raamatupidaja kudumiskursuse. Tööks see vajalik ei ole ja muidu oleks raamatupidaja ise selle kursuse oma netopalgast kinni maksnud. Järelikult erisoodustus. Kui autode teema praegu kõrvale jätta, siis erisoodustuseks loetakse: – eluasemekulude katmist (nt tasuta korter õpetajale), – lähetuskulude nõutud määradest ohtramat maksmist (nt luksuslik spahotell), – tavakliendiga võrreldes soodsama hinnaga või hoopis tasuta kauba või teenuse müümist, – tööga mitteseotud kindlustusmaksete maksmist (nt pensionikindlustus), – lubatust madalama intressiga laenu andmist, – turuhinnast kõrgema hinnaga kaupade või teenuste ostmine, – laenu tagasinõudmata jätmine, – muu tööks mittevajaliku koolituse eest tasumine (nt kudumiskursus). Sünnipäevaks kingitud lilli ja joogivett ei loeta erisoodustuseks. Lilled kui ruumikaunistus on tavaline kulu, äripartnerile kingitud lilled on ärikingitus. Kellele saab ettevõte osutada erisoodustust?
1) Sotsiaaldemokraatlik- kõikehaaravus, st pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekutest või ühiskondlikust staatusest. Seejuures on riik peamine heaolu pakkuja. (Rootsi, Taani, Norra) Eelised- kõrge toetuste tase, sotsiaalsete vastuolude vähendamine, laialdane populaarsus. Puudused- kallis ja bürokraatlik, kõrged maksud(astmeline süsteem), riigi/valitsuse domineerimine. 2) Konservatiivne- Tööpanusega arvestamine, sh kindlustusmaksete tegemistel, süsteem soosib kõrge kvalifikatsiooniga ning pika tööstaaziga palgatöötajaid. (Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa) Eelised- säilitab eelneva sissetuleku taseme, võimaldab erasektori osalemist teenuste pakkumisel, keskmine maksude tase. Puudused- Tundlik tööjõuturu ja demograafiliste tingimuste suhtes. Karistab töövõtjaid spetsiifilistes sektorites, produtseerib uut vaesus, vähe toetust välaspool kindlustussüsteemi.
teenusepakkujaid on avalikust sektorist) või erasektorist ja KOV tasub tema eest. Saksamaa Suhteliselt erandlik on Saksamaa, kus 1990. aastate keskel viidi sisse kohustuslik pikaajalise hoolduse kindlustus. Hooldusravi vajajad saavad ise otsustada, kas soovivad toetust või teenuseid. Umbes 5% vanemaealistest on statsionaarsel hooldusel ja vähem kui 5% saavad koduhooldusteenuseid. Enamus teenusepakkujaist on kolmandast sektorist. 2005. aastal viidi pikaajalise hoolduse kindlustusmaksete süsteemi uuendus nimelt tõusis üle 23aastaste lastetute isikute makse lastega inimeste omast ligikaudu neljandiku võrra kõrgemaks. Soome Ravikindlustust rahastatakse tööandjate (1,6% või 2,85% (avalik sektor) palgafondist), töötajate (1,5% aasta maksustatavast sissetulekust) ja riigi sissemaksetest. Kuna tööandjate ja töötajate sissemaksetest ei piisa süsteemi ülalpidamiseks, on tulnud järkjärgult suurendada riigi osa. Olukorra
Parandab inimese toimetulekut, kaitseb neid tururiskide eest ja sekkub majandusse. *Heaoluriigi tunnused: ülekande ühiskond-raha kantakse üle rikkamatelt vaesematele- resursside ülekandmine ja pool avalikest kulutusdest läheb sotsiaalsfääri 40-50% KOLM HEAOLURIIGI MUDELIT : 1) * konservatiiv-korporatiivne (omane Mandri-Euroopale, nt Saksamaa, Belgia) – aluspõhimõtteks tööpanusega arvestamine, sh kindlustusmaksete tegemisel, see süsteem soosib kõrge kvalifikatsiooniga ning pika tööstaaziga palgatöötajaid; vt nt O.Bismarcki reformid 1880-ndatel; 2) * sotsiaal-demokraatlik (eriti omane Skandinaaviamaadele) – aluspõhimõtteks universalism, st pakkuda sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekust või ühiskondlikust staatusest, eriti kasulik ülalpeetavatele ja tõrjututele; riik on
kuupäevaks INF 2-6 ja 16 on füüsiliste isikute tuludeklaratsiooni eeltäitmiseks vajalik info, esitama peavad need ettevõtted, kes vastavaid tulusid said ning tähtajaks on 1.veebruar. INF 2 Füüsiliste isikute poolt tasutud eluasemelaenu intresside deklaratsioon INF 3 Füüsiliste isikute poolt tasutud koolituskulude deklaratsioon INF 4 Saadud kingituste ja annetuste deklaratsioon INF 5 Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel saadud kindlustusmaksete deklaratsioon INF 6 Vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summade deklaratsioon INF 16 Residendist füüsilistele isikutele makstud intressi ja kindlustushüvitise deklaratsioon INF 9 Kingituste ja annetuste ning muude tulude kasutamise deklaratsioon selle esitab nimekirja kantud MTÜ, näidates, milliseid annetusi on saanud ja mida nendega tegi. Tähtajaks on 1.juuli, eelmise kalendriaasta kohta. INF 9
(nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust). Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks. Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja kogumispensionit - need ei ole maksud vaid kindlustused, kuid vastavaid makseid tasutakse ning deklareeritakse Maksu- ja Tolliameti kaudu ning Maksu- ja Tolliametil on kindlustusmaksete sissenõudmisel sarnased õigused nagu maksuvõlgade sissenõudmisel. Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Juriidiliste isikute puhul maksustatakse tulumaksuga ainult tehtud väljamakseid seaduses sätestatud ulatuses. Juriidilise isiku puhul maksustatakse tulumaksuga seaduses sätestatud tingimustel: Töötajatele tehtud erisoodustused Kingitused, annetused, vastuvõtukulud
nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas: 1) eluasemekulude täielik või osaline katmine; 2) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks; 3) kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega; · teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha maksmine § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärasid ületavas osas (§ 13 lõike 3 punkt 1, § 31 lõike 1 punkt 7) või töö tegemise kohas kehtivaid piirmäärasid ületavas osas, kui töö tegemise koht asub välisriigis (§ 13 lõike 3 punkt 11); · [RT I 2009, 18, 109 jõust. 1.07.2009]
Kindlustussumma suhtes on piirangud. Tuleb jälgida, et konkreetne toode või vara poleks alakindlustatud, sest siis ei hüvitata kogu kahju. Kindlustuspoliis on kinnitus või tõend, tunnistus kindlustuslepingu sõlmimise olemasolu kohta. Ära märgitud riskikate ehk tingimused, summa, väärtus, kehtivustähtaeg. Kindlustus ergutab äritegevust. Võimaldab kahjude kontrollimist. 2.näitajat, mille järgi hinnatakse kindlustuse rolli * kindlustusmaksete suhe SKP-sse * kindlustusetihedus ehk makse suurus ühe elaniku kohta. Investeerimisfondid ja muud väärtpaberi vahendajad Investeerimine- ärikapitali paigutamine kasumi eesmärgi saamisel ..spetsialiseerunud rahaasutused, mis on ellu kutsutud investeerimisalase tegevuse hõlbustamiseks. Eesmärgiks tulu teenimine, võimaldab luua hajutatud investeerimisportfelli ja spetsialisti abiga ühiselt investeerida. See tähendab et osta väärtpabereid, paigutada raha muudesse
andma. Sotsiaalsete õiguste kaitse põhineb ideel abist ja hoolest neile, kes ei ole suuteliselt isesesvalt end piisavas ulatuses kindlustama. Põhiseadus ei määra kindlaks sotsiaalabi suurust ning saamise tingimusi, vaid jätab selle seadusandja otsustada. Sotsiaalsete õiguste, eriti sotsiaalkindlustuse puhul tuleb mängu ka õiguspärase ootuse põhimõte. Põhimõtteliselt on igaühel õigus eeldada, et juba makstud kindlustusmaksete eest on võimalik saada vähemalt sama tasemega hüvesid kui varem. Sotsiaalsete õiguste tagamisel on seadusandjal eriti ulatuslik otsustusõigus hüvede jagamise ulatuse üle. Seadusandja suur vabadus sotsiaalsete hüvede jagamisel tuleneb asjaolust, et nimetatud hüvedel on suur mõju majandus-ja sotsiaalpoliitikale ning eelarve kujundamisele. Kuna seadusandjal on sotsiaalsete õiguste tagamisel suur otsustusõigus, saab ta arvestada ka riigi käsutuses olevate ressurssidega
-silmade pinge -halb mikrokliima -ebaratsionaalne valgustatus 49. Õnnetusjuhtumite kulud Õnnetused ja kutsehaigused võivad põhjustada ettevõtetele suuri kulusid. -Kohustused :Töötajad või kindlustusfirmad saavad sisse nõuda tööõnnetustest või kutsehaigustest tingitud kahjusid -Seaduslikud mõjutusvahendid, trahvid: Tööinspektsioon saab määrata rahalisi karistusi, nõuda tingimuste parandamist või ajutiselt tootmise seisata -Kindlustusmaksete erinevus: Kindlustusfirmad või riiklikud vahendid kohandavad kindlustusmakseid vastavalt õnnetuste, töökohal saadud vigastuste ja kutsehaiguste riski suurenemisele -Ajutise töövõimetushüvitise maksed: Kohustus (osaliselt) maksta palka haigestumise või püsiva töövõimetuse perioodil -Tururegulatsioon: Atraktiivsus uutele töötajatele, eelised riigihangete saamisel. Õnnetuste määra paranemine allhankijate jaoks enampakkumise korral
Kõik maksud töötasu pealt peab arvestama, deklareerima ja tasuma tööandja. Töötasuga seotud maksud ja maksed on praegu Eestis järgmised: • töötaja töötuskindlustusmakse • tööandja töötuskindlustusmakse • kogumispension • tulumaks • sotsiaalmaks Ülaltoodutest on töötuskindlustus ja kogumispension oma olemuselt kindlustused, kuid neid deklareeritakse ja tasutakse samuti maksu- ja tolliameti kaudu, kellel on nende kindlustusmaksete sissenõudmisel samasugused õigused nagu maksuvõlgade sissenõudmisel. Kõik ülaltoodud maksud deklareeritakse ja makstakse igakuiselt maksu- ja tolliameti vastavale kontole. Eelmisel kuul välja makstud palgalt deklareeritakse ja tasutakse maksud järgmise kuu 10. kuupäevaks. Tähtajaks tasumata maksusummadelt arvestab maksu- ja tolliamet intressi 0,06% päevas. MAKSUDE ARVUTAMINE Arvutused põhinevad 2006. aastal kehtivatel andmetel.
Kindlustusvõtjal on õigus leping üles öelda, esitades kindlustusandjale avalduse ja isikut tõendava dokumendi. Leping lõpeb avaldusel näidatud kuupäeval kell 24.00, kui kindlustusvõtja esitab üles ütlemise avalduse enne lepingus kokku lepitud kindlustus-maksete tasumise kuupäeva. Leping lõpeb jooksva kindlustuskuu lõpukuupäeval kell 24.00,kui kindlustusvõtja esitab üles ütlemise avalduse lepingus kokku lepitud kindlustusmaksete tasumise kuupäeval või hiljem. Kui kindlustusvõtja ei tasu lepingujärgseid makseid, siis kindlustusandja teavitab kindlustusvõtjat võlgnevusest ja määrab tähtaja võlgnevuse kustutamiseks. Nimetatud võlgnevusteates teatab kindlustusandja, et loeb lepingu üles öelduks, kui kindlustusvõtja ei ole teates määratud tähtajaks võlguolevaid makseid tasunud. Kui Kindlustusvõtja tasub kõik võlguolevad maksed 30 päeva jooksul alates lepingu ülesütlemisest ning enne nimetatud
funktsioonide (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) põhimõttelise laienemisega, sh keskklassile (haridus, tervishoid, sotsiaalkaitse), eesmärgiks solidaarsus ja sotsiaalne õiglus majandusliku efektiivsuse kõrval. Heaoluriigi tunnused: 1) ressursside ülekandmine 2) sotsiaalsfäärile 40-50% avalikest kuludest. Heaoluriigi põhimudelid: 1) konservatiiv-korporatiivne (omane Mandri-Euroopale, nt Saksamaa, Belgia) aluspõhimõtteks tööpanusega arvestamine, sh kindlustusmaksete tegemisel, see süsteem soosib kõrge kvalifikatsiooniga ning pika tööstaaziga palgatöötajaid; vt nt O.Bismarcki reformid 1880-ndatel; 2) sotsiaal-demokraatlik (eriti omane Skandinaaviamaadele) aluspõhimõtteks universalism, st pakkuda sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekust või ühiskondlikust staatusest, eriti kasulik ülalpeetavatele ja tõrjututele; riik on
ainult oletada, mis oleks juhtunud, kui Töötukassa oleks toiminud hetkeolukorra põhjal ning ei oleks raha kõrvale pannud. Kui kõrgeks oleks töötuskindlustusmakse määrad tõusnud ning kuidas oleks see töötuid mõjutanud? Töötukassa peab väga oluliseks varade säilitamist ja selle kaitsmist inflatsiooni vastu, mistõttu teeb ta pidevalt uuringuid ja analüüse, et prognoosida võimalikult täpselt tuleviku mõjusid töötuskindlustusele. Kuna 2002.-2005. aastal järjest suurenes kindlustusmaksete laekumine ning tulevik näis ka edaspidi helge, siis otsustati langetada maksemäärasid. Alates 2006. aastast hakkasid kehtima tööandjale 03% ja töötajale 0,6% maksemäär. Üheks põhjuseks, mis seda ajendas oli keskmise palga suurenemine. See tõusis ligi kolmandiku, mistõttu kasvas ka töötuskindlustusmaksetest laekuv summa. Teiseks tõukeks oli majanduse kasvust tingitud hõivatute arvu tõus, mis samuti suurendas töötukassale laekuvat tulu. Selle tulemusena arvati,
PS §113 kohaselt sätestab maksud, lõivud, koormised, trahvid ja sundkindlustuse maksed eranditult seadus. Täna on sellisteks maksudeks tulumaks, käibemaks, maamaks, aktsiisimaksud, sotsiaalmaks, raskeveoki maks, hasartmängu maksud. Koormised on käesoleval ajal kehtestatud vaid sõjaolukorraks. Lõivud on oma olemuselt tasu osutatavate haldusteenuste eest. Trahve saab kehtestada vaid seadusega, seega saavad trahvid olla vaid riikklikku päritolu ja tagatavad vaid riigi sunnijõuga. Kindlustusmaksete süsteem, mille kehtestab seadus, sisaldab liikidena vabatahtlikku,mkohustuslikku ja sundkindlustust. Sundkindlustus on selline kindlustuse liik, kus kindlustusmaksete suuruse kehtestab riik. PS §115-119 kohaselt võtab Riigikogu Vabariigi Valitsuse esildisel igaks aastaks vastu iseseisva tulude ja kulude tasakaalustatud eelarve. Riigikeelarve ettevalmistuse ja vastuvõtmise korra sätestab eriseadus. Kui Riigikogu ei saa hakkama eelarve vastuvõtuga
toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid ja täitma muid lepingu tingimusi. Kindlustusmaakler isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides. Kindlustuspreemia kogutud kindlustusmaksete summa. Kindlustusperiood poliisil märgitud ajavahemik, mis näitab poliisi kehtivust ja on kindlustusmakse arvutamise aluseks. Kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. Kindlustusväärtus kindlustatud sobjekti väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kindlustussumma - rahasumma, mis on kindlustusjuhtumi korral kindlustusandja poolne maksimaalne väljamaksusumma. 76. Kindlustuspreemiat mõjutavad: · Riskifaktorid
või hüvitise väljamaksmise kohustus Kindlustusleping leping, mis koosneb kindlustuse sooviavaldusest, tüüptingimustest, eritingimustest ning kindlustuspoliisist Kindlustusmaakler tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kesesindab kindlustusvõtja huve Kindlustuspreemia kogutud kindlustusmaksete summa Kindlustusperiood ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid Kindlustusrisk kindlustusjuhtumi saabumise tõenäosus, mida arvestatakse tariifide väljatöötamisel 12 Kindlustusväärtus rahasumma, millega on võimalik nt maja või korter taastada, st selle ehituslik maksumus e taastamisväärtus
lepingus ettenähtud kindlustushüvitise. Kindlustusjuhtum seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal isikul kindlustussumma või hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise kohustus. Kindlustusleping leping, mis koosneb kindlustuse sooviavaldusest, tüüptingimustest, eritingimustest ning kindlustuspoliisist. Kindlustuspreemia kogutud kindlustusmaksete summa. Kindlustusperiood ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid. Kindlustusrisk kindlustusjuhtumi saabumise tõenäosus, mida arvestatakse tariifide väljatöötamisel. Kindlustusväärtus rahasumma, millega on võimalik nt maja või korter taastada, st selle ehituslik maksumus ehk taastamisväärtus. Kindlustussumma summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks. 71. Kindlustusmaakler, kindlustusagent
kindlustusrisk,kindlustusväärtus, Kindlustusleping leping, mis koosneb kindlustuse sooviavaldusest, kindlus tüüptingimustest, eritingimustest ning kindlustuspoliisist tussumma Kindlustusmaakler tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kesesindab kindlustusvõtja huve Kindlustuspreemia kogutud kindlustusmaksete summa Kindlustusperiood ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid Kindlustusrisk kindlustusjuhtumi saabumise tõenäosus, mida arvestatakse tariifide väljatöötamisel Kindlustusväärtus rahasumma, millega on võimalik nt maja või korter
Erisoodustused, nendelt arvestatud maksud kajastatakse deklaratsiooni TSD lisal 4 See tähendab, et erisoodustuse maksustatav väärtus korrutatakse maksumääraga 20/80 ning leitakse erisoodustustelt tasutav tulumaks. Järgnevalt liidetakse erisoodustuse maksustatavale väärtusele arvutatud tulumaks ning saadud tulemus korrutatakse maksumääraga 33% (33/100) , saades sotsiaalmaksu suuruse. Eluasemekulude osaline või täielik katmine Kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ettenähtud seadusega Välislähetuse päevaraha maksmine üle valitsuse kehtestatud piirmäärade (maksuvaba määr 32 eurot päevas). Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- või ametisõitudeks kasutamise eest hüvitise maksmine üle valitsuse kehtestatud piirmäärade Sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine tööandja
dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused. Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata ka kogumispensionide seaduse tingimustele vastava ja sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärk on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina. Veel võib maksustamisperioodi tulust maha arvata kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad. Mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot
mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal isikul kindlustussumma või hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise kohustus Kindlustusleping leping, mis koosneb kindlustuse sooviavaldusest, tüüptingimustest, eritingimustest ning kindlustuspoliisist Kindlustusmaakler tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kesesindab kindlustusvõtja huve Kindlustuspreemia kogutud kindlustusmaksete summa Kindlustusperiood ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid Kindlustusrisk kindlustusjuhtumi saabumise tõenäosus, mida arvestatakse tariifide väljatöötamisel Kindlustusväärtus rahasumma, millega on võimalik nt maja või korter taastada, st selle ehituslik maksumus e taastamisväärtus Kindlustussumma summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks 74. Kindlustuse olemus. 75
mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal isikul kindlustussumma või hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise kohustus Kindlustusleping leping, mis koosneb kindlustuse sooviavaldusest, tüüptingimustest, eritingimustest ning kindlustuspoliisist Kindlustusmaakler tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kesesindab kindlustusvõtja huve Kindlustuspreemia kogutud kindlustusmaksete summa Kindlustusperiood ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid Kindlustusrisk kindlustusjuhtumi saabumise tõenäosus, mida arvestatakse tariifide väljatöötamisel Kindlustusväärtus rahasumma, millega on võimalik nt maja või korter taastada, st selle ehituslik maksumus e taastamisväärtus Kindlustussumma summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks 74. Kindlustuse olemus. 75
(TuMS § 27 lg 1) Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata: (TuMS § 28 lg 1) - kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava ja sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale, kellel on 12 lepinguriigis väljastatud tegevusluba, maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärk on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina, välja arvatud sama seaduse § 63 lg-tes 52 ja 53 ning §-s 64 sätestatud juhtudel; (TuMS § 28 lg 1 p 1) - kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad, välja arvatud sama seaduse
töötaja tööandjale. NÄIDE:Töötaja hüvitab tööandjale kulud, mis ei ole seotud tööandja ettevõtlusega. Erisoodustused (1) Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas: 1) eluasemekulude täielik või osaline katmine; 2) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks; 3) kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega; 4) lähetusega seotud kulude hüvitamine piirmäärasidületavas osas; 5) isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine piirmäärasid ületavas osas; 6) laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga; 7) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama või kõrgema hinnaga;
· saadud elatisest postikulu ega pangakulu maha arvata ei saa 2.4.6 MUUD MAHAARVAMISED Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksed. Vastavalt TMS§ 61 lg 15 on residendist füüsilisel isikul õigus arvata oma maksustamisperioodi tulust maha täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine surmajuhtumi hüvitisena, alates 2001 aasta algusest tasutud kindlustusmaksete osadele. Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata ka tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingu alusel maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad mitte rohkem kui 15% sama maksustamisperioodi tulust.
Kahju rahas mõõdetav Kindlustuse eesmärk: kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale kahju hüvitamine kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise teel seaduses ja kindlustuse lepingus ettenähtud korras. Kindlustusandja juriidiline isik, kellel on seadusega kehtestatud korras õigus kindlustustegevuseks. Kindlustusvõtja füüsiline või juriidiline isik, kes sõlmis kindlustusandjaga lepingu ja kellel lasub kindlustusmaksete (preemiate) tasumise kohustus ning kellele kidlustusandja on kohustatud kindlustusjuhtumi saabudes välja maksma kindlustussumma või hüvitise, kui lepingus ei ole nähtud teisiti. Kindlustatu kindlustusvõtja ise või kolmas isik, kelle huvides on sõlmitud kindlustusleping. Kindlustuspoliis kindlustust tõetav leping. Kindlustusagent isik, kes sõlmib kindlustuslepinguid ja täidab teisi funktsioone kindlustusandjaga sõlmitud lepingu alusel ja tema nimel. Ta on ametlik esindaja
tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal isikul kindlustussumma või hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise kohustus. Kindlustusleping leping, mis koosneb kindlustuse sooviavaldusest, tüüptingimustest, eritingimustest ning kindlustuspoliisist. Kindlustusmaakler tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kes esindab kindlustusvõtja huve Kindlustuspreemia kogutud kindlustusmaksete summa. Kindlustusperiood ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid. Kindlustusrisk kindlustusjuhtumi saabumise tõenäosus, mida arvestatakse tariifide väljatöötamisel. Kindlustusväärtus rahasumma, millega on võimalik nt maja või korter taastada, st selle ehituslik maksumus e taastamisväärtus. Kindlustussumma summa, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks. 70. Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)?
või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid ja täitma muid lepingu tingimusi. Kindlustusmaakler isik, kes viib omavahel kokku kindlustusandja ja kindlustuslepingut sõlmida sooviva isiku, samuti kindlustusandja ja edasikindlustusandja. Kindlustusmaakler tegutseb kindlustusvõtja huvides. Kindlustuspreemia kogutud kindlustusmaksete summa Kindlustusperiood - ajavahemik, millal kindlustuskaitse on jõus ja mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid. Kindlustusrisk - oht, mille vastu kindlustatakse. Kindlustusväärtus - kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kindlustussumma - Kahjukindlustuses: kokkulepitud maksimaalne väljamaksusumma, mille ulatuses peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama. Elukindlustuses: kokkulepitud summa,
osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust). Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks. Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja kogumispensionit - need ei ole maksud vaid kindlustused, kuid vastavaid makseid tasutakse ning deklareeritakse Maksu- ja Tolliameti kaudu ning Maksu- ja Tolliametil on kindlustusmaksete sissenõudmisel sarnased õigused nagu maksuvõlgade sissenõudmisel. Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Juriidiliste isikute puhul maksustatakse tulumaksuga ainult tehtud väljamakseid seaduses sätestatud ulatuses. Juriidilise isiku puhul maksustatakse tulumaksuga seaduses sätestatud tingimustel: Töötajatele tehtud erisoodustused Kingitused, annetused, vastuvõtukulud
· Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus. · Kindlustushuvi risk on kindlustatav kui sellel on otsene seos kindlustusvõtja huvidega. · Juhuslikkus kindlustusjuhtumi toimumine peab olema juhuslik, ei tohi olla pettusi. · Kindlustusandja juriidiline isik, kel on seadusega kehtestatud korras õigus kindlustustegevuseks. · Kindlustusvõtja füüsiline või juriidiline isik, kes sõlmis kindlustusandjaga lepingu ja kellel lasub kindlustusmaksete (preemiate) tasumise kohustus ning kellele kindlustusandja on kohustatud kindlustusjuhtumi saabudes välja maksma kindlustussumma või hüvitise, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. · Kindlustatu kindlustusvõtja ise või kolmas isik, kelle huvides on sõlmitud kindlustusleping. · Kindlustuspoliis kindlustust tõestav leping. · Kindlustusagent isik, kes sõlmib kindlustuslepinguid ja täidab teisi funktsioone kindlustusandjaga sõlmitud lepingu alusel ja tema nimel
ät t seadus d võetakse õ t k vastu 2007. aasta esimesel poolel. Ei kehtestata uusi maksusoodustusi või -erisusi 18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4) muudab kohustuslikuks tööandja poolt makstavate ja kinnipeetavate kindlustusmaksete kajastamise töölepingus; 5) ei toeta käibemaksuerisusi ja ei muuda käibemaksumäära; 6) säilitab Eestile edu toonud tulumaksusüsteemi, mille kohaselt ettevõtlusse investeeritud ettevõtja kasumit ei maksustata, vastavad seadusemuudatused võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel; 7) muudab säästmise soodustamiseks tulumaksuseadust selliselt, et väärtpaberiinvesteeringutelt ää b ii i l teenitud i dk kasumii maksustamisel
teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. 39. Nimeta erinevad erisoodustuse liigid? Erisoodustus on muu hulgas: 1) eluasemekulude täielik või osaline katmine; 2) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks; 3) kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega; 4) teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha maksmine. 5) isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine 7) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga; 8) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga;
kvaliteedijuhtimise loomulik edasiarendus. Juhtimisvaldkonnad täiendavad teineteist ja vastavust mõlemale standardile nõuavad tarbijad. Tehnoloogiline areng ja innovatsioon: Ettevõtte vabatahtliku keskkonnategevuse parandamise tulemuseks on tihti uued hoiakud ja ideed, näiteks innovaatilised lahendused tootmistehnoloogias ja toote- või teenusearenduses. Finantsasutused ja kindlustusettevõtted: Keskkonnajuhtimissüsteemi olemasolu võib teatada välisrahastamise saamist või kindlustusmaksete vähendamist. Ettevõtte, mis on rakendanud kõik võimalikud ennetavad keskkonna-ohutusmeetmed, on vähendanud tunduvalt õnnetusriske, kohtlevad finantsasutused seda üldjuhul leebemalt. Töötajate motivatsioon: Ettevõttekeskkonnategevuse tulemuslikkuse paranemine tõstab töötajate eneseteadvust. Inimesed töötavad meelsamini keskkonnasõbralikus organisatsioonis, kus võimaldatakse koolitusi ja hinnatakse kvalifitseeritud tööjõudu ning keskkonnaküsimustega arvestavat
erisoodustuseks on igasugune kaup, teenus, loonus või muu rahaline tasu, või rahaliselt hinnatav soodustus mida antakse töötajale seoses töö või teenistus suhtega, juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga, pikaajalise lepingulise suhtega olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustuse hulka kuuluvad: 1. eluaseme kulude täielik või osaline katmine 2. sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine 3. kindlustusmaksete tasumine 4. teenistus, töö, ameti lähetustega seotud kulutuste tasumine üle Vabariigi Valitsuse poolt lubatud piirmäära. 5. isiklikus omandis oleva või liisinglepingu alusel kasutuses oleva sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirnormide. 6. laenu andmine Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga 3% aastas 7
tegevusetuse tagajärjel põhjustatud kahju eest. 7.1.5. Tellija esindaja fikseerib kahju tekitamise fakti kirjalikult ja edastab andmed vedaja esindajale korralduslikes küsimustes. 7.1.6. Vedaja on kohustatud sõlmima oma kulul vastutuskindlustuse ja hüvitama tellijale või sõitjatele kindlustuslepingus ettenähtud kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kui kindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmaksete summa ei kata kindlustusjuhtumi saabumise tagajärjel tellijale ja sõitjatele tekitatud kahju suurust, hüvitab vedaja ülejäänud osa kooskõlas lepingu tingimustega ja kehtivate õigusaktide alusel. 7.1.7. Kui vedaja ei järgi sõiduplaanis märgitud liini väljumisaegu, vahepeatuste kellaaegu ja liini saabumisaegu lõpp-punkti, st veograafikut, samuti juhul kui vedaja ei täida punktis 4.1.6 sätestatud nõuet, on tellijal õigus vähendada vedajale makstava tasu suurust või rakendada
eriteenuseid. Kvalifitseerivad perioodid Meditsiinilise hoolduse, haiguse, töötuse ning ka sünnitus- ja rasedustoetuse jaoks võib riik kehtestada sellise kvalifitseeriva perioodi, mis on vajalik tagamaks isiku head kohtlemist. Vastavalt vajadusele võib kvalifitseeritavat perioodi rakendada abikaasale (rasedus- ja sünnitoetuse jaoks) või toitjale (meditsiiniline hooldus). Perekonnatoetustel võib kvalifitseeriv periood olla kuni kolm kuud kindlustusmaksete tasumist või töötamist või üks aasta riigist viibimist. Vanadustoetuse standardmääradel peaks olema kvalifitseeriv periood mitte enam kui 30 aastat kindlustusmaksete tasumis või töötamist või 20 aastat riigis viibimist. Kui sotsiaalkindlustussüsteem katab kõik töötajad ja ettevõtjatest isikud, on võimalik ka alternatiiv ettenähtud aastane keskmine arv osamakseid kolmeaastase perioodi jooksul. Eelnevaga sarnaselt tulevad invaliidsustoetuse või toitjakaotustoetuse
erisoodustuseks on igasugune kaup, teenus, loonus või muu rahaline tasu, või rahaliselt hinnatav soodustus mida antakse töötajale seoses töö või teenistus suhtega, juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga, pikaajalise lepingulise suhtega olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustuse hulka kuuluvad: 1. eluaseme kulude täielik või osaline katmine 2. sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine 3. kindlustusmaksete tasumine 4. teenistus, töö, ameti lähetustega seotud kulutuste tasumine üle Vabariigi Valitsuse poolt lubatud piirmäära. 5. isiklikus omandis oleva või liisinglepingu alusel kasutuses oleva sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirnormide. 6. laenu andmine Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga 3% aastas 7
Krediidiasutuste kõrval võtavad raha hoiule ka teised rahaasutused, näiteks kindlustusasutused ja investeerimisfondid. Hoiustamise eesmärk on neil juhtudel teine ja hoiuste paigutamise viis erinev. Ka ei nimetata teiste rahaasutuste käsutusse antud rahasummasid enamasti hoiusteks. Erinevalt krediidiasutustest loob kindlustusselts kindlustusvõtjale maksetest (hoiustest) fondi, millest kindlustusvõtjale edaspidi hüvitatakse kindlustuslepingus määratletud kahjud. Kindlustusselts kasutab kindlustusmaksete näol kogutud raha mõnevõrra teisiti kui krediidiasutus. Ka kindlustusselts laenab osa oma rahast välja, kuid põhilise osa summadest paigutab kinnisvarasse ja mitmesugustesse väärtpaberitesse. Investeerimisfondid, mille eriliike on pensionifond, koondab enda kätte teiste majandusagentide sääste nagu krediidiasutuski, kuid ta ei laena raha välja, vaid investeerib finantsturul väärtpaberitesse. Investeerimisfondi paigutatakse raha tulu
Vabatahtlik kindlustus. Ajalooliselt vanim süsteem. Täna marginaalse tähendusega (Taani, Soome jt) Kohustuslik töötuskindlustus Töötuabiraha (eelarvepõhine, universaalne, madal abiraha) Faktiliselt enamikus riikides kaheastmeline süsteem (töötuskindlustus ja töötu abiraha) Nõuded töötushüvitise saamiseks: 1. Hõlmatus – enamasti ainult palgatöölistele, eraldi skeemid talunikele 2. Kvalifikatsioonitingimused – minimaalse tööstaaži (kindlustusmaksete maksmise perioodi ) olemasolu. Töötu abirahade maksmine paindlikum, k.a. koolilõpetanud, emad jt 3. Ooteaeg Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksi järgi mitte üle 7 päeva, nii ka Eestis 4. Hüvitise määr. Kindlustuskeemi puhul kuni 90% palgast (Soome, Taani, min Itaalia 30%) Töötuabiraha fikseeritud, suurus võib sõltuda ülalpeetavate arvust 5. Väljamaksete pikkus – sõltub staažist. Belgias piiramatu, sagedane määr 60 kuud
välisesinduse kulud, osalusoptsiooni andmine. Töötaja kohustus teatada saadud osalusoptsiooni võõrandamisest, ei maksustata erisoodustust, mis antakse töötajale seoses välisriigist töötamisega. ERISOODUSTUS LOETELU: Eluasemekulude katmine, sõiduki vm tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks (ülempiir 256 eurot), kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole seadusest tulenev, teenistus-, töö või ametilähetusega seotud kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha (32eur) maksmine üle piirmäärade või töö tegemise välisriigis kehtivaid piirmäärasid ületavas osas, isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine, laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga (2%), asja, väärtpaberi, varalise õiguse/teenuse tasuta üleandmine, müüd või
· toodete ja teenuste kvaliteet keskkonnajuhtimisvõtete rakendamine on kvaliteedijuhtimise loomulik edasiarendus, juhtimisvaldkonnad täiendavad teineteist. · tehnoloogiline arend ja innovatsioon keskkonnategevuse parandamisetulemuseks on tihti uued hoiakud ja ideed, nt innovaatilised lahendused tootmistehnoloogias. · finantsasutused ja kindlustusettevõtted KKJS olemasolu võib toetada välisrahastamise saamist või kindlustusmaksete vähendamist. · töötajate motivatsioon keskkonnategevuse tulemuslikkuse paranemine tõstab töötajate eneseteadvust, inimesed töötavad meelsamini keskkonnasõbralikus ettevõttes. · töötajate ja elanike tervis keskkonna- ja ohutusnõuete hoolikas täitmine, ennetavate meetmete rakendamine mõjutab töö- ja elukeskkonna kvaliteeti. · suhtlemine toimiv KKJS tagab harmoonilise kooseksisteerimise ka naabruskonnaga ja sealsete elanikega.
kindlustusriski võimalikkuse suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski. Kindlustusjuhtumi toimumine Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teatama. Kindlustusmakse Kindlustusperiood on ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid. Eeldatakse, et kindlustusperiood on üks aasta. Kindlustusvõtja peab tasuma kindlustusmakse või perioodiliste kindlustusmaksete tasumise kokkuleppe korral esimese kindlustusmakse kohe pärast lepingu sõlmimist. Kindlustuslepingu lõppemine ja nõuete aegumine Kindlustusleping on tähtajaline või tähtajatu. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. 8.3.2. Kahjukindlustus Kindlustusandja hüvitamiskohustus - kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu
miinimumi 3000 kroonini kuus (2008.a 2250 krooni; 2009.a 2500 krooni, 2010.a 2750 krooni) ning seab sisse tulumaksuvabastuse alates esimesest lapsest tulumaksuvaba miinimumi ulatuses. Neid muudatusi sätestav seadus võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel. Ei kehtestata uusi maksusoodustusi või -erisusi Lembit Viilup PhD IT Kolledz 4) muudab kohustuslikuks tööandja poolt makstavate ja kinnipeetavate kindlustusmaksete kajastamise töölepingus; 5) ei toeta käibemaksuerisusi ja ei muuda käibemaksumäära; 6) säilitab Eestile edu toonud tulumaksusüsteemi, mille kohaselt ettevõtlusse investeeritud ettevõtja kasumit ei maksustata, vastavad seadusemuudatused võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel; 7) muudab säästmise soodustamiseks tulumaksuseadust selliselt, et väärtpaberiinvesteeringutelt ää b ii i l teenitud i dk kasumii maksustamisel
See aga tähendab üürileandjale kohustust tasuda saadud üüri arvelt ka asjaga seotud kõrvalkulud. Kõrvalkuludeks on ennekõike tasu asja kasutamisega seotud üürileandja või kolmanda isiku teenuste või tegude eest. Üürileandja saab nõuda ennekõike selliste kõrvalkulude tasumist, mis on seotud asja kasutamisega. Praktikas on üüritud asjaga seotud kõrvaluludeks ennekõike kommunaalmaksed, tarbitud vesi ja soojus jne. Vaieldav on kindlustusmaksete tasumine kõrvalkuludena. VÕS § 292 lg 2 tuleneb oluline üürniku õigus, mida tasuks rakendada, kui tekib kahtlus kõrvalkulude õigsuse suhtes. Nimelt üürileandja peab võimaldama üürnikul viimase nõudmisel tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega Lisaks üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustusele on üürnik kohustatud tasuma ka asjaga seotud koormised ja maksud, kuid seda üksnes juhul, kui üürniku ja üürileandja vahel on vastav kokkulepe
annaabi.ee 
