50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaMariaOtsa
Õppematerjali autor
bit defferent. Sisukord: Sissejuhatus: Valisime teemaks homoabielude seadustamise Eestis, kuna seda on viimasel ajal palju kajastatud igal pool meedias. ''Justiitsministeeriumil on valminud mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs, mille eesmärgiks oli fikseerida praegune olukord eri- kui samasooliste isikute kooselu osas. Nii Eesti põhiseaduses, rahvusvahelises õiguses kui ka Euroopa Liidu õiguses käsitletakse perekonna ja abielu mõistet pigem kitsendavalt ja traditsiooniliselt. Eri tasandi kohtute tõlgenduses kuuluvad abielu ja perekonna mõiste alla vaid heteroseksuaalsed kooslused see tähendab, et samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja õigus abielu sõlmida. Selle analüüsiga võib väita, et Eesti ei ole kohustatud mitteabielulist sealhulgas homoseksuaalsete paaride kooselu eraldi reguleerima.''(Kask 2009) 2003 aastal TNS Emori
Enda poolt veenmise puhul võib inimene käituda viisil, mis ei lähe tema hoiakutega kokku. Eelnevates uuringutes on leitud aga, et inimesed peavad oluliseks, et nende käitumine ning hoiakud oleksid kooskõlalised. Kui nende käitumise ja hoiakute vahel ilmneb konflikt, siis on see nende jaoks äärmiselt ebameeldiv ja nad püüavad seda vähendada. Selle tulemusel võib inimene enda hoiakuid vähehaaval hakata muutma8. 3.2. Väärtused ja väärtushinnangud 3.2.1. Väärtushinnangu mõiste Väärtused on kas ideed, asjad või nähtused, mille poole elus püüeldakse ning mida peetakse oluliseks. Väärtused peegelduvad inimese tegevuses, lähtudes oma käitumisviisi valides oma isiklikest väärtushinnangutest. Väärtustest peegeldub ka arusaam heast ja halvast, õigest ja valest. Väärtushinnangud tulenevad enamasti isiklikest kogemustest ning on seetõttu igal inimesel erinevad9
keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle võtnud teised keeled ning unustanud oma rahvuse ja päritolu? Selles uurimustöös vastame küsimustele ,,Kes on eestlane" ja ,,Mida tähendab olla Eurooplane." Lisaks uurime, millised on klassikaaslaste seas läbi viidud küsitluste tulemused. Juttu tuleb Euroopa suurimatest rahvustest ning keeltest, seal hulgas kindlasti Eestist, eestlastest ja meie emakeelest- eesti keelest. Eestlane kes ta on? Ilmselt lihtsaim definitsioon oleks , et oma iseseisvuse väljavõidelnud väike rahvas väikesel territooriumil, kes hoiab kokku ühise raske mineviku tõttu. Kuid kes on eestlased? Kas tõesti ainult väike rahvus, kel on vaid ühine minevik ja maa-ala? Kui eestlastelt endilt küsida, kes me oleme, siis esimeseks ise-
tagakiusatu ei ole inimene, kes põgeneb seadusliku õigusmõistmise eest. Konventsiooni alusel on riigil kohustus kohelda seaduslikult riigis viibivat pagulasstaatust omavat isikut võrdväärselt riigi kodanikega. Samuti on pagulasel kohustus pidada kinni riigi seadustest ning näidata lugupidamist riigi avaliku korra nõuete vastu. (Pagulasseisundi konventsioon) Euroopa Liiduga ühinenud riigid on nõustunud Euroopa Liidu reeglitega, sealhulgas ka nendega, mis puudutavad pagulasi ja varjupaigataotlejaid. 1990. aastal vastu võetud Euroopa Liidu liikmesriikide leppeline Dublini konventsioon sätestas, millised on Euroopa Liidu liikmesriikide kohustused varjupaika taotlevate isikute suhtes. Dublini konventsiooni järgi on varjupaiga võimaldamise otsus üksnes selle liikmesriigi teha, kelle territooriumi kaudu põgenik Euroopa Liitu sisenes. (Euroopa...)
.......................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade..............................................11 Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest...............13
teistes maades ja seda varjupaika kasutada. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga (inglise Convention Relating to the Status of Refugees) määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad. Esialgne 1951. aasta konventsioon puudutas Euroopa sõjapõgenikke, kuid 1967. aasta New Yorgi protokolliga laienes selle kehtivus kogu maailmale. Konventsiooniga ei saa kehtestada vastutavale riigile kohustust läbi vaadata varjupaiga taotlust; kohustuse kehtestab Dublini konventsioon1. Eesti liitus pagulasseisundi konventsiooniga 1997. aastal. Lähtudes Genfi konventsioonist ja protokollist on varjupaiga saamine inimese põhiõigus ja selle võimaldamine on rahvusvaheline kohustus
valikuid ja otsustusi, nagu järjest mitmekesisem elu tänastelt noortelt nõuab. Seega omandab noore inimese kõlbelise arengu suunamine ja toetamine, tema ettevalmistamine vastutustundlike küpsete valikute tegemiseks erilise tähtsuse. Üldinimlike püsiväärtuste teadvustamine on inimväärse ühiskonna alustala. Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ja Euroopa Liidu alusdokumentides rõhutatakse järgmiste väärtuste olulisust, mille kujunemisele ka üldharidussüsteem peab kaasa aitama: elu ja inimväärikuse austamine, humanism, südametunnistuse, usu ja mõttevabadus; lugupidamine oma ja teiste rahvaste traditsioonide ning kultuuriväärtuste vastu; tolerantsus ja respekt; võrdõiguslikkus ja demokraatia, õigusriigi põhimõtete järgimine, vägivallatus; solidaarsus ja abivalmidus; ausus ja õiglus; vastutustunne;
–Mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse –Inimõiguste kaitsmine –Riikidevahelise koostöö edendamine –Rahvusvaheliste normide järgimine •Regionaalne/globaalne julgeolek –NATO, OSCE •Ootamatute probleemidega toimetulek (nt looduskatastroofid) –ÜRO, otsesed riikidevahelised kokkulepped •Arenguabi osutamine/korraldamine –ÜRO (Unicef) •Majanduslik koostöö –Euroopa Liit, G7, G20 o Kirjelda lühidalt järgnevaid organisatsioone: NATO, ÜRO, Euroopa Liit, G7/G8, BRICS Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja- Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid