Filipiinideni, lõunas Aafrika põhjaotsani, Himaalajani ja Kagu-Aasiani. Üks liik (Pinus merkusii) kasvab Sumatral ka pisut lõuna pool ekvaatorit. Põhja-Ameerikas ulatub mändide leviala Arktikast lõunas Nicaragua ja Haiti saareni. Kõige liigirikkamad on Mehhiko ja California. Mände istutatakse laialdaselt ka paljudes kohtades lõunapoolkeral. Morfoloogia Harilik mänd Männid on igihaljad ja vaigukad. Enamiku mändide koor on paks ja kestendav, mõnel liigil on aga õhuke kestendav koor. Oksad kasvavad korrapäraste ebamännastena väga tiheda spiraalina, kuigi okste rõngas paistab välja kasvavat ühest kohast. Paljud männid on uninodaalsed, st neil kasvab igal aastal ainult üks niisugune okstemännas selle aasta uue võsu pungadest, teised aga multinodaalsed, st neil kasvab igal aastal kaks või enam männast. Oksad, lehed ja käbide kattesoomused kasvavad Fibonacci arvude proportsioonides. Kevadisi noori võsusid nimetatakse männikasvudeks
Kuulub sugukonda männilised, klassi okaspuud ja hõimkonda paljasseemnetaimed. Juur: sügavale ulatuva peajuurega ja rohkete horisontaalsete külgjuurtega Vars: tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga Leht: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Õis: puudub http://www.hansapl ant.ee/static/catalo g/pilt_2129.jpg Käbi: Emaskäbid on valminult 3¼7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad.
a Jaanis Malve HARILIK KADAKAS Rahvasuus ka; kadagas kadajas katai kattai murepuu TAKSONOOMIA Riik; taimed (Plantae) Hõimkond; paljaseemnetaimed (pinophyta) Klass; okaspuud (pinopsida) Selts; okaspuulaadsed (pinales) Sugukond; küpressilised (cupressaceae) Perekond; kadakas (juniperus) Liik; Harilik kadakas KUIDAS KADAKAS VÄLJA NÄEB Kadakas kasvab 35 meetr i kõrguse põõsa või kuni 15 meetr i kõrguse koonusja kujuga puuna. Koor on hallikaspruun, kestendav, noorelt punakaspruun Okkad (lehed)11,5 cm pikkused, tugevad, teravad ja torkivad Viljad meenutavad mar ju, noorelt rohelised, valminult mustad KADAKAS RAHVAMEDITSIINIS Kadakamar ja kohta ütles rahvas, et selle sees on 9 arsti. Kadakamar jadest tehakse teed, neid v õib aga ka niisama suhu pista, sest need parandavad seedimist. Valminud käbid aitavad neer u ja p õiehaigustepuhul, samuti soole, mao ja eesnäär mehädade kor ral
maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm.(3) Käbid tolmlevad kevadel ja suvel , aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel.(2) Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad.(2) Isaskäbid aga 0,5-0,6 cm pikad ja värvuselt kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist.(2) Okkad on oksal kahekaupa kimbus.(2) Puul püsivad 3-4 aastat.(2) Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli korbaga.(2) Männi juur koosneb suurest sügavale ulatuvast peajuurest ja rohketest horisontaalsetest külgjuurtest.(2)Mänd paljuneb tavaliselt seemnetest.(1) Seemned on munajad, tumehallid kuni pruunid, lendtiivaga. Levivad tuule abil.(2) Noortel mändidel hakkavad alumised oksad kuivama 8-10 aastat vanuselt, umbes 40-aastaselt hakkavad okste armid kinni kasvama. (1) Kiirekasvuline puuliik.(1) Kõrguse juurdekasvu maksimum on 10-25m (40
morfoloogiliste tunnuste varieerumise männi kui liigi piires, siiski loetakse enamasti neid teisendeid üheks liigiks ja võimalikke alamliike (umbes 5) ei vaadelda eraldi üksustena. Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...300 (400) aastat olles mõnevõrra kuusest pikaealisem. Põhja-Soomest on leitud isegi 810-aastane elus mänd ja isegi 1029-aastane surnud puu. Tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oraanzikaspruun. Võra kuju on väga varieeruv, sõltudes puu vanusest, kasvukohast ja muudest tingimustest. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Lagedal kasvades jäävad puud madalaks ja oksad ulatuvad madalale. Metsas laasuvad männipuud tugevalt ja säilub ainult võra tipuosa. Okkad on peensaagja servaga, sise ja väliküljel asuvate õhulõhederibadega, kahekaupa kimbus. Pikkus 3..
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum Männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus). Kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd. On kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu. Vanus võib olla 300¼400 (kuni 600) aastat. Ühekojaline. Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8¼10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Kuival pinnasel kasvades on juurestik sügavale ulatuva peajuurega ja rohkete horisontaalsete külgjuurtega. Niisketes kasvukohtades (soodes) on juurestik rohkem pinnalähedane. Harilik mänd
Tuulise ilmaga on siis kadastikus palju õietolmu. Kui lööd kepiga vastu õitsvat kadakapõõsast, tõuseb sealt kõrgele tore tolmusammas, hajudes kergelt hõljuvaks tolmupilveks. See on kadastiku pidupäeva tolm, sigitav ja elu edasi andev. Puidu kirjeldus Kadaka puit on peenetoimeline ja elastne, raske ja tihe ning omapärase meeldiva lõhnaga. Maltspuit on kitsas ja valge, lülipuit hallikaspruun. Kadakapuitu ei taha puutuda koi ega mädandada mädanik. Koor on hallikaspruun, kestendav. Noored võrsed on punakaspruunid. Oksi on väga palju, nad paiknevad rõhtsalt või püstiselt. Puit on lõhnav, tihe, sitke, mädanemiskindel, tavaliselt pehme ja kergesti töödeldav, sellest tehakse mööblit, luksus- ja tarbeesemeid, meeneid, taraposte ja muud. Virgiinia kadakast ja mõnest teisest liigist saadakse parimat pliiatsipuitu. 3 Kadaka omadused Kadakas on kahe kojaline tuultolmleja taim
Harilik mänd Kirjeldus: Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...400 aastat. Puu kasvab tavaliselt kuni 40, harva kuni 50 m kõrguseks. Tüve läbimõõt 11,5 m Tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oraanzikaspruun. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Pungad on piklikmunaja kujuga, teravneva tipuga, punakaspruunid ja enamasti vaigused. Paljunemine ja kasv: Ühekojaline okaspuu. Paljuneb seemnete abil. Viljakandvus algab küllalt varakult- valgusküllases kasvukohas 1015 aasta, puistus 2535 aasta vanuselt. Õitsemisest kuni seemnete valmimiseni kulub umbes 18 kuud
Võra laikoonusjas kuni koonusjas, korrapärase kasvukujuga. Oksad tugevad, nooruses teravnurga all, hiljem horisontaalselt kasvavad. Eestis kasvamas pea kõikjal haljasaladel, paljudes vanades parkides ja aedades. Puudused: aeglasekasvuline, mullaviljakuse suhtes nõudlik, ei talu niisket mulda ega külgvarju, vanas easdekoratiivsus väheneb. Talub väga hästi linnatingimusi, on väga valgusnõudlik, haigustele vastupidav. Määramistunnused: Tüvi: koor hallikaspruun, väikeplaatjas, kestendav ja eralduv Oksad: tugevad, hele või kollakaspruunid, karvadeta, nõrgalt läikivad, tugevate okkanäsadega. Pungad: suured, 6...12mm pikad, hele või- oranzpruunid, vaiguta. Okkad: 1,6...3cm pikad, nõelja tipuga, tugevad, jäigad, kaetud vaha kihiga, kinnituvad oksale harjasjalt ( radiaalselt). Okka kõigil külgedel rohkelt õhulõheridu, misstõttu okkad näivad hõbedastena. Vanemad, puu sisemuses olevad varjuokkad sinakasrohelised. Käbid: noorelt rohekad, valminult helepruunid, 5..
Siberi teisend Varajase ‘Sejanets Golubki’ algarenguga Skandinaavia Jahukastekindel ‘Öjebyn’ teisend Punane Üheaastase oksa Punased, valged sõstar koor kestendav Kuldsõstar Lehed läikivad, Mustad, pruunid, Vastupidav sügisel punased kollased kahjustajatele Karusmari Ogadega Euroopa sordid Suurte ogadega, Suured, rohelised ‘Triumphant’ - sile,
BOTAANILISED TUNNUSED Enamasti kasvab harilik kadakas põõsakujulisena, harvem puukujulisena. Puu kõrgus on tavaliselt kuni 10, harva kuni 15 m. Registreeritud maksimaalne kõrgus on 18,5 m. Harilik kadakas võib registreeritud andmetel elada kuni 860-aastaseks. Võra kuju varieerub üsna suures ulatuses ning võib olla sammasjas, munakujuline, maadjas või hargnevate okstega. Tüvi on tihti mitmeharuline ja mõnikord keerdu kasvanud. Noorte puude koor on kitsaste laastudena kestendav, vanematel puudel madalate vagudega ja pehmete kiududega. Noored võrsed on punakaspruunid ja kolmetahulised, vanemad pruunikad. Okkad on terava tipuga, lineaalsüstja kujuga, 1–2 cm pikkused, kolmekaupa männases, pealt sinakashallid ja ühe õhulõheribaga, püsivad võrsetel keskmiselt kuni 4 aastat. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel
Vili augustis, on kollakaspruunid, veidi läikivad. Kolmnurksed kuni rombjad harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Pikkvõrsetele kinnituvad vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Leht Nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Pikkus 4...7 cm, laius 2,5...4 (5,5) cm. Värvuselt helerohelised. Koor noorelt valge ja kestendav, 30...40-aastaselt moodustub tüve alumises osas paks Vars mustjas korp. Noored võrsed punakad, heledate vahatäpikestega. Tüvi sirge, oksad pikad, rippuvad. Juur Juurestik on hästiarenenud sammasjuurestik, pinnapealne. Paljuneb peamiselt sugulisel teel seemnete abil. Tuullevija. Noorelt annab kännuvõsu, juurte Paljunemine läbiraiumisel juurevõsu.
Arukasel on kolmnurksed kuni rombjad harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Pikkvõrsetele kinnituvad vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Pikkus 4...7 cm, laius 2,5...4 (5,5) cm. Värvuselt on lehed helerohelised. 4 Tüvi ja juurestik Koor noorelt valge ja kestendav, 30...40-aastaselt moodustub tüve alumises osas paks mustjas korp. Noored võrsed punakad, heledate vahatäpikestega. Tüvi sirge, oksad pikad, rippuvad. Arukase juurestik on hästiarenenud sammasjuurestik ja pinnapealne. Arukase vili Arukase vili on väike veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike. Seemned valmivad juuli lõpus või augustis. Nad on kollakaspruunid, veidi läikivad. Sügisel võivad need tuule abil lennata päris kaugele.
Okkad tumerohelised. Koor noores eas sile vananedes tekib suhteliselt õhuke soomusjas korp. Juurestik maapinnalähedane, mis põhjustab põuakartlikkust ja tormiheidet. Noored käbid violetjad, vanemad punakas-helepruunid. Noorelt aeglase kasvuga. Külma ja pakasekindel. Noores eas tundlik aga hiliskülmade suhtes. Ehitusmaterjalina, paberitööstuses, mööblitööstuses, haljastuses. Harilik kadakas Juniperus communis Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjkad, 3-kaupa männaseis. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi, algul on roheline, hiljem kirmega sinakasmust, sisaldab 1-3 seemet. Puit tihe, sitke, aromaatne - kasutatakse treimis- ja nikerdustöödel. Kadakamarju kasutatakse alkoholitööstuses. Harilik jugapuu Taxus baccata Laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised. Koor pruunikashall sile, vanemas eas kestendav.
Uurimustöö Mänd Üldist männist: Männi perekonnas on umbes 115 liiki, Männid on enamasti igihaljad puud, kuid on ka põõsaid. Männid on väga vaigurikkad. Mändide tüved on enamasti pikad ja sihkvakad, mille ladvas haljendab võratutt Enamike mändide koor on tüve alaosas paks, ülaosas aga õhuke ja kestendav. Männi oksad kasvavad korrapäraste ebamännastena väga tiheda spiraalina. Mänd võib lasvada ka seal, kus teised puud kasvada ei saa. Ainuke männi kasvu piirav tegur on valguse puudus. Mänd on peaaegu ainuke puu kuivades nõmme ja palumetsades, ning rabades. Mänd saab elada nii ekstreemsetes tingimustes tänu oma juurestikule. Männi juured võivad ulatuda sügavale maa sisse ja suures raadiuses tüvest eemale, männi juured on väga plastilised. Mänd elab sümbioosis seentega
Hõbevaher: Acer saccarinum Areaal: Põhja-Ameerika ida- ja keskosa. Suurus: 24-36 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. Võra: lai, munajas või silinderjas, oksad peened, sageli rippuvad. Koor, võrsed: tüvekoor helehall, sile või piklike ribadena kestendav. Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised
Pungad asetsevad lehekaenlais ühekaupa ja on vastakud. Nende alusel on 2 uinuvat punga. Võrse tipuosas on pungad suuremad. Ladvapungad teravmunajad, suuruselt ei ületa külgpungi. Külgpungad on terav- või tömpmunajad, enamasti võrsest pisut eemale hoiduvad. OKSAD 5 Vanemate okste ja harude koor hele-hallikas-pruun, kare, pikirõmeline, ribadena kestendav. Noored võrsed peened, rohekad või oliivpruunid, nõrgalt näärmekarvased, ruljad või ümardunult kandilised. Keskmine aasta juurdekasv on 30-50 cm. ÕIED Õied on kahesugulised, lõhnavad, tipmistes või külgmistes pöörisjates õisikutes. Üks või mitu pööriste paari moodustavad pööriste kimbu. Õietupp kellukjas, korrapäratult 4- tipmeline, kuni 2 mm pikk, kokkukasvanud. Õiekroon kokkukasvanud, lehterjas,
kleepuvad Võra iseloomustus Võra iseloomustus Munajas, püstiste tugevate okstega Azuurne, pikkade rippuvate okstega Koor Koor Tüve koor peaaegu maapinnani valge, ainult tüve Koor tüve ülemises osas (ja noortel puudel) valge, alumises osas tekib tume krobeline korp kestendav. Tüve alumises osas tekib paks sügava rõmeline must korp Hall lepp (Lv) Sanglepp (Lm) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Terava tipuga, matt, ovaalsed või munajad, Vahelduvad lihtlehed ümardunud või nõrgalt südaja alusega, leheserv Tipp tömp või pügaldunud ("ära hammustatud"),
Eestis on kuusikuid 17.5% kogu puistust. Võib kasvada liivadest kuni turbamullani. Sageli kasvab teises rindes kuna on varjutaluv liik. Peamiselt kasutatakse ehitusmaterjalina, paberitööstuses, mööblitööstuses. Jõulukuuskede kasvatamine, kasutatakse ka haljastuses hekkidena. On tundlik suitsu ja gaaside vastu, seega linnas väga ei kasva. Harilik kadakas 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Okasd rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun ja kestendav. Okkad teravatipulised, 1-2 cm pikad, kolme kaupa männaseis. Okkad püsivad umbes 4 a. Õied moodustuvad sügisel, õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi, algul on see roheline, hiljem sinakasmust, sisaldab 1- 3 seemet. On külmakindel, juured om maapinnalähedased, talub hästi kuivust ja kõrget temp. Kasvab liiv- ja loomuldadel. Kasutatakse haljastuses. Puit on tihe, sitke, aromaatne kasutatakse treimis- ja
Tabel 2.2. Sugukonda kuuluvate liikide määramistunnused. [6, 9] Liik Võrsed Pungad Lehed Õied Lonicera caerulea punakaspruunid, Pungad Hallikasrohelised, ovaalsed või Õied kahekaup pruunikarvased, koor asetsevad äraspidimunajad, ümardunud alusega, kaenlas, lehterj kestendav, vanemad võrsete suhtes tömbitipulised, mõlemalt küljelt (või kahvatukollase võrsed tume- kuni peaaegu risti. ainult alt) pehmekarvased. rohekasvalged, mustjaspruunid karvased. Lonicera tatarica Hallikaspruunid, Koonilised, Piklikmunajad, lehed sirge või südaja Õied roosad, p
korp. Juurestik maapinnalähedane, mis põhjustab põuakartlikkust ja tormiheidet. Õitseb mais. Seemned valmivad oktoobris, varisevad järgmisel kevadel (märtsis). Noorelt aeglase kasvuga. Soodsates tingimustes võib saada 250 a vanaks. Tundlikud juurepessu suhtes. Külma ja pakasekindel. Noore eas tundlik hiliskülmade suhtes. Varjutaluv. Harilik kadakas Juniperus communis 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjkad, teravatipulised. Õied moodustuvad sügisel. Õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi. Külmakindel, juurestik pinnalähedane, talub hästi õhu kuivust ja kõrget temperatuuri. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Aeglase kasvuga, talub kärpimist. Puit tihe, sitke, aromaatne. Harilik jugapuu Taxus baccata Kuni 15 m kõrge, laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised, koor pruunikashall
Tyrannosaurus Rex Türannosaurus Rex oli tugev kiskja, et kõndis kahe võimsa jalad. Tal oli suur pea, teravad hambad, mida võis olla kuni 60 tükki ja hästi arenenud lihastes lõualuu. Ta oli umbes 40 jalga pikk ning kaalus kuskil 5-7 tonni. Kael oli lühike aga selle-eest lihaseline. Tyrannosaurus Rex elas niiskes, pooleldi troopilises keskkonnas, metsades, kus lähedal asusid jõed või metsades, mis olid pooleldi kaetud soodega. Tema nahk oli kestendav ja konarlik, nagu alligaatori nahk. Kuna ta olevat olnud kiskja, siis toitus ta teiste loomade lihast. Pteranodon Pteranodoni pea koos hambutu nokaga võis olla meetri jagu pikk. Koljuluu oli paberõhuke, kuklas toretses pikk hari kui kalauim. Nähtavasti kasutas pteranodon seda tüürina. Pöörates pead ühele või teisele poole, muutis ta nii oma lennusuunda. Tema tiivad olid ilmatu suured: ühe väljasirutatud tiiva tipust teiseni tuli kuus kuni
desifitseerimisained, WC-puhastid, valgendid, hügieenitarbed ning katlakivieemaldid. Kõige tavalisem risk on nende sattumine nahale või silma, nende sissehingamine või neelamine. Paljud puhastuskemikaalid on ohtlikud selle tõttu, et nad sööbivad ja võivad nahale või silma sattumisel tekitada söövituse. Asjakohaste kaitsemeetmeteta võivad ohtlikud ained tekitada dermatiiti (kui valulik kestendav nahk) või muud nahaärritust, astmat või hingamisraskusi. Dermatiiti põhjustab lisaks kokkupuude toiduainetega: puu- ja köögiviljade mahlas või kalas, karploomades, lihas ja jahus sisalduvate valkudega. Muud ärritustegurite ja ohtlike ainete allikad on söögitegemisel eralduvad aurud ning passiivne suitsetamine. Vähendamise meetodid: · puhastusained tuleb hoida mahutites, mille kuju või märgistus näitab selgelt, et need ei sisalda toiduaineid
Valminud käbi ei avane. Kadaka seemnete levitajaiks on peamiselt linnud, kes käbisid söövad. Lehed Lehed on okka- või soomusekujulised. Okkad on 1-2 cm pikkused, teravatipulised, kolmekaupa kimpudes. Kimbud kinnituvad oksale tihedalt (vahekaugus 0,5-1 cm). Okaste eluiga on keskmiselt 4 aastat. Värvuselt on nad hallikas- või helerohelised. Okastest ja noortest võrsetest saadaval kadakaõlil on tugev antiseptiline toime. Tüvi Kadaka koor on hallikaspruun, kestendav. Noored võrsed on punakaspruunid. Oksi on väga palju, nad paiknevad rõhtsalt või püstiselt. Puit Puit on lõhnav, tihe, sitke, mädanemiskindel, tavaliselt pehme ja kergesti töödeldav, sellest tehakse mööblit, luksus- ja tarbeesemeid, meeneid, taraposte ja muud. Virgiinia kadakast (Juniperus virginiana) ja mõnest teisest liigist saadakse parimat pliiatsipuitu. Juurestik Kadaka juurestik on paikneb maapinna lähedal, mükoriisaga (seenjuur). Paljunemine
AD võib piirduda üheainsa kuiva naastuga, mõnel haigel võib esineda aga pidev kratsimine ja sellest tulenevalt infektsiooniga naastud peaaegu kogu kehal. (Nahahaigused i.a) AD peamine sümptom on tugev sügelus, mille tagajärjel võib tekkida lööve. Sügelemine on tugevam õhtuti ja öösiti. Piirkond on punane ning löövet iseloomustab ebaühtlaselt piirdunud servaga väikesed paapulid, mis kratsides võivad puruneda. AD puhul võib nahk olla paksenenud, lõhenenud või kestendav (Võikar 2010). Samuti on AD haigetel väga kuiv nahk, mis on tingitud sellest, et on suurenenud transepidermaalne veekaotus ja puuduvad niiskust siduvad ained (uurea) (Nahahaigused i.a). 4.1 AD IMIKUEAS Atoopiline dermatiit avaldub juba imikueas, enamasti 3-6 kuul (Karvonen jt 2010). Enamasti tekib esmalt põskede karedus ja punetus ning ketendus peanahal. Kehal, eriti käte ja jalgade väliskülgedel on nahk kuiv, kergesti ärrituv ja sügelev. Häiritud on nii lapse kui ka vanemate uni
alune pind (6m). Kuumtsingitud nelikantpostid 2000mm kõrgused vahekaugusega 2,5m. Väravatena kasutatakse tiibväravat suurusega 5000x2000 ja jalgväravat suurusega 1000x2000. 3.Puittaimede koosseis Torkav kuusk Picea pungens Puu kasvab tavaliselt kuni 30 meetri kõrguseks. Tüve läbimõõt on tavaliselt kuni 60, harva kuni 90 cm. Tüve koor on hallikaspruun, vanematel puudel paks, tugevasti lõhenenud ja väikeste plaatidena kestendav. Okkad on 2–3 cm pikkused, terava tipuga, jäigad, neljatahulised, sinakasrohelised kuni hõberohelised, kinnituvad võrsetele radiaalselt, igal tahul on 3–6 õhulõherida. Hõbedane värvus püsib okastel ainult ühe aasta, okkad ise püsivad puul 4–6 aastat. Puu on meil täiesti külmakindel ning vastupidav ka põuale, tolmule, tuulele ja 3 heitgaasidele. Muldade suhtes pole ta eriti nõudlik ja kasvab ka liivmuldadel. Kõige paremini
Paljundatakse seemnetega, sorte vääristamise teel. Acer pseudoplatanus L. mägivaher Lehed 3 või 5 munaja ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südaja alusega, pealt tume-, alt sinakas-kollakas-rohelised, paljad, 9...16 cm pikad, 10...20 cm laiad. Koonusja võraga kuni 40 m kõrgune puu kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Kaukaasia ja Väike-Aasia segametsades ja mäestikumetsades värsketel toitainerikastel muldadel. Tüve koor noorelt sile ja hallikas, vanas eas pruunikas ja plaatjalt kestendav, eluiga 100...150 aastat. Eestis võrdlemisi sage kultuuris. Meil võib tihti ohata vanades mõisaparkides ja haljasaladel, suuremad eksemplarid Hiiumaal, Vaemla pargis (h = 24,2 m dmax = 138 cm), Lääne-Virumaal, Varangu pargis jm. Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. Mägivahtra puit on hinnaline (erikaaluga 0,63...0,65 gr/cm³),
noorendikuks 11.Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12.Harvendusraie 13.Uuendusraie Metsauuendamise ja metsakasvatuse komplekstöö Harilik Mänd 1.Bioloogilised omadused: Suurus : 45-50m,tüveläbimõõt kuni 1,5m. Võra:oleneb palju kasvukeskkonnast.Noorelt tavaliselt koonusjas,üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhikjas,mets kitsas. Koor,võrsed:Tüve ülemises osas koor oranzikas pruun ja kestendav,vanemas eas tekib hallikas pruun korp.Noored võrsed helepruunid,pungad munajad pruunid ja vaigused. Okkad:Pikkavõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa,lühivõrsed 2 kaupa kimpudes,3- 7cm pikad,ristlõikes poolrinajad,nõrgalt keerdunud ,püsivad puul 3-4aastat. Käbid:Isakäbid munajad,koodunud noore pikkvõrse alusel,kahvatutipus,algul violetjad hiljem muutuvad roheliseks ja valmivad pärast tolmemist teise aasta novembris ja varisevad järgmisel kevadel.Seejärel varisevad ka tühjad käbid
nõudepesuvahendid, nõudepesuained ja -loputusvedelikud, kanalisatsioonipuhastid, ahjupuhastid, desinfitseerimisained, WC- puhastid, valgendid, hügieenitarbed ning katlakivieemaldid. Kõige tavalisem risk on nende sattumine nahale või silma, nende sissehingamine või neelamine. Paljud puhastuskemikaalid on ohtlikud selle tõttu, et nad sööbivad ja võivad nahale või silma sattumisel tekitada söövituse. Asjakohaste kaitsemeetmeteta võivad ohtlikud ained tekitada dermatiiti (kuiv valulik kestendav nahk) või muud nahaärritust, astmat või hingamisraskusi. Dermatiiti põhjustab lisaks kokkupuude toiduainetega: puu- ja köögiviljade mahla või kalas, karploomades, lihas ja jahus sisalduvate valkudega. Muud ärritustegurite ja ohtlike ainete allikad on söögitegemisel eralduvad aurud ning passiivne suitsetamine. Mida saad teha sina selle vältimiseks? · Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata
kanalisatsioonipuhastid, ahjupuhastid, desinfitseerimisained, WC-puhastid, valgendid, hügieenitarbed ning katlakivieemaldid. Kõige tavalisem risk on nende sattumine nahale või silma, nende sissehingamine või neelamine. Paljud puhastuskemikaalid on ohtlikud selle tõttu, et nad sööbivad ja võivad nahale või silma sattumisel tekitada söövituse. Asjakohaste kaitsemeetmeteta võivad ohtlikud ained tekitada dermatiiti (kuiv valulik kestendav nahk) või muud nahaärritust, astmat või hingamisraskusi. Dermatiiti põhjustab lisaks kokkupuude toiduainetega: puu- ja köögiviljade mahla või kalas, karploomades, lihas ja jahus sisalduvate valkudega. Muud ärritustegurite ja ohtlike ainete allikad on söögitegemisel eralduvad aurud ning passiivne suitsetamine. Mida saad teha sina? · Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või
Koor, Koor hallikas, tüvi tumehall, tüvekoor helehall, Võrsed on tüvekoor hallikas, Võrsete ja vanemas eas peenerõmelise sile või piklike peened ja sile või pikuti pungade võrkjas korp, tüvi korbaga. Noored ribadena punakad, lõhenev. Võrsed tunnused sageli kõver. võrsed kestendav. Noored noorena sinakasrohelised Võrsed punakaspruunid, võrsed läikivad, karvased, või punakad, sinakasrohelised, läikivad. Pungad punakaspruunid, heledate hiljem pruunid. kaetud punakaspruunid, heledate lõvedega. lõvedega, Pungad väikesed, härmatisega
Sellepärast kuivavad ning laasuvad alumised oksad kergesti. Mänd võib kasvada üle meetri jämedaks (Briti saartel on umbes 1,5 m jämedaid isendeid). Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200300 (400) aastat olles mõnevõrra kuusest pikaealisem. PõhjaSoomest on leitud isegi 810aastane elus mänd ja isegi 1029aastane surnud puu. Kirjeldus Männi tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oraanzikaspruun. Võra kuju on väga varieeruv, sõltudes puu vanusest, kasvukohast ja muudest tingimustest. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Lagedal kasvades jäävad puud madalaks ja oksad ulatuvad madalale. Metsas laasuvad männipuud tugevalt ja säilub ainult võra tipuosa. Okkad on peensaagja servaga, sise ja väliküljel asuvate õhulõhederibadega, kahekaupa kimbus. Pikkus 37 cm, olles jõulistel
Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5
10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie 1) Hariliku Männi bioloogilised ja ökoloogilised omadused. Harilik mänd kasvab kuni 50 meetri kõrguseks ja tüve läbimõõt ulatuda kuni 1,5 meetrini. Mänd on ka väga laia levialaga. Võra: noorelt tavaliselt koonusjas, üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhkjas, metsas kitsas. Koor, võrsed: tüve ülemises osas koor oranzikaspruun ja kestendav, vanemas eas tekib hallikaspruun paks korp. Noored võrsed helepruunid, pungad munajad, pruunid ja vaigused. Okkad: pikkivõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes, 3-7 cm pikad, ristlõikes poolringjad, nõrgalt keerdunud, püsivad puul 3-4 aastat. Käbid: isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, kahvatukollased. Emaskäbid püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus, algul violetjad, hiljem
Kadaka perekonda kuulub rohkem kui 70 erinevat liiki (Laas, 1967). Eestis kasvab looduslikult ainult harilik kadakas. 4.1. Üldiseloomustus Harilik kadakas (Juniperus communis) kasvab kuni 10 meetri kõrguseks puuks või 1-3 meetri kõrguseks põõsaks. Eluiga võib ulatuda 100 aastani (Harilik kadakas täiendav info, 2011). Kadakas on väga aeglase kasvuga ning 10 aastaga kasvab kõigest 40-50 cm (Laas, 1967). Kadaka oksad on rõhtsad või püstised. Koor on hallpruun ja kestendav. Noored võrsed on punakaspruunid (Laas, 1967). Okkad on kolma kaupa männases ja nende eluiga on 4 aastat. Kadaka käbid on väiksesed ja valmivad kaks aastat. Käbid tekivad sügisel, tolmleb järgmise aasta mais või juuni alguses. Isaskäbi on kollane, emaskäbi alguses roheline, hiljem (valminult) sinakasmust ning kaetud vahakirmega (Harilik kadakas täiendav info, 2011). Kadakas on kahekojaline taim (Harilik kadakas, 2011), kuid võib esineda ka ühekojalisi ekspemplare (Laas, 1967)
Selleks, et organism saaks sünteesida vitamiin A-d, on vaja pro-vitamiini beetakaroteeni. Seda leidub tugevat värvi puu-ja juurviljades ( tomat, kõrvits, spinat,porgand, lehtkapsas, aprikoos). Beetakaroteen on üheks tähtsamakas toidust saadavaks antioksüdandiks. Dermatoloogid soovitavad tarvitada vitamiin A-d, et hoida nahk siledana ja noorena. Aitab kortsukeste, akne, ekseemide ja venitusarmide puhul. Vitamiin A defitsiidi korral naha seisukohast võib ilmneda kuiv, kare ja kestendav nahk, juuksed kaotavad oma läike ja muutuvad nõrgaks, suureneb küünte murdumine, hammaste defektid. Liigtarbimise korral esineb mitmeid ohte. Mürgitusohu tõttu tuleb olla ettevaatlik A-vit manustamisel retinooli näol, beetakaroteenil mürgitusohtu pole. (http://www.balscand.ee/htdocs/?urlid=nahk) 1.2.2. Vitamiin B 6 B- rühma vitamiinide hulka kuulub 8 vesilahustuvat vitamiini, mis esindavat tähtsat osa raku ainevahetuses
kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka. Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...300 (400) aastat. Mänd on kuusest mõnevõrra pikemaealine. Põhja-Soomest on leitud isegi 810-aastane elus mänd ja isegi 1029-aastane surnud puu. Puu kasvab tavaliselt kuni 40, harva kuni 50 m kõrguseks, tüve läbimõõt on kuni 1,5 m. Tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oraanzikaspruun. Korp hakkab intensiivsemalt arenema üle 100 aasta vanustel puudel. Võra kuju on väga varieeruv, sõltudes puu vanusest, kasvukohast ja muudest tingimustest. Mõnevõrra sõltub see ka piirkonna genotüübist. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Lagedal kasvades jäävad puud madalaks ja oksad ulatuvad madalale. Metsas laasuvad männid tugevalt ja säilib ainult võra tipuosa
-loputusvedelikud, kanalisatsioonipuhastid, ahjupuhastid, desinfitseerimisained, WC-puhastid, valgendid, hügieenitarbed ning katlakivieemaldid. Kõige tavalisem risk on nende sattumine nahale või silma, nende sissehingamine või neelamine. Paljud puhastuskemikaalid on ohtlikud selle tõttu, et nad sööbivad ja võivad nahale või silma sattumisel tekitada söövituse. Asjakohaste kaitsemeetmeteta võivad ohtlikud ained tekitada dermatiiti (kuiv valulik kestendav nahk) või muud nahaärritust, astmat või hingamisraskusi. Dermatiiti põhjustab lisaks kokkupuude toiduainetega: puu- ja köögiviljade mahla või kalas, karploomades, lihas ja jahus sisalduvate valkudega. Muud ärritustegurite ja ohtlike ainete allikad on söögitegemisel eralduvad aurud ning passiivne suitsetamine.. [Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur: http://osha.europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html] 2.6 Surugaasi kasutamine
· aitab tunduvalt suurendada ribonukleiinhappe (RNA) tootmist, ß-karotiinirikas toit vähendab riski haigestuda kopsuvähki Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: · kanapimedus, nägemisteravuse vähenemine, pisarate nappus, · silmade läike kadumine, muutumine kuivaks ja põletikuliseks, · odraivade teke, silma sarvkesta haavandid, 5 · suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele, · kare, kuiv ja kestendav nahk, juuste läike kadumine, kõõm, · nõrgenenud haistmine, vähenenud isu, kõhulahtisus, · suurenenud väsimustunne, närvisüsteemi häired, kasvu pidurdumine, · küünte muutumine haprateks, hammaste defektid, · hingamis- ja seedeorganite limaskestade vigastused, · vitamiin C defitsiit. Suurem risk vitamiin A defitsiidiks on lastel, kuna nendel ei ole veel organismis välja kujunenud piisavat vitamiin A varu
viimase aasta võrsed, kuid taastub hästi. Talub hästi kärpimist. Mägivaher (Acer pseudoplatanus L.) [pseudoplátanus] Pseudoplatanus vale plaatan (Platanus), viide sellele, et lehed sarnanevad plaatani lehtedega. Koonusja võraga kuni 40 m kõrgune puu kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Kaukaasia ja Väike-Aasia segametsades ja mäestikumetsades värsketel toitainerikastel muldadel. Tüve koor noorelt sile ja hallikas, vanas eas pruunikas ja plaatjalt kestendav, eluiga 100...150 aastat.Tsoon IV. Kultuuristamise täpne aeg teadmata. Võrsed: noorelt kollakasrohelised kuni pruunikaskollased, rohkete roostekarva koorelõvedega, paljad, tipupungad munajad, kuni 1,5 cm pikad, rohelised (harilikul v. punased) lehearmid suured. Lehed: (3) 5 hõlmased, 8...22 x 9...24 , südaja alusega, ebaühtlaselt saagja servaga, pealt paljad, tumerohelised, alt heledamad, hajusalt karvased, leheroots 6...18 cm, piimmahlata, lehed sügisel
Kasutamine väga levinud haljastuses ilupõõsana Sordid ´Aureum´, ´Variegatum´ küllaltki kiirekasvuline. Annab hästi kännu- ja juurevõsu, dekoratiivne kevadel rikkaliku õitsemise, suvel ilusa ümara, Märkused väga tiheda võra ja sügisel väga dekoratiivsete viljade tõttu HARILIK TÜRNPUU Päritolu Euroopa, Lääne-Siber, Kesk-Aasia Kõrgus 8-10 m Kasvukuju Võrsed peaaegu must, kestendav, noored võrsed hallikad, lõpevad astlaga Pungad pungad põikvastakud, koonusjad, terava tipuga, hallikas- või punakaspruunid, sageli kirjud vahelduvad lihtlehed, lühivõrsetele kinnituvad kimpudena. Ovaalsed, teritunud tipuga, 3-6 cm pikad, saagja Lehed servaga, külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas õied väikesed, kollakasrohelised, kimpudena lehtede kaenlas Õied
Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides Emasõied Isasõied Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides Üheemakane viirpuu Crataegus monogyna AREAAL Kesk-Euroopa mägedes. SUURUS kuni 10 m. VÕRA kõrge põõsas või madal puu, vanemad oksad vahel rippuvad. KOOR, VÕRSED Tüvekoor pruunikas, vanas eas kestendav, noored võrsed rohelised, hiljem punakad. Okstel peened kuni 1,5 cm astlad. LEHED Vahelduvad hõlmised või lõhised liitlehed, munajad või rombjad, kuni 3,5 cm pikkused. 3 või 5 hõlmaga, hõlmad peaaegu terveservalised, tumerohelised, alumisel küljel roodude nurkades karvatutid. Leheroots 2-3 cm pikk. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis, õied valged, punaste tolmukatega, hõredates sarikõisikutes. Vili on õunvili, ellipsoidne
jt. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja kasvukoha kõrgus ulatub tavaliselt 1000...1200 m. Levila lõunaosas Kaukaasias kasvab ta isegi kuni 2600 m kõrgusel. Mänd on valgusnõudlik puu ja vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Sellepärast kuivavad ja laasuvad alumised oksad kergesti, eriti väheviljakatel muldadel. 2.4 Kirjeldus Puu kasvab tavaliselt kuni 40, harva kuni 50 m kõrguseks, tüve läbimõõt on kuni 1,5 m. Tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oranzikaspruun. Korp hakkab intensiivsemalt arenema üle 100 aasta vanustel puudel. Võra kuju on väga varieeruv, sõltudes puu vanusest, kasvukohast ja muudest tingimustest. Mõnevõrra sõltub see ka piirkonna genotüübist. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Lagedal kasvades jäävad puud madalaks ja oksad ulatuvad madalale. Metsas laasuvad männid tugevalt ja säilib ainult võra tipuosa
C. noored võrsed tihedalt viltjaskarvased; 'Glaucum', 'Odessanum'. Mägivaher (Acer pseudoplatanus L.) [pseudoplátanus] Pseudoplatanus vale plaatan (Platanus), viide sellele, et lehed sarnanevad plaatani lehtedega. Koonusja võraga kuni 40 m kõrgune puu kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Kaukaasia ja Väike-Aasia segametsades ja mäestikumetsades värsketel toitainerikastel muldadel. Tüve koor noorelt sile ja hallikas, vanas eas pruunikas ja plaatjalt kestendav, eluiga 100...150 aastat.Tsoon IV. Kultuuristamise täpne aeg teadmata. Tunnused: Võrsed: noorelt kollakasrohelised kuni pruunikaskollased, rohkete roostekarva koorelõvedega, paljad, tipupungad munajad, kuni 1,5 cm pikad, rohelised (harilikul v. punased) lehearmid suured. Lehed: (3) 5 hõlmased, 8...22 x 9...24 , südaja alusega, ebaühtlaselt saagja servaga, pealt paljad, tumerohelised, alt heledamad, hajusalt karvased, leheroots 6...18 cm, piimmahlata,
Samblad ja poolpõõsad suurendavad tuleohtu, Ahunapalu kalmistul. samuti soodustab seda kõrreliste kulu. Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, * Alustaimestik on indikaatoriks, mille põhjal kestendav. saab informatsioonikasvukahatingimuste kohta. Okkad lineaalsüstjkad, teravatipulised, 1-2 cm Teatud liikide esinemine osutab mulla viljakusele, pikad, 3-kaupa männaseis. Okkad püsivad niiskusele ja selle iseloomule. Harilik mänd võrsetel keskmiselt 4 a.
efektne. Samuti kõrgelt hinnatud alleetaimna. Kasutatud kirjandus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/ida-mariounapuu.html http://miksike.ee/docs/referaadid2005/ounapuud_teelekepler.htm http://ak.rapina.ee/jaan/pk/mariou-t.jpg 4.4 Kirsipuu( Prunus syn. Cerasus) Konkreetne liik: Hapu ehk harilik kirsipuu (Prunus cerasus) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 3-6 m, laius 3-4m Taime välislaadi kirjeldus: kerajas, vahel kasvab põõsana. tüvekoor mustjaspruun, lehtedena kestendav. Noored võrsed rohelised, hiljem punakaspruunid, kaetud halli kilega. Lehed: vahelduvad lihtlehed, lai-või piklikelliptilised, nahkjad, lühidalt teravneva tipuga, laikiilja alusega, 5-8 cm pikad, näärmelise täkilissaagja servaga, sageli lehelaba alusel näärmed. Leheroots 1- 3 cm pikk, vahel näärmetega. Õied või õisikud: õitseb mais, umbes 1 nädal enne lehtimist. Õied valged, 2-3 cm läbimõõdus, 2-4 kaupa sarikates.
Harilik kadakas (Juniperus communis) 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Eesti kõrgeim kadakas 13,5 m kasvas Järvseljal, Ahunapalu kalmistul, kuid on nüüdseks hukkunud. Võrumaal (Lasva vald, Tsolgo küla) kasvab 11,8 m kõrgune kadakas, mis on kindlasti üks Eesti kõrgemaid. Rootsis kasvab 18,5 m kõrgune kadakas, vanus 860 a. Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjad, teravatipulised, 1-2 cm pikad, 3-kaupa männases. Okkad püsivad võrsetel keskmiselt 4 a. Kahekojaline, harva esineb ka ühekojalisi eksemplare. Õied moodustuvad sügisel. Õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi, algul on roheline, hiljem kirmega sinakasmust, sisaldab 1-3 seemet. Areaal lai - Euraasia kesk- ja põhjaosas, Põhja-Ameerikas alates 37
varjutaluvam on sabiina kadakas (J. sabina) ja keskmise kadaka (J. x media) rohelised sordid, kõige enam vajavad päikest kirju kadaka (J. squamata) ja roomava kadaka (J. horizontalis) sordid). Harilik kadakas väärib meil enam kasutamist ilutaimena, kuid on kapriisne istutamise suhtes. Puit on kahvatu- kuni hallikaspruuni lülipuiduosaga, tihedate aastarõngastega, väga meeldiva lõhnaga, tihedus 550...650 kg/m3. Koor on noores eas kitsaste ribadena kestendav, vanas eas madalavaoline ja pehmekiuline, hallikaspruun. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 45 Juniperus sabina L. sabiina kadakas Võrsed, samuti okkad (soomused) tumerohelised, hõõrudes lõhnavad ebameeldivalt. Okkad vanematel põõsastel soomusjad, 0,1...0,2 cm pikad, vastakute katusekivitaoliselt katvate paaridena, ovaalse vaigunäärmega.
Väga varjutaluv. Soojalembene, tahab merelist pehmet kliimat. Reliktne liik. Talub hästi linnaolusid. Puit väga väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav. Puidus ja koores puuduvad vaigukäigud. Euroopas kasvavatest puudest on jugapuu puit, maarjakase (Betula pendula var. carelica) puidu kõrval, ainus puiduliik mida mõõdetakse turustamisel massiühikutes. Koor punakashall või -pruun, õhuke, noores eas sile, hiljem pikisuunas korrapäratult soomuste või plaatidena kestendav. Pärimused: Kõigis kultuurides on hinnatud aeglaselt kasvava, kõva, kuid painduva, peene süüga mädanemiskindlat jugapuupuitu, mida on nimetatud ka raudpuuks, sest jugapuupuidust väravapostid olevat tugevamad kui metallist. Kogu Euroopas oli jugapuu tuntud kui vibude ja ambude materjalina. Sitkuse poolest ei pääsenud sellega võistlema ükski teine puu. Legendaarse inglise lindprii Robin Hoodi vibugi olnud jugapuust. Jugapuust vibusid tehti juba vähemalt 5300 a
· aitab tunduvalt suurendada ribonukleiinhappe (RNA) tootmist, ß-karotiinirikas toit vähendab riski haigestuda kopsuvähki Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: · kanapimedus, nägemisteravuse vähenemine, pisarate nappus, · silmade läike kadumine, muutumine kuivaks ja põletikuliseks, · odraivade teke, silma sarvkesta haavandid, · suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele, · kare, kuiv ja kestendav nahk, juuste läike kadumine, kõõm, · nõrgenenud haistmine, vähenenud isu, kõhulahtisus, · suurenenud väsimustunne, närvisüsteemi häired, kasvu pidurdumine, · küünte muutumine haprateks, hammaste defektid, · hingamis- ja seedeorganite limaskestade vigastused, · vitamiin C defitsiit. Suurem risk vitamiin A defitsiidiks on lastel, kuna nendel ei ole veel organismis välja kujunenud piisavat vitamiin A varu. On teada, et iga aasta jääb pimedaks üle 0,5 miljoni
annaabi.ee 
