50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
taavi117
Õppematerjali autor
inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele-kiilkiri, nendel oli ka kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika ja metallurgia.Sumereid peetakse ka ratta ja vankri leiutajateks. Püstitasid suuri astmelisi torne-tsikuraate Tänu vanimale, Gilgamesi eeposele on andmed vanima kultuuri kohta. Kangelaslood, tõekspidamised jm. 18saj Babüloonlased vallutasid sumerite linnriigi,
palju aktimaale, nt ,,Urbino Venus". Samuti Giorgione ,,Puhkav Veenus". 10. Tizian tegutses Veneetsias. Veneetsia koolkonna maalikunstnikud-torkab silma dekoratiivne toredus, peegeldab jõukat elulaadi. Võeti kasutusele õlivärvid, mis sobisid Veneetsia niiske kliimaga. 11. Giorgione maal ,,Äike"-kujutab endast juba maastikumaali eelkäijat. Renessanss Madalmaades, Saksamaal ja Eestis 1. Linnaelamute ehitamisel järgiti endiselt gooti traditsioone-majade kõrged vastu tänavat seatud otsaviilud ja ärklid. 2. Kartuss- hoone raidkivist kaunistus. Enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus. 3. Tallinnas- renessanss-stiilis fassaad on Mustpeade vennaskonna majal. 4. Tallinnas- renessanss-stiilis tornikiivrid on Tallinna Raekojal ja oli Pühavaimu kiriku tornikiiver. Hooned on küll gooti stiilis, aga tornikiivrid ehitati uuema moe järgi ümber. 5
Kas kunst on kaotanud huvi ilu vastu? 20. sajandil hakkas kõik väga kiiresti arenema ja nii ei jäänud ka kunst sellest puudutatuna. Vanad tavad vahetati uute vastu, aga jätkuvalt säilisid mõjutused eelmistest kunstivooludest. Kuid kas 20.sajandi kunst kaotas huvi ilu vastu? Näiteks postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Juba selle kunstiliigi tekkimine polnud just eriti ilus ega ka polnud see, mida postimpressionistid kujutasid oma töödes. Selle kunstiliigi esindajaks võib pidada Vincent van Gogh`i, kes väga paljudes oma teostes kujutas vaeseid
Üsna sageli kohtab Leonardo da Vinci maalidel isikuid, kes osutavad käega tühjusesse või kelle pilk on suunatud maali peategelastest mööda kuhugi määramatusse, justnagu otsides seal midagi jumalikku. Sellega annavad need tegelased vihje, kuidas tuleks asetada peegel, et avastada maali saladus. Peegelpilti asetades tulevad välja inimesed keda maalil muidu näha pole või siis nägu muutub peegelpildis kokku pannes hoopis teise inimese näoliseks. 5. Madalmaade kunst. kasutati õlivärve, tähtis oli hingeelu avamine, inimese loomutruult kujutamine, detailid täpselt välja joonistatud, tähtsad olid tahvelmaalid, mida kasutati altarimaalidena ning neid tellisid ka jõukad oma kogu seintele, valitses realistlikkus ja loomulikkus, kuulsaim kunstnik Jan van Eyck ,,Abielupaar Arnolfini portree". kunst linnakodanike teenistuses.sageli piltidel õpetlik moralismi tähendus.kristlik sõnum igapäevalistel piltidel.piltidel moraiseeriv tähendus
Stiilipuhtale barokile vastavad ainult 1. rühma maad. Baroki sünnimaaks on Itaalia ja baroki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel. Barokkstiil valitses Euroopa kunstis umbes aastatel 1600-1750. Sõna barroco tähendas portugali keeles algselt korrapäratut pärlit ja sai esialgu uue stiili pilkenimetuseks. Barokk (kui ka rokokoo) oli eelkõige kuningate ja õukondade ning üldse ülikute kunst. Selle ülesanne oli rõhutada valitsejate ning katoliku kiriku hiilgust ja vägevust; seetõttu on barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokk ei levinud Euroopas siiski ühtlaselt. Kõige stiilipuhtamal kujul esines barokk-kunst Itaalias, Flandrias, Hispaanias, Portugalis ja osaliselt ka Prantsusmaal. Inglismaal ja Hollandis jäi barokne toredus võõraks, seal levis baroki rahulikum, tasakaalukam suund. Barokk oli esimene Euroopa kunstistiil,
Lükandustele ja liigutavatele vaheseinadele maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka paberrullidele. Kirjakunsti arendati suurema luksuse suunas. Levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri. Zeni mõju võib näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele. Puulõiketehnikat kasutati algselt vaid usuliste tekstide illustreerimiseks, kuid hiljem see kunst täiustus ja selle publikuks sai peamiselt linnade lihtrahvas. Temaatikas oli tähtsal kohal igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, näitlejad jms. Algul oli see mustvalge, hiljem värviline. Jaapani kunsti eripära. Templid hakati ehitama 3. saj. Eeskujuks talumajad. Vanematel templitel kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele (ühe sellise vorm säilinud). Omapära püstpalkidele toetuv massiivne katus Budismi mõjud al. 6. saj
Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine, tõsimeelsust põlati (see näitas halba maitset). Ka kunsti eesmärgiks pidi olema meelelahutus. Uus ellusuhtumist kajastav kunstistiil levis kõigepealt sisekujunduses. Elamute seinu kaunistati kergete, mänguliste ornamentidega, seinapinnad värviti heledaks, iseloomulikud on suured peeglid, heleda koloriidiga maalid ja kangapinnad. Moodi läks Hiina kunst ja selle jäljendamine. Nimetus „rokokoo“ võeti kasutusele hoopis 19. sajandil ning see on tuletatud tolle ajastu sisekujunduses ja tarbekunstis sageli esineva merekarbi poolmikku meenutava motiivi rokai (pr. k. rocaille) nimest. Terminit „rokokoo“ peeti paremaks kui varasemat „Pompadour’i stiil“, mis rõhutas Louis XV armukese panust uue stiili õitsengusse. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus,
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid