Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vabariigi sünnipäeva kõne (0)

1 Hindamata
Punktid
Sünnipäev - Sünnipäeva luuletused mida sõbrale sünnipäevaks ette lugeda või kaardi peale kirjutada. Igal inimesel on üks sünnipäev aastas, välja arvatud neil, kes on sündinud 29. veebruaril. Neil on sünnipäev (peaaegu) iga nelja aasta tagant - niiet tee sündmus eriliseks. Teatud vanused on tähtsamad kui teised, nagu näiteks 18. ja 21. sünnipäev, juubelid jms.
Vabariigi sünnipäeva kõne #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor logitech25 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
odt

Kõne vabariigi aastapäeva puhul

Väga austatud Direktor ! Lugupeetud koolikaaslased ja külalised! Daamid ja härrad! Meie riigil on tulemas sünnipäev. Ühekaskümnes . Täna me mõtleme Eestimaast ja täna räägime Eestimaast. Me teeme seda just nii palju ja just sellises toonis, kuidas keegi meist tunneb või soovib ja mitte keegi kusagilt kõrgelt või kaugelt ei saa meid keelata! Seda on uhke tõdeda! 90 on ümmargune number. Viimase kaheksateist aasta jooksul on piisavalt palju meie maa ja rahva ajalugu lahatud. Analüüsitud tema keerulisi arenguetappe, küll tema heitlikke, raskeid või siis edukamaid aegu. Usun siiski, et maailm on viimase paarikümne aastaga niipalju muutunud, et ajalugu enam korduda ei saa. Igal aastal on toimunud midagi sellist, millest enim räägitakse ja mis on meie käekäiku, mõtteviisi või meeleolu mõjutanud. Need mõjutused määravad ka meie tänase päeva tegemisi. Vaevalt, et keegi oleks 20 aastat tagasi julgenud loota või uskuda, et jõuame niigi kaugele kui pra

Eesti keel
thumbnail
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Rüütel sündis Saaremaal ,aitas isal pidada talu ta tegeles palju talutöödega. Kuna ta oli pere ainus poiss siis pidi ka talu temale jääma. Ta läks pärast külakooli edasi õppima Kõljala põllunduskooli ja sealt Jäneda tehnikumi. Ning on pärast kooli lõpetamist tegelenud Eesti ja NSV Liidus põllumajandusega.1994-99 Eest Maarahva Erakonna esindaja.1992 kandideeris ta koos Merega presidendiks ja ka 1996 aastal kuid siis ta ei võitnud valimisi. 2001 aastal sai temast Eesti Vabariigi president.2006 aastal andis ta selle ametikoha Toomas-Hendrik Ilvesele üle. Toomas ­Hendrik Ilves on väliseestlane ta sündis 1953 .aastal Stockholmis, Rootsi. Ta on ainus Eesti president kes on väliseestlane. Kõrghariduse omandas ta 1976 Columbia Ülikoolis (USA), bakalaureuse psühholoogias ja 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), magistri kraadi psühholoogias. Ta on tegelenud välismaal viibides palju poliitikaga ja arendas seal Eesti poliitikat

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
11
doc

RALPH WALDO EMERSON

RALPH WALDO EMERSON SÕPRUS Meis on palju rohkem lahkust, kui iial sõnades väljendatakse. Hoolimata kogu isekusest, külmast kui maailma jahutavad idatuuled, kümbleb inimperekond armastuse elemendis just nagu hõredas eetris. Kui paljusid inimesi me näeme teiste majades ­ inimesi, kellega me õieti ei räägigi, aga keda me austame ja kes meid austavad! Kui paljudega kohtume tänavail või istume kõrvuti kirikus, tundes sooja, kuigi vaikivat rõõmu nende seltskonnast! Lugege vaid nende ringiuitavate pilgukiirte keelt. Küll süda tunneb. Selle inimliku kiindumustunde hellitamisest sünnib teatav südamlik elevus. Luules ja tavaliseski kõnes sarnastatakse teiste suhtes tuntavat heatahtlikkust ja rahulolu tule materiaalse mõjuga: nii kiired või palju kiiremadki, palju aktiivsemad, palju reibastavamad on need peened sisemised kiirgused. Kirgliku armastuse kõrgeimast astmest kuni lihtsa heatahtlikkuse madalaima määrani on need tunded need, mis teevad elu magusaks.

Ühiskond
thumbnail
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........

Eesti keel
thumbnail
24
doc

Iliase pool raamatut

Ilias: Trooja sõda Stelio Martelli I laul Juba üheksa aastat käib sõda Trooja linna all. Juba üheksa aastat peavad kreeklased ja troojalased omavahel verist võitlust ning ei üks ega teine saa vastase üle otsustavat ülekaalu. Juba üheksa aastat järjest surrakse tapluses. Parajasti on vaherahu, aga kreeklasi sureb ikkagi. Neid tapab saladuslik haigus, mille vastu ei ole mingit rohtu. See on selge märk Zeusi poja Apolloni vihast. Millest niisugune raev? ,,Miks?" küsib kõige tugevam võitlejaist, mürmidoonide kuningas Achilleus. ,,Kalchas, sa oled preester ja ennustaja, seleta, millest see on. Miks kannab Apollon meie peale viha! Millega oleme teda solvanud?" Kreeka vanemate koosoleku üle laskub vaikus, siis aga ütleb Kalchas tõsisel ilmel, kulm kipras: ,,Apollon tahab karistada ühte meie seast, kes peab orjatarina enda käes raevunud jumala soosiku, preester Chrysese tütart Chryseist. Mäletate, Chryes käis siin ja palus tütre vabastamist, aga sellest keelduti jä

Eesti keel
thumbnail
28
doc

Arvo valton

filoloogiasse või mõnele "ideoloogiaalale" õppima. "Tipis" valitses tol ajal vabam õhkkond, seal ei olnud sellist ideoloogilist survet. Mäeinseneri eriala valisin väga proosalistel põhjustel ­ seal oli kõrgem stipendium, aga vanemad jäid Siberisse, kuskilt kõrvalist abi loota ei olnud. Teiseks tundus mäeinseneri kutsega olevat seotud teatav romantika. Tegelikult pole seda seal muidugi kuigi palju. -- Vahetult vabariigi taastamise järel saite ka seadusandja leiba maitsta. Kuidas neile aastatele vaatate? -- Positiivseid mälestusi on kindlasti rohkem. Pettumusi oli küll ­ eriti selles osas, et seadusi võeti lapse kombel Saksamaalt ja Skandinaaviast üle, oma mõtteid oli vähe. Kapitalismi hädasid teadsime kõik, aga olemasolevate kõrval tundusid need väiksemad. Kõik tekkinud sotsiaalsed probleemid pididki intelligentsele inimesele häirivalt mõjuma

Kirjandus
thumbnail
23
doc

Eesti keele reeglid

käänet ei osutata: 15 kuud, 15. kuu, III veerand Kui arvsõna ei ole sõnaühendis, siis lisatakse arvule käände või mitmuse tunnus: Mari tuli võistlusel 25ndaks. Vabu kohti jagub 25-le. Kui sõnaühendit moodustavad arvsõna ja nimisõna asuvad lauses teineteisest kaugel, siis tuleb lisada ka arvsõna käändetunnus: Lehti jagus 44-le erakonna liikmele. Näiteid: Käsilehed tuleb paljundada 42 kuulajale. Murdesõnavara saadi 15 külast 20 inimeselt. Teda õnnitleti 25. sünnipäeva puhul. 7. aprillil 1994. aastal III veerandis Õpilasi on kokku 25. Ta jõudis finisisse 24-ndana. Küsimusi esitati 35-le koosolekust osa võtnud inimesele. Numbrid koos ne- ja line-omadussõnadega Liitsõna esiosaks oleva numbri võib järelosaga liita sidekriipsu abil või kirjutada kokku: 40-vatine ~ 40vatine lamp, 18-tunnine ~ 18tunnine. Kui tähe l ja numbri 1 kirjapildi lähedus võib eksitada, siis tuleks panna sidekriips: 2,1-liitrine, 251-leheküljeline.

Eesti keel
thumbnail
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

LISAD -Lisa 1 (küsitlusleht)........................................................................................26 -Lisa 2 (küsitluslehe vastused).........................................................................27 1. Sissejuhatus 3 Üheaegselt NSV Liidu vägede sissemarsi ja sini-must-valge asendamise punalipuga Pika Hermanni tornis algas uus ajajärk mitte ainult senise Eesti Vabariigi poliitilistes institutsioonides, vaid ka haridusasutustes. Toimusid mitmed tavainimese jaoks suurt rolli mängivad muudatused õppeainetes, õpikutes ja koolisüsteemis üldiselt. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on uurida tavainimeste, nö süsteemi sees elanud inimeste reageeringut kehtinud korrale, selgitada välja, kuivõrd mõjutatud olid tolleaegsed õpilased kehtivast ja pealesurutavast ideoloogiast ehk teisiti öeldes kuivõrd hästi täitis süsteem oma ülesannet.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun