Politoloogia refleksioon (0)

Reflektsioon Martin A. Noorkõivu artikli ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´ põhjal
Lugesin Martin A. Noorkõivu artiklit ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´. Autor arutas, kas demokraatia on parim valitsemisvorm . Tema arvates praegu on, kuna paremat korraldust pole veel siiani välja töötatud. Samas pole demokraatia kaugeltki ideaalne. Täustada annab seda palju. Et Eesti jõuaks demokraatias uuele tasemele, oleks vaja siin demokraatiat täiustada. Eesti erakonnad pole sellest eriti huvitatud ja seetõttu peaks selle enda peale võtma kodanikuühiskond . Seda peaks tegema leiutamise ja katsetamise teel. Eelkõige tuleks arendada e-demokraatiat. Noorkõivu arvates peaksid näiteks MTÜ-d kolima Facebooki, kus on kasutaja enamikel inimestel lääneühiskonnas.
Artikli läbiv mõiste on demokraatia. Demokraatia on valitsemisvorm, kus võim on rahva käes. Võimu teostab rahvas omale esindajate valimiste kaudu. Rahvas saab Eestis valida kohalikel omavalitsuse valimistel, Riigikogu valimistel ja Europarlamendi valimistel. Osades riikides valib rahvas ka presidenti, Eestis teeb seda aga Riigikogu või selleks kokku kutsutav valimiskogu. Demokraatia kohta on Winston Churchill hästi öelnud, et see on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja töötatud. Paremat on proovitud küll leida aga see pole õnnestunud. Demokraatia vastand on diktatuur, kus võim on ühe või vähese hulga inimeste käes. Head võrdlusmomenti kahe vormi vahel saab välja tuua 1920ndatest ja 30ndatest, kui demokraatlikud riigid olid näiteks Suurbritannia , USA ja Prantsusmaa. Diktatuurid seevastu näiteks Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Venemaa. Teise maailmasõja võitsid need kolm demokraatlikku riiki ning diktatuuri riikidest Venemaa. Saksamaa ja Itaalia olid sõjas sunnitud alistuma. Kreeka sõjast aktiivselt osa ei võtnud , aga oli ka vahepeal okupeeritud. Ka tänapäeval on need kolm demokraatlikku riiki jõudnud majanduslikult paremasse seisu ning need diktatuurid on muutunud demokraatlikeks ehk on aru saadud, et demokraatia on parem kui diktatuur.
Eesti on autori arvates kindlalt demokraatlik riik, mina arvan sama. EIU demokraatiaindeksi järgi ei ole Eesti täieliku demokraatiaga riik, nagu näiteks Norra ja Rootsi, kuid on koos USA-ga selle piirimail. Eespool näiteks Lätist ja Leedust. Eesti on läbi ajaloo kopeerinud demokraatiat teistelt riikidelt, kuid nüüd on autori arvates aeg ise oma demokraatiat arendada, kuid minu arvates võib ka edaspidi kopeerida demokraatiat edukamatelt Põhjamaadelt, kui see tooks edu.
Autor kritiseerib oma artiklis teravalt IRL-i, Reformierakonda ja Keskerakonda. SDE kohta ta eriti midagi ei maini, kuid minu arvates SDE just kõige hullem praegusest koalitsioonist alkoholiaktsiisi tõusu algatuse pärast. See tekitab arvamust, et autor on SDE pooldaja ja vasakpoolne. Noorkõiv kritiseerib kõige teravamalt Keskerakonda, mille kohta ta kasutab sõna korrupeerunud ja veel mainib ta, see erakond on vaid näiliselt juhivahetuse läbi teinud. Minu arvates ei tohiks ilma tõenditeta päris niimoodi süüdistada ning KOV valimised näitasid selgelt ära, et Keskerakonda ei juhi enam Edgar Savisaar , vaid Jüri Ratas. Autor pakub järgmisesse koalitsiooni Reformierakonda ja EKRE -t. Mina isiklikult loodan, et nii lähebki - Reformierakond võidab loodetavasti järgmised Riigikogu valimised ning teeb koalitsiooni EKRE ja IRL-ga. See oleks hea parempoolne valitsus. Vahepealse ajaga olen aru saanud, et Reformierakond on olnud viiamase 10 aasta parim valitsusejuht, eriti Andrus Ansipi ajal. EKRE osalus koalitsioonison minu arvates üsna suure küsimärgi all, aga neile võiks koalitsioonis võimaluse anda. Kui IRL saab vähemalt 12% häältest siis on ka nemad minu arvates järgmises valitsuses, sellise vaikse ja järeleandliku liikmena. Eriti loodan, et järgmises valitsuses pole SDE, sest alkoholiaktsiis tõusu tõttu jääb riigil palju raha saamata, lisaks elavdatakse Läti majandust.
Autori arvates tuleks demokraatiat täiustada läbi e-demokraatia. See mõiste on minu jaoks täiesti uus ning tekstist ei selgu selle täpset tähendust. Autor toob välja, et sajandi alguses see ei töötanud, kuid tuleks nüüd uuesti proovida ning sellega see seletus põhimõtteliselt piirdubki ja see jääb mulle arusaamatuks.
Eesti kodanikuühiskond peaks autori arvates laienema MTÜ-dest Facebooki gruppidesse . Mida autor selle all mõtleb? Kas näiteks kodututele koertele peaks Facebooki kaudu kodu otsima või mis? Jääb arusaamatuks. Autor toob näite ka ühest eestlaste Facebooki grupist, aga ta ei seleta, millega see grupp tegeleb ja, mis on selle eesmärk. See jääb veidi poolikuks. Seega jääbki e-demokraatia mõiste arusaamatuks.
Artiklist ma eriti midagi täieti uut peale e-demokraatia mõiste teada ei saanud, kuid kuna see mõiste jäi otseselt lahti seletamata siis ei saanud ka sellest eriti täpselt teada. Huvitav oli see teada saamine, et USA ei kuulugi täisdemokraatlike riikide hulka. Lisaks oli artiklis huvitav tsitaat Roy Amara : „Me kipume ülehindama tehnoloogia mõju lühiperspektiivis ning alahindama pikas perspektiivis.“ Sellega ma täielikult nõustun.