Raske mõista, kerge on hukka mõista (0)

Raske mõista, kerge on hukka mõista
Tänapäeva ühiskonnas on inimesed muutunud arvamustega lahkeks. Väga vähe annavad inimesed edasi tunnet nagu mõistmine. Mõistmine ehk arvestamine teiste tunnetega, soovidega, sellisena nagu inimene endast on kujundanud. Inimesel lubatakse omada erisuguseid tundeid, erinevat suhtumist asjadesse. Mõista hoolimata sellest kui erinevad vaated on teistel. Mõistmist ei saavutata kergelt, kergem on väheste juttude põhjal inimest hukka mõista, teda kuulamata. Tihti peale surutakse nurka, andes inimesele mõista, et ta on vale oma eksimuste tõttu. Tekivad hirmud elus edasi minna, seista tugevana, mõtlemaks „kas ma olen vale“, seades näo ette mask, varjamaks tegelikku „mina“, kaitsmaks ennast teiste eest. Küsimused mida esitatakse endale ja teistele. Kas tõesti on raske mõista ja kergem hukka mõista inimest?
Inimesed on erinevad, tegemised, soovid, proovimine elus on erinev katsumus . „Palun vabandust “ öeldakse sageli, kuuldakse seda ka teistelt, kas hukka mõistu pärast või pole suudetud piisavalt mõista inimest. Kuuleme läbi vaikuse kurbade hingede nuttu, lohutuseks saadetakse neile jõudu, sõnu „kõik saab korda“. Hukka mõistu puhul pole inimesel kerge elus tugev püsida, paljud meie ümber ei ole suutnud kõige sellega toime tulla. Proovides endalt elu võtta, kuna maailm, inimesed keerasid raskel ajal selja. Osa meist inimesi mõistavad ennast heade psühholoogidena ja üritavad mõista teiste inimeste mõtteid ja käitumist hästi. Kõigil on olemas varasematest kogemustest iseenda minevik lõputu hulga infoga, mis pakub paljudele suurepäraseks hinnanguks inimese vastu kerge hukka mõist tekitada. Tegelikkuses mõjutavad meie hinnanguid mitmeid mõttekalded, mis on põhjuseks miks meie sisetunne teiste inimeste hoiakute, arvamuste ja käitumise tagamaade kohta, mis ei pruugi tegelikkuses teistega ühtida. Mõistlikuks tegevuseks on vajalik mõista tegelikkust , kus me ei pruugi olla head psühholoogid ning ei oska hästi ennustada ja mõista teiste mõtlemist ja käitumist. Esmalt kipume üldiselt arvama et iga teine mõtleb, käitub nagu meie ja teiseks, nende kohta, kelle arvamus meie omast erineb, kipume tegema kiireid negatiivseid järeldusi, selle asemel proovida mõista. Enda ja teiste käitumise paremaks mõistmiseks on oluline aru saada neist tavaliselt teadvustamata jõududest, mis käitumist mõjutavad. Iga inimese selja taga peitub probleemi loogika.
Ükski meist inimestest pole ideaalsed andmaks edasi mõistmist, käitumist. Inimestega suhteid mõjutavad varasemad suhted, seetõttu käitume sageli inimestega nii, nagu nad oleksid keegi meie minevikust. Meie enesehinnangu jaoks on olulised inimesed ja laseme neil peegeldada seda mida teeme, meid tunnustades. Mõned inimesed on suurema peegelduse himulised, teised aga ideaal himulised. Mõned valivad enda ümber inimesi, kes neid peegeldaksid, annaksid tagasisidet, nagu nad ootavad . Teised otsivad inimesi, keda idealiseerida ehk imetleda. Paljusid meid ümbritsevad valetajad, mis annab suurema õiguse inimest kiirelt hukka mõista, miks ta seda teeb, milleks on talle valetamist vaja. Probleemid tekivad siis, kui selline valetaja tüüpi inimene hakkab ka ise uskuma muljet, mida ta inimestele avaldab ja vastavalt ka käituma, pannes ennast pidevalt ründepositsiooni, püüdes teha oma valede tõttu ohvriks langenud isiksust märklauaks, mille tõttu tulevad ka kiirelt teiste poolsed eelarvamused ning selles olukorras ennast puhtana välja tuua on vaid püüda eluga edasi minna, lasta inimestel see kõik halb unustada seni kuni lukustavad suu. Paljud meist ei pööra tähelepanu oma sisemaailmale. Veel vähem leitakse aega, tahtmist ja mõistmist teiste inimeste sisemaailma jaoks. Tihti on selliste inimeste suhted teistega puudulikud ning selle kõige all mõistavad nad pigem teavitamist ning seejärel vale info põhjal hukka mõistma. Soovides häid suhteid peame kuulama lisaks kõrvadele ka silmade, südame ja kogu oma teadvusega.
Hea mõistmine on kahjuks märksa haruldasem, kui me seda arvame ja sellel on mitmeid põhjuseid. Inimesel pole alati kontakti tema enda tegelike tunnetega. Tundeid on raske sõnadesse panna. Samad sõnad tähendavad paljudele eri asju, eri mõtlemist, käitumist. Inimesed ei ütle alati seda mida mõtlevad. Vahel kuuleme ainult seda, mida tahame kuulata.
Abiks on tahe teist osapoolt mõista ja järjepidev kontroll, kuidas meil selle mõistmisega läheb. Mõistmiseks on vaja kuulata teist partnerit. Partneri tunnete ja varjatud motiivide taju on parem, kui tunneme ja mõistame ennast. See on see eelarvamustega hukka mõista mida saaksime pöörata mõistmiseks, kus saame seda pidevalt arendada. Kõige olulisem on neist see, et me tegelikult ka saaksime aru oma käitumisest ja mõjust teisele ning üritatakse inimest kõige halva juures mõista, mis on tegeliku käitumise põhjus. Alati on võimalik paremaks saada.