KOLMAS SEMINAR Tülitsevad kaasomanikud A-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast ja B-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast. Kinnisasjal asub kahe korteriga elamu, millest A kasutab 150 m2 korterit ja B kasutab 50 m2 korterit. A ja B on omavahel sõlminud ka kirjaliku kasutuskorra kokkuleppe. A kaasomandi mõtteline osa on koormatud Swedbank´i kasuks hüpoteegiga summas 20 000 eurot. A vastu oleva nõude suurus on 10 000 eurot. B kaasomandi mõttelist osa koormab SEB Panga kasuks seatud hüpoteek, mille summa on 50 000 eurot. B vastu on nõudeid 5 000 eurot. A esitab kohtusse hagi kaasomandi lõpetamiseks, milles palub
piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele seatud kitsendusi. 7 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 234-235 lk. 6 2. KINNISOMANDI KITSENDUSED 2.1. Kitsenduste liigid ja kehtivus Kinnisomandile kehtivad kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Eraõigusliku isiku omanduses oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud loata viibida. Kinnisasjal, mis pole piiratud ega tähistatud, kehtib piirang päikeseloojangust päikesetõusuni. 8 2.1.1. Seadusjärgsed kitsendused Omandi kitsendamine seadusega on omaniku tahtest sõltumatu õigusliku võimu piiramine omandi eseme üle. 9 Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Seadusjärgse
Päraldiseks oleva asja ajutine lahutamine peaasjast ei lõpeta päraldiseks olemist. 3 1.1.2. Kinnisomandi horisontaalne ulaus Selguse põhimõte eeldab kinnisasja piiride määramist ja tähistamist. Kinnisasja omanik peab tagama piirimärkide säilimise, neid ei tohi muuta ega ümber paigutada.4 Kinnisasjade piiride määramist peetakse üheks vanemaks õiguselu tegevuseks, mis kuni tänapäevani hõlmab kokkulepet, piiride tähistamist kinnisasjal ja sellele järgnevat piiride mõõdistamist. Eesti õiguse kohaselt määratakse kinnisomandi horistonaalne ulatus maapinnal ehk piir külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide ja piiride märkidega.5 1.1.3. Kinnisomandi vertikaalne ulatus Problemaatilisem on omandiõiguse ulatuse määratlemine vertikaalis. Asjaõigusseadus vaatleb kinnisomandi vertikaalset ulatuvust sambana ehk kinnisomand ulatub maapõue ja atmosfääri
Varisemisohtlik ehitis- ehitist tuleb hoida sellises korras, et selle varisemisel või osade eraldumisel oleks välistatud naaberkinnisasja kahjustamine. Omanik, kelle kinnisasja ohustavad eelnevalt nimetatud asjaolud, võib nõuda kahjuliku toime eest vastutavalt isikult ohu kõrvaldamist. Kui kahjuliku toime eest vastutav isik ei ole teada, võib ta nõuda ohu kõrvaldamist valdajalt. Tehnovõrgud ja – rajatised- kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole
suurema rõhu omandiõiguse ülemineku vormistamisele. Kinnisomandi ulatus: Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ja maapõuele allpool, sügavuseni ja kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestab seadus.Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule.Maatükil kasvav mets ja muu looduslik taimestik on kinnisasja omaniku omandis. Kinnisomandi kitsendused- nt Füüsilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt tähistatud või piiratud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. 6. Piiratud asjaõigused. Servituut. Reaalservituut ja isiklik servituut. Kasutusvaldus. Isiklik kasutusvaldus. Reaalkoormatis
Igamine toimub ainult vallasasjadega. Asjaomanikuks saadakse, kui isik on vallanud asja, kui omanik rohkem kui viis aastat. Valduse kaitse 1) Vindikatsioon – asja välja nõudmine ebaseaduslikult. 2) Eneseabi/omaabi - tegevus mille käigus isik võib valdust rikkuva nähtuse kõrvaldada. 3) Otsimisõigus – vallaasja omaniku õigus nõuda võõrale kinnisasjale sisenemist ja vallasasja otsimist sellel kinnisasjal, kui selleks on piisavalt alust Kaas- ja ühisomand Kaasomand tähendab, et ühel asjal võib olla rohkem kui üks omanik. Kaasomanikud omavad asja vastavalt nende omandi suurusele ehk ühele kaasomanikule võib kuuluda suurem osa kui teisele. Kaasomandi osa väljendatakse üldjuhul murd arvuna. Iga kaasomanik kasutab, käsutab ja valdab oma omandi osa iseseisvalt ning ühist osa vastavalt osa suurusele. Kaasomandit
leegid juba kõrvalmajale väga lähedal ning kui vahepealne maja oleks põlema läinud, siis oleks süttinud ka kõrval olev kõrge hotell, kus inimesi evakueerida oleks väga raske ning nad riskiksid palju rohkemate inimeludega. Seetõttu sätestab päästeseadus §21 lammutustöö, kaevetöö, raie ja tõkestustule tegemine ning kraavide ojade ja jõgede tõkestamine. 1) päästeamet võib valdaja nõusolekuta tema kinnisasjal, ehitises või ruumis teha lammutustöid, kaevetöid, maha raiuda puid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt õigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Seega, antud maja mahalammutamine on õigustatud vaid juhul, kui see ennetab suurema katastroofi ning säästab inimelusi. 1
HOONESTUSÕIGUS Hoonestusõiguse mõiste (AÕS § 241 lg 1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus annab isikule, kes ei ole kinnisasja omanik, õiguse omada kinnisasjal hoonet, seda võõrandada ja koormata eraldi kinnisajast. Hoonestusõigus on tähtajaline õigus. Hoonestusõiguse alusel püstitatav (v. ehitatav) hoone ei ole kinnisasja oluline osa vaid on hoonestusõiguse osa. Miks seatakse hoonestusõigust? hoonestusõigust saab kinnisasja müümise või ostmise asemel kasutada juhul, kui omanik soovib küll kinnisasjalt pikaajalist tulu teenida ja vabaneda kinnisasjaga kaasnevatest kuludest, kuid ei soovi kinnisasja omandist lõplikult loobuda.
Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis tähendab seda, et nad kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida. Oluline on ka asjaõiguste avalikkuse põhimõte, see tuleneb nende absoluutsest iseloomust. Asjaõiguste olemasolust peab ka teistel isikutel raamatu avalikkuse kaudu, vallasasjade puhul aga valduse kaudu. 2. Hoonestusõigus Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. (AÕS § 241 lg 1) Hoonetusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega
period. 4)oksad ja viljad – kinnistuomanikul on õigus kärpida ülepiiri ulatuvaid oksi ning omandada ülepiiri ületuvaid loodusvilju. 11. mis on servituut? Servituut on ühe kinnistuomaniku õigus nõuda teatud viisil teise kinnistu kasutamist 12. mis on reaalkoormatis? Reaalkoormatis on kinnistuomaniku kohustus maksta tasu või teha ühekordne tegu (mitmekordne sooritus). 13. mis on hoonestusõigus? Hoonestusõigus on isiku õigus võõral kinnisasjal ehitist omada või seda sinna ehitada. 14. mis on hüpoteek? Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise.
Sundvõõrandamine kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest ( PS § 32 lg 1 ja kinnisasja sundvõõrandamise seadus). KINNISOMANDI KÄSUTAMINE Kinnisomandi käsutamine:Igasuguseks käsutamiseks on vaja notariallset tõestatud kokkulepet ja avaldust. 1) Kinnisasja ülekandmine 2) Kinnisasja koormamine asjaõigustega 3) Kinnisasjade ühendamine ja jagamine-Selle puhul jäävad kinnisasjal kolmandate isikute õigused, mis kinnistusraamatusse oli kantud, jäävad kehtima. Kinnisomandi lõppemine: 1. Kinnistu võõrandamisel – omaniku omal tahtel kustutatakse ta omanikuna kinnistusraamatust. Erand- sundvõõrandamisel- omaniku tahte vastaselt. Omaniku jaoks lõppeb võõrandamisel kinnisomand. 2. Kinnistu enda kustutamisel kinnistusraamatust (nt ühendamisel teise kinnistuga, kinnistu
Kinnisasja omaniku vahetumisel kehtivad asjaõiguslikud kasutusõigused kinnisasja suhtes edasi sõltumata kinnisasja omaniku tahtest. Servituudi erinevad võimalused: omanik loobub kinnisasja või selle osa kasutusõigusest kellegi teise kasuks – omanikul tekib kohustus taluda mingit kasutust, mida ta muidu keelata võiks kellegi või mingi kinnisasja kasuks mingist tegevusest loobumine, mida omanik muidu oma kinnisasjal teha võiks omandikaitseõigustest loobumine (osaline) – nt lubatakse valitsevalt kinnisasjalt mingi kahjuliku mõju levimist teenivale kinnisasjale, nn naabrusõiguste laiendamine üle seaduses ette nähtud piiri Servituudid: 1) Reaalservituudid, 2) Isiklikud servituudid 3. tinglik liik nn. „seadusjärgsed servituudid”, mis on seaduses sätestatud kinnisomandi kitsendustena (AÕS § 140- 158²,AÕSRS § 15² - naabrusõigused, tehnovõrkude talumise kohustus)
Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. (3) Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. (4) Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 55. Ehitise osad
ET OLLA SEADUEGA KOOSKÕLAS: · OLE KURSIS: · Jahiseadus · Metsaseadus · Looduskaitseseadus · Relvaseadus · Erinevate määrustega · Euroopa õigusaktidega · Ja austa loodust. RIKKUMISED · § 6. Maaomaniku õigused jahinduses · Maaomanikul on õigus käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras: · 1) korraldada oma maal väikeulukijahti; · 2) sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal; · 3) seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata; · 4) algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine; · 5) teha ettepanekuid jahindusnõukogule jahipiirkonna piiride muutmiseks. RIKKUMISED · § 7. Jahipidamisõigus ja tasu jahipidamisõiguse eest · (1) Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu.
Asjaõiguse tekkimisel, lõppemisel või muutmisel järgitakse selle riigi õigust, kus asub asi tekkimise, lõppemise või muutmise hetkel. 1 Loengukonspekt: Asjaõigus 3 2. Mis on hoonestusõigus? Asjaõigusseadus § 241 sõnastab hoonestusõiguse mõiste järgnevalt: Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.2 Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab hoonestusõigusega õiguse maad vallata ning kasutada. Hoonestusõigus on oluline ning vajalik neile, kelle ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada maale, mis kuulub võõrale isikule. Kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt
tõkestamiseks ja selle kiireks kustutamiseks. 2) Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded kehtestab siseminister määrusega. 3) Tuletöö tegemisel tuleb tagada pidev järelevalve. Tuletööd tegev isik 1) Tuletööd võib majandustegevusena osutada isik, kellel on kutsetunnistus või kes on läbinud tuletööde tegemise koolituse ja kellel on tuletöötunnistus. 2) Füüsiline isik võib ohutust tagades teha enda tarbeks oma valduses oleval piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis tuletööd ilma tuletöötunnistust omamata. 3) Tuletööd võib majandustegevusena osutada ohutusnõudeid järgides ka mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis tuletöö tegemise kvalifikatsiooni või tuletöötunnistuse saanud isik. 4) Tuletööde tegemise koolituse ja tuletöötunnistuse nõuded kehtestab siseminister määrusega. 9. PÕLEVMATERJALI LADUSTAMISE TULEOHUTUSNÕUDED 1
kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti. Kui kaua kehtib ehitusluba? Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud siis, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Sel juhul kaotab ehitusluba kehtivuse. Mida tähendab isiklik kasutusõigus elamule? Iisikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Ta võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist, kui kasutusõiguse tekkimise alusega ei ole sätestatud teisiti. Kui kasutusõigus 2 on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid. Mis on kinnistu?
koosseis, omanik, koormatised ja kitsendused, hüpoteek, - kinnistuspäevikust - registreeritakse kinnistamisavaldused, milles on väljendatud soov kande tegemiseks, - kinnistustoimikust - koosneb registriosa ärakirjast ning kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest, sh plaanidest 6. Hoonestusõiguse mõiste. Kinniasja koormamine viisil, et isikul, kelle kasuks see õigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega. Tähtaeg - mitte rohkem kui 99 aastaks. Tähtaega on võimalik pikendada, kuid mitte rohkem kui 99 aastaks ning selle pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse. Ehitise äravedamine, ehitise jätmine kinnisasja omanikule tasu eest, kahju tekitamine hoonestajale. 7. Kinnispant (hüpoteek) mõiste.
+ 2. nõue ? + (A on nõue 90 000 ja B 60 000) 3. tagatis kokkulepe ? + 4. sundtäitmise kokkulepe ? (vorm notariaalselt tõestatud) 5. millises järjekorras hüpoteegid on ? (§ 59 ) ajaliselt on eespool A ja tema peab saama oma nõude täielikus ulatuses rahuldatud ja B saab selle mis alles jääb. A saab oma raha ja B jääb 50 000. 10 000 jääb tasumata. 30 000 on veel A saamata AÕS § 334 (vajalik, kui soovitakse teha tegevusi, kui kinnisasjal on hüpoteek). a. § 334 lg 2 ja lg 3 ? oluline vähenemine ? + A tekkis veel hüpoteek mille väärtus on 30 000 eurot. A tuleb 120 000 eurot ära maksta. Tema kaks hüpoteeki on B hüpoteegist ees pool. B saab ainult selle mis on üle. Saab siis 20 000 eurot. A hüpoteek on suurem, kui on kinnistusraamatust on näha. 40 000 jääb B hüvitamata ja B saab seda nõuda isiklikult
Kinnisasja piir määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras (kinnisasja omanik peab tagama piirimärkide säilimise, neid ei tohi muuta) Kinnisomand: - ei ulatu maavaradele ega põhjaveele; piires olev veekogu kuulub kinnisasja omanikule - ulatub mere rannajooneni, mere tavalise veepiirini Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadusega või seatakse kohtootsuse või tehinguga (et omanikud ei rikku teiste isiku õigusi) - kinnisasjal ei tohi loata viibida Naabrusõigused piiravad näiteks kinnisasjal ehitamist, kui see võib tekitada kahju Rida kitsendusi on seotud vete ja metsa kasutamisega Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse pädevuses on sundvõõrandamise otsustamine 2.Servituut Servituut on kinnisomandi spets. Piirang, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistute omanike huve Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus;
Kui osanike nimekirja peab Eesti väärtpaberite keskregister, toimub osa pantimine selle kaudu (9, § 151). Osa võib ka jagada, kui osanik soovib pantida osa oma osast. Osa võõrandamise, pantimise ja jagamise lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud. 8. Muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus) Hoonestusõigus piiratud asjaõigusena annab võimaluse omada ehitist teisele isikule kuuluval kinnisasjal ja lubab maaga püsivalt ühendatud ehitise tsiviilkäivet lahus maast. Isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.(Asjaõigusseadus, edaspidi AÕS, § 241 lg 1) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks
o Isiklik kasutusõigus (isiklik servituut) koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. o Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. o Isik, kellel on nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks 23. Mis on hoonestusõigus? o Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. o Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.
22. Mis on isiklik kasutusõigus? o Isiklik kasutusõigus (isiklik servituut) koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. o Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. o Isik, kellel on nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks 5 23. Mis on hoonestusõigus? o Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt
tähendab, et ainult sellel isikul on õigus mingit asja kokkulepitud viisil kasutada. 19. Mis on reaalservituut, too vähemalt 3 näidet? Erineb isiklikest servituutidest selle poolest, et see on seatud mitte konkreetse isiku, vaid teatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks, ükskõik, kes see omanik siis parasjagu ka poleks. Jalgteeservituut, sõiduteeservituut, seinaservituut, sademeservituut. 20. Mis on hoonestusõigus ja tema tähtaeg? Tähtajaline õigus omada võõral kinnisasjal ehitist. Tähtaeg on vahemikus 36 aastat kuni 99 aastat, tähtaja möödumisel võib seda pikendada. 21. Mis on ostueesõigus? Selle õiguse omajal on kinnisasja võõrandamisel (müümisel, kinkimisel, vahetamisel) õigus asuda omandaja asemele. 22. Mida nimetatakse lepinguks õigusteaduses? Leping on selline kokkulepe, mis toob kaasa õigusliku tagajärje poolte vastastikused õigused ja kohustused. 23. Mis on lepinguvabaduse sisuks? Inimesed võivad ise otsustada, kas
Mitme kinnisasja piires olev veekogu kuulub igale kaldaomanikule vastavates osades. Kuivanud jõesäng või jõest tekkinud saar on lähemate omanike omandis. Pinnast, mis uhutakse või millega kallast täidetakse jääb kalda osaks. Kinnisvara ulatub mereranna jooneni. Rannajoon on mere tavaline veepiir. Kinnisomand ei ulatu põhjaveele, mis on riigi omandis. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Eraõigusliku isiku omanduses oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud loata viibida. Kinnisasjal, mis pole piiratud ega tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides. Seadusega kehtestatakse kinnisomandi kitsendustena rida nn naabrusõigusi, mis piiravad näiteks
omanikule Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. 11. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitise projekteerimisel Eelkõige peab projekteerija pakkuma välja sellise lahendi, et hilisema kasutamise käigus ei
Avalik-õiguslik ei nõua kinnistusraamatusse kandmist. Aga kui isikul on õigus nõuda reaalkoormatist, tekib see koormatis kinnistusraamatusse kandmisega. Reaalkoormatis lõppeb väljaostmisega. See ei aegu. Summaks reaalkoormatise hind kinnistusraamatus 37. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõppeb sealt kustutamisega. Hoonestusõigus ei lõppe hoone hävimisega. Hoonestajal on õigus hoonestusõigust võõrandada, pärandada või koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestaja peab hoonestusõiguse müügist teatama maatüki omanikule, kellel on kahe kuu jooksul alates teatamise kuupäevast ostueesõigus.
(+) TsÜS § 139, 123 lg 1 2.2.4 Kas tehti kinnistusraamatusse kande? (+) 2.2.5 Vastuväidete puudumine? (+) Järeldus: K ei saa lasta SEB panga hüpoteegi kustutada AÕS § 65 lg 1 alusel, sest SEB pank oli hüpoteegi omandamisel heauskne. III SEMINAR Tülitsevad kaasomanikud A-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast ja B-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast. Kinnisasjal asub kahe korteriga elamu, millest A kasutab 150 m2 korterit ja B kasutab 50 m2 korterit. A ja B on omavahel sõlminud ka kirjaliku kasutuskorra kokkuleppe. A kaasomandi mõtteline osa on koormatud Swedbank´i kasuks hüpoteegiga summas 20 000 eurot. A vastu oleva nõude suurus on 10 000 eurot. B kaasomandi mõttelist osa koormab SEB Panga kasuks seatud hüpoteek, mille summa on 50 000 eurot. B vastu on nõudeid 5 000 eurot. A esitab
ühisomand(vt AÕS §70), samuti kaasomandi erivormiks olev korteriomand. Kaasomand on ühele või mitmeel isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määratavetes osadeks ühises asjas kuuluv omand (nt abielu jooksul abikaasdeoolt soetatud vara). Omandi sarnane piiratud asjaõigus – hoonestusõigus, mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähiajalise õiguseomada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist (tähtajaline õigus, kuid mitte kauem, kui 99 aastat). Kasutusvaldus – kõige ulatuslikumaks asjaõiguslikuks kasutusõiguseks, lisaks asja kasutamisele on kasutusvaldaja õigustatud omandama kasutatava asja vilju.
kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Isiklik servituut- isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Reaalkoormatis- kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras. Hoonestusõigus- isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrndatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ostueesõigus- piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks eesõigus on seatud on õigus kinnisasja müümisel asutuda omandaja asemele. Hüpoteek- isikul on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisvara arvel. hüpoteeklaen laen kinnisvara tagatisel. soovitavalt peab tagatis kuuluma laenutaotlejale. tagatise peab olema hinnanud panga aksepteeritud kinnisvarabüroo ja kogu laenu kestuse aja
varguse- ja vandalismiriskid ning hoidma Tagatisvara kindlustatuna Lepingu kehtivuse jooksul. Juhul, kui Tagatisvara on eelnevalt kindlustatud, kohustub ta tegema kõik vajaliku, et kindlustuslepingule märgitakse Granteeritava summa ulatuses soodustatud isikuks Garantii andja. Juhul, kui Tagatisvara kuulub kolmandale isikule, kohustub Võlgnik tegema kõik vajaliku, et see oleks kindlustatud Lepingus sätestatud korra kohaselt. Märkus: Kui lepingu tagatiseks hüpoteegiga koormatud kinnisasjal olev ehitis on kindlustatud, on kindlustusandja VÕS § 500 jj kohaselt kohustatud kindlustushüvitise välja maksma hüpoteegipidajale ka juhul, kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingu tingimusi ja kindlustusandja talle kindlustushüvitise väljamaksmise kohustusest vabaneb, v.a kui kindlustusvõtja ei ole tasunud kindlustusmakseid või põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult. Väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses tuleb kindlustusandjale loovutada hüpoteek. 2.9
Ainult mõistlik summa raha tagab omanikule kindla sissetuleku. Omanik peab aru saama kasutaja huvidest. Omanik on huvitatud pidevast kindlast sissetulekust. Omanik ja kasutaja tahavad. 22. Võõral maatükil viibimine õigused ja kitsendused eraisikutele ning töökohustusi täitvatele spetsialistidele. õigused ja kitsendused eraisikutele ja töökohustusi täitvatele spetsialistidele. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 23. Tehnosüsteemid (liinid, kraavid, teed) omandiõiguste arvestamine nende ehitamisel ja korrashoiul.Kinnisasja omanik
Ainult mõistlik summa raha tagab omanikule kindla sissetuleku. Omanik peab aru saama kasutaja huvidest. Omanik on huvitatud pidevast kindlast sissetulekust. Omanik ja kasutaja tahavad. 22. Võõral maatükil viibimine – õigused ja kitsendused eraisikutele ning töökohustusi täitvatele spetsialistidele. – õigused ja kitsendused eraisikutele ja töökohustusi täitvatele spetsialistidele. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 23. Tehnosüsteemid (liinid, kraavid, teed) – omandiõiguste arvestamine nende ehitamisel ja korrashoiul
rääkimata. On mõistetav, et töövõtja tahab saada tasu töö eest, mida ta tegelikult juba on teinud. Paraku ei pruugi tellijal sellise töö vastu enam mingit huvi olla ja seetõttu ei tulene tellijale ka töö eest tasumise kohustust. Ehk teisisõnu, tellija taganemise korral kaotab töövõtja oma tasunõude täies ulatuses. Erandiks võiks lugeda vaid selliseid olukordi, kus töövõtja on tööd teinud tellijale kuuluval asjal (näiteks kinnisasjal) ning töövõtja poolt loodu eraldamine ei ole sellest objektiivselt võimalik (maja vundamenti üles ei kaevata). Kõigil muudel juhtudel aga töövõtjal õigus tasule tegelikult puudub (näiteks juhtumil, kus sünnipäevaks tellitud tordil on peal vale inimese nimi) Töövõtulepingute regulatsiooni on seadusandja lisanud ka ühe olulise erisätte, nimelt on tellijal võimalus töövõtuleping igal ajal, olenemata põhjusest, üles öelda
Liiklusregistriandmed on reegliõiged, aga ei pruugi alati õiged olla. ❏ Käsutus- omandiõiguse ülekandmine. ❏ Käsutustehing- kokkulepe selle üle, et omandiõigus läheb teisele inimesele üle. ❏ Käsundus- ❏ Käsundustehing- ❏ Kinnistustoiming - seal säilitatakse kõike tahteavaldusi, mis on tehtud selleks, et kinnisasja üle anda. ❏ Kinnisasjalon olemas registrikoodja võib olla ka mingisugune nimi. ❏ Maakataster - tehniline andmekogum, milles peetakse arvestus katastri üksuste üle. (EI OLE SAMA, MIS KINNISTUSRAAMAT ON EGA POLE SELLE SÜNONÜÜM) Maakataster on riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ja ruumilist ulatust, maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni
06.044 2019/2020 Ülesanne 2: hinnake, kas poolte vahel on leping sõlmitud. Kui leping on sõlmitud, mille alusel ja kuidas toimuks hinna kindlaksmääramine? HÜPOTEES: KAS POOLTE VAHEL ON KEHTIV LEPING/VÜLASUHTE ALUS? - Lepinguliik – ostu-müügileping VÕS § 208 lg 1 - Kas leping on sõlmitud? - Kas leping kehtib? o Vorminõudeid rikutud ei ole RIKKUMINE - Kohustuse sisu - Kas kohustust on rikutud? 2. Kaasus „Europark“ Europark osutab kinnisasjal parkimisteenust. Parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel, mis sisaldab tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Ants parkis tööandjale kuuluva sõiduki nende parklasse, kuid ei tasunud parkimise eest. Parklasse paigaldatud infotahvli kohaselt loetakse parkimistingimuste avaldamist oferdiks ja auto parkimist aktseptiks. Parkimistingimuste järgi on leppetrahv parkimise eest tasumata jätmise korral 30 eurot. Europark võib parkija sõiduki teisaldada ja nõuda teisaldamisega
RÕHU. Ramp ja ühendustee. Muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee. Kohalik tee - kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega. Eratee - paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Metsatee - riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Jalgtee ja jalgrattatee on tee, mis on ehitatud või kohandatud kas ainult jalakäijate, nii jalakäijate kui ka jalgratturite või ainult jalgratturite liiklemiseks
valitseja majandamise üle. Valitseja vastutab täitemenetluse osaliste ees oma kohustuste täitmise eest. Valitseja ja menetlusosalise vahelistele suhetele kohaldatakse käsunduslepingu sätteid. Valitseja on kohustatud kohtutäiturile esitama aruandeid kinnisasja majandamise kohta kohtutäituri määratud tähtaegadel. Võlgnikul ja sissenõudjal on õigus tutvuda valitseja aruannetega. Võlgnik ja tema perekonnaliige, kes elavad kinnisasjal asuvas eluruumis kinnisasja arestimise ajal, võivad jääda sinna elama sundvalitsemise ajaks. 3) Täitedokument ja sellele esitatavad nõuded Täitemenetluse alustamise eeldusteks on, et peab olema jõustunud täitedokument; täitmise tähtaeg peab olema möödas. Peab valima täituri, täituri juures tuleb kirjutada täitmisavaldus, kuhu peab märkima sissenõudja (enda) ja kellele ta nõuet tahab pöörata. Võiks märkida ka võlgniku vara nii palju kui teab
Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. (3) Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. (4) Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 55. Ehitise osad (1) Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt
1. Põhimaante(ühendab pealina teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi linnutähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.) 2.Tugimaantee(ühendab linnu omavahel ja linnu põhimaanteedega) 3. Kõrvalmaantee(ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõikki põhi- ja tugimaanteedega.) 4. Eratee(tee, mis paikneb juriidilises või füüsilise isiku kinnisasjal, võib kasutada ainult kinnisasja omaniku 9. loal)Nimeta põhimaanteed mis kuuluvad TEN-T teedevõrgustikku (vähemalt 5) Tee nr 1 (Tln-Narva); nr 3 (Jõhvi, Tartu, Valga); nr 4 (Tallinn-Pärnu-Iklal); nr 8 (Tallinn- Paldiski); nr 11 (Tlna ringtee) Tallinn-Narva Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Jõhvi-Tartu-Valga Tallinn-Pärnu-Ikla Pärnu-Rakvere-Sõmeru Valga-Uulu
nevad kohustused omanikule Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses (maapõueseadus). Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine
abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja tegevust MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUSEST tulenevad lepingud- mittetulundusühingute asutamise ja tegutsemise korda 5. Asjaõiguslikud lepingud 6
muutub vallasasjaks(kui vili koristatakse ära, siis on iseseisev asi) 216. Mis on ehitiste puhul püsib ühendamine? Ehitiste puhul püsiv ühendamine on vundament, kui see on olemas kuulub kinnisasja hulka, kui vundamenti pole siis ta püsivalt ühendatud pole. 217. Mis on servituudid? Servituudid on kinnisasja koormatised, mis kohustavad omanikku lubama kellelgi teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutada. 218. Nim asjaõigusest, mis tänapäeval lubavad võõrast asja kasutada? Servituudid: nt-Õigus läbi kõndida võõrast asjast. Reaalkoormatis-elektriliin, tehnovõrkerajatis, kraav, et vesi liiguks jõkke vms. Hoonestus õigus on piiratud asjaõigus-võõrale maale ehitatud hoone ei ole maaomaniku hoone. 219. Mis ei ole kinnisasja osa? Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel
Omand ja piiratud asjaõigused. a) Omand: omand on täielik asjaõigus õigus asja kasutada, käsutada ja vallata. Täielik võim asja üle. b) Piiratud asjaõigused: erineb omandist ulatuse poolest, on nimetatud ka õigus võõrale asjale. Nt hüpoteek. Piiratud asjaõigused võib rühmitada ka omandisarnased õigused ja kasutus-, realiseerimis- ning omandamisõigused. Omandisarnane piiratud asjaõigus. Hoonestusõigus - isik, kelle kasuks see on seatud, õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist (koormab maatükki). Realiseerimisõigused Omanik võib teise isiku kasuks seada õiguse asja realiseerimiseks teatud asjaolude saabumisel (nt omanik ei täida lepingust tulenevaid kohustusi) Omandamisõigus - asjaõiguslik ostueesõigus. Ooteõigus - õiguslikult kindlustatud väljavaade õiguse saamisele, sisuliselt eelaste. Asjaõiguslikud kasutusõigused.
alusel. Kui keegi laseb naabril üle oma maatüki vedada tehnovõrgud või rajada tee, siis saab naabri maatükile teha kinnistusraamatusse reaalkoormatise kande, mille kohaselt naaberkinnistu omanikule peab tasuma nende rajatiste talumise eest tasu. Tasu võib maksta ka natuuras, näiteks teatud koguse puid oma matsast anda või ehitada tasuks mingi ehitis jne (AÕS, 5-s osa). 30.Mis on hoonestusõigus? Hoonestusõigus on õigus ühele ehitisele antud kinnisasjal, see õigus on võõrandatav ja pärandatav (AÕS § 241). 31.Mis on pant ja millised on pandi liigid? Pant on panditud vara, millega omandatakse mingile asjale õigus ja kohustused. Kui kohustusi ei suudeta täita on isikul, kelle kasuks pant on seatud, õigus panditud varale (AÕS § 276). Pandi liigid on vallaspant ja kinnispant. 32.Mis on registerpant? Oma notariaalselt registreeritud ideid (patente, tööstusdisainilahendust,
d) omaniku nõue valduse rikkumise kõrvaldamiseks ja edasiseks ärahoidmiseks (§ 89); e) reaalservituudist tulenev asja teatud viisil kasutamise nõue, § 172; f) kasutusvaldaja nõue kasutusvalduse eseme kasutamiseks ja selle viljade saamiseks, § 201 ja 214; g) reaalkoormatise alusel õigustatud isiku nõue perioodiliste rahaliste või natuuras väljendatud maksete tasumiseks või teatud tegude tegemiseks, § 229; h) hoonestaja nõue omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist ning kasutada maapinda, § 241; i) ostueesõigust omava isiku nõue astuda kinnisasja müügi korral omandaja asemele,§ 256; j) pandipidaja nõue pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, § 276;9 k) hüpoteegipidaja nõue hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel, § 325. II Asjade liigitus Asjade koht esemete süsteemis Asjaõigused jagunevad 2 liiki : 1) omand, mis on absoluutne asjaõigus - s.t
kui vundamenti pole siis ta püsivalt ühendatud pole. Asjaõigus- Servituut: Õigus läbi kõndida võõrast asjast.Reaalkoormatis-elektriliin, tehnovõrkerajatis, kraav, et vesi liiguks jõkke vms. Hoonestus õigus on piiratud asjaõigus-võõrale maale ehitatud hoone ei ole maaomaniku hoone. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. [RT I 2007, 24, 128 - jõust. 26.03.2007] (3) Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. Kinnisasjal saab olla 1 omanik. 53 prgh. § 53. Oluline osa (1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest
Meetmeprogrammi koostamist korraldab Keskkonnaministeerium ja selle kinnitab Vabariigi Valitsus. Meetmeprogramm koostatakse iga vesikonna kohta või piiriülese vesikonna Eestis paikneva osa kohta. Veemajanduskava koostatakse iga vesikonna kohta kuueks aastaks. Kehtivad veemajanduskavad on koostatud perioodiks 2009-2015. Eestis on 3 vesikonda: Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond. Omand veekogule ja põhjaveele § 4 Kinnisasjal asuv veekogu kuulub kinnisasja omanikule, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Veekogu põhja külge kinnistunud taimestik on kinnisasja oluline osa. Avalikud veekogud on: sisemeri, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestis paiknevad osad( nt Peipsi järv), Võrtsjärv, Mullutu laht, Suurlaht, Emajõgi, Narva jõgi, Nasva jõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani, Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. Tegemist on nn „riigi
Igaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega kala püüda riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluval või eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid. Kinnisasja omaniku loal tohib ühe lihtkäsiõngega kala püüda: · eraomanikule kuuluval avalikukuks kasutamiseks määramata veekogul; · siseveekogu poolt üleujutatud kinnisasjal või selle osal; · Eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul päikeseloojangust päiksesetõusuni Õngepüügiõigus on igaühe eluaegne õigus. /Kalapüügiseadus/ Õngitsemise mõiste on tegelikkuses märksa laiem kui õngepüügi mõiste seaduses (kus seda käsitletakse kui kalapüüki ühe lihtkäsiõngega) ja õngitsemiseks kasutatakse ka enamust nende vahendite hulgast, mis on määratletud kui harrastuslikud püügivahendid. Eestis on
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 79. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitise alusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõppeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. 80
annaabi.ee 
