Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Politoloogia refleksioon (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Mida autor selle all mõtleb ?

Lõik failist

Reflektsioon Martin A. Noorkõivu artikli ´´Kas mängime poliitikat või
päästame demokraatia?´´ põhjal

Lugesin Martin A. Noorkõivu artiklit ´´Kas mängime poliitikat või
päästame demokraatia?´´. Autor arutas, kas demokraatia on parim valitsemisvorm . Tema arvates praegu on, kuna paremat korraldust pole
veel siiani välja töötatud. Samas pole demokraatia kaugeltki
ideaalne. Täustada annab seda palju. Et Eesti jõuaks demokraatias
uuele tasemele, oleks vaja siin demokraatiat täiustada. Eesti erakonnad pole sellest eriti huvitatud ja seetõttu peaks selle enda
peale võtma kodanikuühiskond . Seda peaks tegema leiutamise ja
katsetamise teel. Eelkõige tuleks arendada e-demokraatiat. Noorkõivu
arvates peaksid näiteks MTÜ-d kolima Facebooki, kus on kasutaja
enamikel inimestel lääneühiskonnas.
Artikli
läbiv mõiste on demokraatia. Demokraatia on valitsemisvorm, kus
võim on rahva käes. Võimu teostab rahvas omale esindajate
valimiste kaudu. Rahvas saab Eestis valida kohalikel omavalitsuse
valimistel, Riigikogu valimistel ja Europarlamendi valimistel. Osades
riikides valib rahvas ka presidenti, Eestis teeb seda aga Riigikogu
Politoloogia refleksioon #1 Politoloogia refleksioon #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rich154 Õppematerjali autor
Lugesin Martin A. Noorkõivu artiklit ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´. Autor arutas, kas demokraatia on parim valitsemisvorm. Tema arvates praegu on, kuna paremat korraldust pole veel siiani välja töötatud. Samas pole demokraatia kaugeltki ideaalne. Täustada annab seda palju. Et Eesti jõuaks demokraatias uuele tasemele, oleks vaja siin demokraatiat täiustada. Eesti erakonnad pole sellest eriti huvitatud ja seetõttu peaks selle enda peale võtma kodanikuühiskond. Seda peaks tegema leiutamise ja katsetamise teel. Eelkõige tuleks arendada e-demokraatiat. Noorkõivu arvates peaksid näiteks MTÜ-d kolima Facebooki, kus on kasutaja enamikel inimestel lääneühiskonnas.
Artikli läbiv mõiste on demokraatia. Demokraatia on valitsemisvorm, kus võim on rahva käes. Võimu teostab rahvas omale esindajate valimiste kaudu.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
rtf

Ühiskonna konspekt

ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia ­ Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c000000700000000000000000000000873b0000ed28000020

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa

Ühiskond
thumbnail
28
docx

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

· Riigikogus ehk parlamendis on 101 liiget. See arv on tulnud kuupjuure seadusest, kuid täpselt ei ole määratletud, millest see kuupjuur võetakse. Võttes valijaskonnast saame 97, võttes rahvaarvust 110. Võrdluseks ­ Läti Seimis 100 liiget, Soome Eduskundas 200 (ei lähtu üldse kuupjuure seadusest) ja Briti parlamendis 600 (samuti ei vasta kuupjuure seadusele). Seega on riigiti arvud lihtsalt välja kujunenud · Eesti parlamendi süsteem on mõneti kui politoloogia õpikute musternäidis (vastab paljuski õpikute pildile) · Parlamendiliikmete arvu vähenemine toob kaasa teiste liikmete koormuse kasvu Riigikogu liige · Peab olema vähemalt 21 aastat vana · Pole mandaadi põhine (saadikut ei saa tagasi kutsuda, sest pole kedagi, kes kutsuks) o Mõned liikmed just kui ei esinda kedagi, nagu näiteks kompensatsiooni mandaadiga riigikogulased

Ühiskond
thumbnail
8
docx

Avaliku halduse esseed

Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema või

Avalik haldus
thumbnail
32
docx

Riik, poliitika, valitsemine

heategevusorganisatsioonid, fondid, mõttekojad, teenusosutajatena  Kodanikeühiskonna funktsioonid:  Avaliku arutelu välja looja  Võimu kontrollija  Teabe vahendaja ja ühiskonna siduja  Poliitilisse ellu kaasaja  Ühismajanduse väli  Teenuse osutaja  Töötuse asendaja  Huvitegevuse keskkond  Kasvataja ja arendaja Poliitiline osalus - politoloogia klassikaline termin, mis tähistab aktiivset tegevust eesmärgiga mõjutada seda, kes valitseb või seda kuidas valitsetakse. Varieerub intensiivsuse ja vormide poolest ning võib olla valitseva režiimi suhtes nii konstruktiivne kui ka destruktiivne Poliitiline kaasatus - laiem ja mitmetähenduslikum mõiste, sinna alla kuuluvad nii aktiivne tegutsemine kui ka poliitika passiivne jälgimine -> kaasatus võib olla ka kuuluvustunne -> alati valitsemissüsteemi toetav, konstruktiivne

Poliitika
thumbnail
11
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ

ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE Sotsioloogia- teadus, mis uurib sotsiaalsed protsesse, võõraviha levik, enesetappude arv Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kultuuri poolt ja kultuur on see, mida inimene teeb ja millel pole bioloogilist ega geneetilist alust. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. 1) ..AVALIK SEKTOR. (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori

12. klassi ühiskond
thumbnail
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

mida ei ole võimalik teaduslikult põhjendada. Poliitikuks ei saada politoloogiat õppides ja ma ei ole sugugi kindel, et politoloogid on paremad poliitikud kui ükskõik millise muu taustaga inimesed. Politoloogia areng Kuigi me saame väita, et kõigil ajaloolistel perioodidel pea kõigis geograafilistes regioonides on püütud õpetada poliitikat ning pidevalt on suurenenud arusaamine poliitikast, on politoloogia (võime nimetada ka modernseks politoloogiaks), mida õpetatakse ja uuritakse sotsiaalteaduste raames, siiski väga noor teadus – natuke üle 100 aastat vana. Sünnimaaks peetakse USA-d, kuna seal arenes kapitalism kõige kiiremini. Politoloogia tekkis tänu rahvusvaheliste korporatsioonide arengule, kuna need laienesid üle riigi piiride ning tekkis vajadus tiheda infovahetuse järgi. Vana-Kreekas ja keskajal uuriti politoloogiaga seonduvat poliitilise

Politoloogia
thumbnail
6
doc

Mida teeksin majanduses teisiti kui oleksin Eesti peaminister

Mida teeksin majanduses teisiti, kui oleksin peaminister? Valitsuse kodulehel on kirjas, et Eesti Vabariigi peaminister esindab Vabariigi valitsust ja juhib selle tegevust. Peaminister juhatab valitsuse istungeid, kirjutab alla valitsuse õigusaktidele, nõuab ministritelt seletust nende tegevuse kohta, teeb vajalikel juhtudel presidendile ettepaneku muuta valitsuse koosseisu, esindab valitsust kohtus, juhib riigi seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus. Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tööd ning kannab vastutust kogu täidesaatva riigivõimu eest. Nii kujutab valitsus eesotsas peaministriga endast riigi poliitilist juhtkonda, kes võtab vastu otsuseid täidesaatva võimu nimel. Riigi poliitikat kujundab Riigikogu. Valitsusjuhil on palju palgalisi abilisi, ehk terve büroo nõunikke ja sekretäre, kes tegelevad

Majanduse alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun