kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikult on probleeme käsitletud ning kas teostes kujutatavad tüdrukud võiksid olla sarnased ka reaalse elu tüdrukutega. Uurimiseks luges uurimistöö autor läbi kolm uuema aja noorsooromaani, mis kõik on ilmunud peale 2000. aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny "Kirjaklambritest vöö" ja Ene Sepa "Medaljon" ning tegi nende raamatute peategelaste põhjal järeldusi tüdrukute kujutamisest kirjanduses. Võrdluseks reaalsusega, otsis uurimistöö autor artikleid, mis kajastaksid samasuguseid probleeme, nagu on kujutatud teostes. Uurimistöö autor valis just need raamatud, kuna need on saanud väga positiivset vastukaja ja on võitnud kirjandusvõistlusi:
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda sellised julgustavad sõnad kurbuse- ja pessimismimüürist läbi tungida. Lootus tekib alles siis, kui olete leidnud mõistliku ja läbiproovitud viisi, kuidas depressioonist jagu saada. Käesolevas raamatus räägin ma teile lühidalt ja arusaadavalt täiskasvanute ja noorte depressiooni ravimise eri võimalustest. Kõigi nende meetodite tõhusus on kindlalt teaduslikult tõestatud. Põhimõttelt võib need meetodid jaotada kahte suurde kategooriasse: professionaalne ravi ja eneseabi. Paljud depressiooni all kannatajad vajavad vaimse tervise asjatundja abi ning saavad sellest märkimisväärset kasu. Kuid depressioonist väljatulemiseks
ise lapsena pidanud vägivalda kannatama. Tema sõnul ei saa kunagi vägivaldsust õigustada. · Pooled vägivaldsetest meestest on ise kasvanud vägivaldses kodus, ent võtmeküsimus on tema sõnul see, kust tuleb teine pool-neid mõjutavad ka ühiskond, eakaaslased jne. · Teine müüt: mees on vägivaldne nende vastu keda ta kõige rohkem armastab. ,, Armukadedus on väga hea sotsiaalselt aktsepteeritud viis, kuidas oma partnerit 9 kontrollida," märkis Otstavel. Vägivallatsejate puhul läheb asi aga selleni, et naisel ei lubata suhelda ka sõbrannadega, kuni ta on sotsiaalselt täielikult isoleeritud. Veel tuuakse põhjenduseks agressiivset loomust või näiteks alkoholi ja narkootikume. Bancrofti sõnul pole aga alkoholi ja vägivalla vahel põhjuslikku seost. · ,,Tihti on joove vaid hea vabandus," väitis Otstavel
(nt tööd) Kui tegelik mina ja ideaalne mina ei lange kokku on enesehinnang negatiivne. Kui tegelik mina ja ideaalne mina langevad kokku on esesehinnang positiivne. Kolmas võimalus vaadata minade paljusust: Oleviku mina Mineviku mina Tuleviku mina (Kõik eelnev oli võimalikest minadest). Lapsel on oleviku mina, tekib kõrvale mineviku mina, seostab end minevikuga ja siis tekib alles tuleviku mina. Privaatne ja avalik mina (Johari aken- Joseph & Harry 1955) (Neli erinevat varianti, kuidas mina käsitleda) Avatud ala pime ala mina tean+ teised teavad mina ei tea, teised teavad Varjatud ala tundmatu ala mina tean, teised ei tea mina ei tea, teised ei tea (1)Avalikud ja (2)privaatsed aspektid seoses minaga: (1) enda sotsiaalsed aspektid ja (2) enda varjatud, sotsiaalsed aspektid Mina kui tervik Mina
haritud (üliõpilased arvavad, et vägivald on õigustatud), sageli üksik üritajad. R.Raskolnikov. On traagilised tegelased. Dostojevski loob uue romaani liigi: polüfooniline romaan mitmehäälene romaan. Tunnusjooned psühholoogiline sügavus. Igal tegelasel hääl, saatus. Looming: Esimene töö trükituna on: Balzaci ,,Eugeni Grandet" tõlge. ,,Vaesed inimesed". Räägib Peterburi väikeametniku rõõmutust, hallist elust. Probleem: kuidas sotsiaalne ülekohus hävitab inimeses headuse (kajastub ka järgnevates teostes). Inimene analüüsis läheb süvitsi. Nii noores eas selline teos kirjutada, suudab vaid geenius! Jutsustuse kogumik ,, Jutustused". Teistsugused põhimõtted kas mitte osa kurjast pole inimesega kaasa sündinud? Parimad ,,Teisik", ,,Perenaine", ,,Nõrk süda". Jutustus ,,Valged ööd". Huumor sees, armastuslugu. ,,Märkmeid surnud majast" sunnitöö. Romaan ,,Alandatud ja solvatud"
ustamise protsess ja ?lesehitus 19 seotud muutuste d?naamikaga, kontseptuaalsete raamistikega (career craftehk karj??ri meisterdamine), n?ustamistavadega, suhetega, hoov?tuga, eesm?rkide seadmisega, kliendi vajadustega ja suhtlemisoskustega (nii traditsioo?nilised tehnikad kui ka Muutuste dünaamika Kuidas inimesed tegelikult oma elus toimuvaid muutusi kogevad? See laiahaardeline küsimus viib arutelu fookuse kaugemale konkreetsetest nõustamisega seotud rolli dest ja tegevustest ning aitab mõista kõige aluseks olevat üldisemat muutuste protsessi. Kõnealuse teema kohta oma käsitlusviisi kujundamisel tuginesin ma paarile Malcolm Gladwelli ideele (2000). Gladwell analüüsib kiiresti levivate nähtuste ja kiirenevate tendentside aluseks olevat dünaamikat
kitsas, elati nähes mingit rõõmu. Vastupidi, ta oli pettunud ja masendu- sotsiaalabis ses. Heike tütar ei olnud mingi tavaline beebi. Ta nuttis palju, t. Heike oksendas tihti ning teda oli väga raske rahustada. Heike när- tundis tihti, vid olid tihtipeale viimseni pingul. Ta ei suutnud ümbritseda et sellises seda kisendavat, väikest pampu soojuse ja emaliku armastu- ruumikitsik sega, seda enam, et ta vajas ise nii väga kindlustunnet ja hoo- uses litsust. Kuidas saanuks ta oma lapsele anda seda, mida tal en- valitses dal polnud. Loomulikult toitis ja pesi ta vastsündinut niipalju, närviline kui oli vaja. Eemalt vaadates tundus kõik korras olevat. Ent kui ning laps siiski kõigest hoolimata ikka nuttis, tundis Heike end abi- agressiivne tu ja oskamatuna. Pinge aina suurenes, Heike tajus, kuidas õhkkond. temas kasvas viha selle pisikese karjuva sissetungija vastu. Üha Maik ja
Kõik kommentaarid