteem, tekkisid mitmed uued kunstist kõnelemise viisid, kujunes kuraatoriinstitutsioon, loodi kommertsgaleriid. Foto ja video läbimurd kunstipilti tõi kaasa maali, skulptuuri ja graafika
● Pööra tähelepanu kehakeelele - See, kuidas üks inimene teisele mõjub, sõltub kolmest asjast: umbkaudselt 70% kehakeelest, 20% häälest ja kõigest 10% sõnadest. Õppides jälgima ja valitsema oma kehakeelt ja lugema kliendi oma. Nii on ligipääs hulgale olulisele informatsioonile, mis müügiotsust mõjutab. ● Kuula, mida partner Sulle räägib - kuulamisoskus on tavaliselt harjumuslik ja ebateadlik tegevus. Tihti kipume me erinevates situatsioonides kasutama igasuguseid kuulamistõkkeid; nagu sildistamine, oma vastuse koostamine, nõustamine, valikuline kuulamine, mõtete lugemine, mõtete kõrvale kaldumine, võrdlemine või takka kiitmine. Tasub ennast kõrvalt jälgida, et teadvustada, mis takistab aktiivset kuulamist, sest siis saab segaja teadlikult kõrvaldada.
pdf ). Alljärgnev referaat pühendub Friedrich Fröbeli pedagoogika põhimõtetele ja nende maailmavaatelistele eeldustele. 3 1. FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia pedagoogikas on Fröbel leidnud algusest peale arusaamist ja püsivat tunnustust, kuid ka siin on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja psühholoogia kui iseseisvate spetsiaalteaduste uurimistöö hästi põhjendatud meetodeid ja rikkalikke tulemusi. Fröbel võis kasutada ainult oma otseseid isiklikke vaatlusi ja toetuda intuitsioonidele. Ta on jõudnud tunnetusele, mis ei kaota veel oma väärtust selle tõttu, et nad pole igakülgselt metoodiliselt põhjendatud.
üldse mõelda". 8. Nõuannete jagamin inimesed pühendavad teisi oma mõtetesse ja muredesse palju enam soovist mõistetavaks saada kui otseste juhtnööride saamise püüdes. Paljud probleemid eeldavad enne nende kohest lahendamist küsimusse süüvimist. Ennatlik, lisaküsimustega ette valmistamata nõuanne ei näita sageli mitte oavõtlikku, vaid kehvasti keskendunud kuulamist. 9. Heade soovituste tagasi lükkamine teisest küljest kipume sageli ilma pikemata välja lülituma selle inimese jutust, kes kipub palumata nõu andma. Vahel võib ta seda teha siiski ka siirast aitamise soovist. 10. Unelemine laseme end kaasaviia juhuslikest uitideedest või mõtteseostest ega suuda enam teise inimese kogu kõnet vastu võtta. 11. Vastuhakk domineerimiskatsele üsna varsti peale seda, kui teine inimene püüab meid oma tähtsuse, tarkuse, sõnaosavusega üle trumbata, lülitume tema karistamiseks
paremad probleemilahendamise oskused ja sellest tulenevana on ka nende õppeedukus koolis parem. Kolmandaks mängib isa olulist rolli lapse turvalise sooidentiteedi ja seksuaalsuse kujunemisel. Nii on üsna arusaadav, et isa õpetab pojale seda, kuidas olla mees. Tütar õpib sellisest suhtest käitumist mehega ja tulevikus hakkab otsima partnerlussuhtes samasugust meest. Kui selline mehelik suhe puudub, võidakse otsida seda kuskilt mujalt. Isad läbi aegade Hõimude aeg Me kipume uskuma, et hõimudes olevad mehed ja isad olid tihti jahi tõttu hõimust eemal, seega hoolitsesid laste eest ainult naised ja emad. See oli nii ainult üksikutes hõimudes. Paljudes, aga olid isad enamuse või isegi terve aja kohal. Mõnes hõimus küttisid nii mehed kui naised, seega said mehed olla tihti oma lastele lähedal. Algelistes ühiskondades oli beebidel ohtlik vabalt ringi liikuda (lahtine tuli, kivid, surmavad putukad ja kahepaiksed), seega pidi neid palju kandma.
üldse mõelda". 8. Nõuannete jagamin inimesed pühendavad teisi oma mõtetesse ja muredesse palju enam soovist mõistetavaks saada kui otseste juhtnööride saamise püüdes. Paljud probleemid eeldavad enne nende kohest lahendamist küsimusse süüvimist. Ennatlik, lisaküsimustega ette valmistamata nõuanne ei näita sageli mitte oavõtlikku, vaid kehvasti keskendunud kuulamist. 9. Heade soovituste tagasi lükkamine teisest küljest kipume sageli ilma pikemata välja lülituma selle inimese jutust, kes kipub palumata nõu andma. Vahel võib ta seda teha siiski ka siirast aitamise soovist. 10. Unelemine laseme end kaasaviia juhuslikest uitideedest või mõtteseostest ega suuda enam teise inimese kogu kõnet vastu võtta. 11. Vastuhakk domineerimiskatsele üsna varsti peale seda, kui teine inimene püüab meid oma tähtsuse, tarkuse, sõnaosavusega üle trumbata, lülitume tema karistamiseks
Kas see probleem siiski on nii tõsine kui meile püütakse näidata? Huvigrupid Kas see, kui teadmine on sotsiaalselt konstrueeritud tähendab, et see on vale? Ebausuldusväärne v vale info- seonduvad protsessid Matemaatiline/stat kirjaoskamatus (innumeracy) Soovimatus numbritega tegeleda Autoriteet Seonduvad küsimused Tulemuste esitamine meedias: kas ja kui palju võib lihtsustada Lugejate varasemad teadmised: kipume uskuma infot, mis seostatakse meie varasema teadmisega (avalik arvamus, jagatud teadmised) Probleemid Hinnangud, arvamused tegeliku mõõtmise asemel (nt uute sost probleemide puhul v laiema avalikkuse eest varjatud probleemide puhul) - hinnang hakkab oma elu elama - kord antud hinnangut kaitstakse Definitsioon - Kas tüüpilise juhtumi v ekstreemse juhtumi põhjal - Lai definitsioon: rohkem juhtusid
Tegelikuks katsealuseks oli ,,õpetaja" rollis olev vabatahtlik ja uuriti tema kuuletumist autoriteedi või võimu omava isiku poolt esitatud nõudmistele. Me oleme kuulekad sellepärast, et kui me näeme vormirõivastust ja embleeme, kuuleme autoriteetset, kindlat häält või kuuleme, et keegi on osa suurest institutsioonist (nt. valitsus, suur korporatsioon või on ta pankur, jurist, teadlane, doktor jne), siis me ei kipu enam kriitiliselt mõtlema. Me kipume olukorda mitte vaidlustama. Me kipume olema rohkem alluvad ja järeleandlikud ning mingil põhjusel pakume neile kõhklematut kuulekust. 51. Millise kuulsa eksperimendi tegi Milgram? Vabatahtlikud katseisikud olid katses õpetaja rollis ja nad pidid andma elektrisokke teistele katses osalejatele, "õpilastele", valede vastuste korral. Teised katses osalejad olid tegelikult näitlejad ja nad teesklesid elektrisokkide saamist
Toon monotoonne hääl väsitab kuulajat ja ei anna piisavalt infot sõnumi kohta. Hääletooniga varieerides on võimalik muuta kõne ilmekaks ja huvitavaks. Kuid iga liialdatud võte tähendab tavaliselt valetamist. Toon peaks lause lõpus alla minema. See rõhutab kompetentsust, kindlameelsust ja kõlab rahustavalt. Kõla Sellest sõltub kõne arusaadavus. Koduses miljöös võib olla oma kõne kõla ja hääldamise suhtes ükskõikne, kuigi ei soovita, sest kipume olema oma harjumuste orjad. Tööalases suhtlemises on lubamatu segane kõne. Selgelt välja öeldu jätab mulje selgusest ja otsusekindlusest. Kõlav hääl jätab kõnelejast enesekindla mulje, kime ja peenike hääl otsustusvõimetu ja ebakindla mulje, seostatakse ka närveerimisega. Tugevus vali hääl seostub innukuse ja enesekindlusega, kuid ka agressiivsuse ja ülbusega ning sõnumi ületähtsustamisega. Igapäevasuhtluses peetakse vaikset häält usaldusväärsuse,
vestluskaaslase pilku, kellele valetatakse. Mehed hõõruvad silmalauge hoogsamalt kui naised. Naised teevad selle liigutuse väga ettevaatlikult. Pilku kõrvale viies vaatavad nad lakke. (Pease, 1994) 5.1.3 Huuled ja naeratus Huuled on meie keha üks sensuaalsemaid piirkondi. Suudlus on märk poolehoiust ja sügavast tundest. Huulte torutamine või kokkupigistamine on taunimise avaldus, milles peitub ka soovimatus kõnelda. Kui me tunneme end negatiivselt, siis kipume huuli kriipsuks pigistama. (Jaskolka, 2004) Christopher Branningan ja David Humphries kirjeldasid üheksat naeratuse liiki, millest levinumad on muie, ülahuulenaeratus ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks. Niimoodi naeratab end välisoludest välja lülitanud inimene, kes keskendub hetkel iseendale. Ülahuulenaeratuse puhul paljastatakse ülemised esihambad - nii naeratatakse tavaliselt silmast silma kontakti puhul. Lai
Mis on kuldlõige? Tooge näiteid selle kasutusest. Kuldlõige ehk jumalik proportsioon, tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks väiksemaks lõiguks, et saadud lõikudest suurema jagamine väiksemaga annab tulemuseks matemaatilise konstandi nimega ф. Mitmed psühholoogilised uurimused on seda meelt, et selline suhe, kuldne lõige ehk jumalik proportsioon mängib olulist rolli inimese ilutajus. Nimelt kipume kuldlõike järgi paigutatut kaunimaks hindama. Kunstis-davinci mona lisa ja vitruvian man, arhitektuuris, fotograafias. Kuidas toimub ilu tunnetamine platonistide järgi? Kirjeldage seda protsessi! armastad yhte ilusat keha ja sünnitad selles kehas kauneid mõtteid. Seejärel märkad mistahes keha ilu on suguluses teise keha iluga. Kui seda märkad, hakkad armastama kõikide kehade ilu ja kirg yhe ainsa vastu jaheneb
Ei saa üht ideed korraga nii toetada kui sellest mitte mõelda. Samuti on kritiseeritud aktiivse tähelepanu mõistet, kuna esteetilise hoiaku subjekt kaldub oma tähelepanu nõnda suunama mitte kunstiteosele, vaid oma isikliku elu kogemustele. 1. Esteetilise hoiaku episteemiline õigustamine seisneb väites, et esteetilise hoiak on vahendiks uute teadmiste saavutamisel. Henri Bergson uskus, et esteetiline hoiak aitab näha asjade omapära, indivuaalsust. Me kipume nägema vaid asjade, olendite üksikuid praktilisi omadusi, esteetiline hoiak aitab seda leevendada. Arthur Schopenhauer on väitnud, et esteetiline hoiak on objekti olemuse tunnetamise eeltingimus. Asja vaatamine ilma väliste seosteta aitab välja tuua selle asja idee platonlikus võtmes (metafüüsiline argument). 2. Esteetilise hoiaku moraalsel õigustamisel eristatakse konsekventsiaalset ja kontseptuaalset viisi. Konsekventsiaalne väidab, et esteetilise hoiaku sagedasel
annaabi.ee 
