Arukask (referaat) (2)

Referaat
2010
Sissejuhatus............................................................................lk. 4
Lühikirjeldus..........................................................................lk. 5
Levik ja kasvukohad ..............................................................lk. 6
Kasutamine.............................................................................lk. 7
Kokkuvõte...............................................................................lk. 8
Pildid.......................................................................................lk. 10
Kasutatud kirjandus..............................................................lk. 11
Ma valisin selle puu sellepärast, et ma ka ise olen kunagi istutanud ja kasvama pannud mitu arukaske. Ma olin siis umbes 12-aastane. See oli tore töö ja mulle meeldisid need istikud . Ma räägingi järgnevalt teile lühidalt arukasest, siis kus ta levib ja suuremad kasvukohad, ning milleks teda kasutatakse. Lõpuks on ka tabel kokkuvõtliku osaga.
Arukask  ( Betula pendula  Roth., sünonüüm Betula verrucosa) on   kase  perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik , nimetatakse kaasikuks. Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid.
Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meiemetsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest.
Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad . Võrsed on paljad , punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 4–7 ja laius 2,5–4,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad.
Eestis kasvavad arukased tavaliselt 15–25 m, soodsates tingimustes isegi kuni 30–35 m kõrguseks. Arukase vanus on harilikult kuni 150 aastat.
Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik. Arukase üks tuntum looduslik vormi on  maarjakask  ehk  karjala kask .
Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin.
Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Emas- ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele.
Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö.
Arukask on levinud peaaegu kogu Euroopas (Euroopa lõunaosas ainult mägedes) ja Aasiaedelaosas. Idas ulatub leviala  Siberi lääneosani. Eestis on arukask sage puu.
Tavaliselt kasvab arukask puurindes  puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, peaaegu kõikides kooslustes. Arukask on külmakindel ja mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Ta eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldadel (näiteks nõmmemetsades) kiratseb põõsana. Arukask on väga valgusenõudlik. Raiendikes ja põlendikes kasvab ta kiiresti, kuid varjus hukkub peagi, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega.
Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse . Puidust tehakse vineeri , samuti sobib see hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kes ei tahaks sellest midagi meisterdada! Sellised kaunid puutükid on Soomes, Karjalas ja Lapimaal olnud kasutusel isegi raha asemel. Kuid kasepuidust tehakse ka suuski. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad. Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni , tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad . Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas.
Eestikeelne nimi
arukask
Ladinakeelne nimi
Betula pendula Roth.
Rahvapärased nimed
arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik
Süstemaatiline kuuluvus
Kuulub sugukonda kaselised, perekonda kask.
Eluvorm
Mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline. Kõrgus kuni 30 (35) m, vanus kuni 150 a.
Õis
Lahksugulised õied on koondunud silinderjateks urbadeks, noorelt on need rohelised, valminult kollakaspruunid. Isasurvad moodustuvad sügisel, on rippuvad, 58 cm pikad. Emasurvad tekivad kevadel enne lehtede puhkemist, on püstised, valminult 23 cm pikad, läbimõõt kuni 1 cm. Õitseb mais. Tuultolmleja.
Vili
Vili on veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike, seemned valmivad juuli lõpus või augustis, on kollakaspruunid, veidi läikivad.
Leht
Kolmnurksed kuni rombjad harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Pikkvõrsetele kinnituvad vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Pikkus 4…7 cm, laius 2,5…4 (5,5) cm. Värvuselt helerohelised.
Vars
Koor noorelt valge ja kestendav, 30…40-aastaselt moodustub tüve alumises osas paks mustjas korp. Noored võrsed punakad, heledate vahatäpikestega. Tüvi sirge, oksad pikad, rippuvad.
Juur
Juurestik on hästiarenenud sammasjuurestik, pinnapealne.
Paljunemine
Paljuneb peamiselt sugulisel teel seemnete abil. Tuullevija. Noorelt annab kännuvõsu, juurte läbiraiumisel juurevõsu.
Levik ja ohtrus
Kasvab looduslikult peaaegu kogu Euroopas, idas ulatub kuni Siberi lääneosani. Eestis sage puu.
Kasvukoht
Puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, peaaegu kõikides kooslustes. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldadel kiratseb põõsana (näiteks nõmmemetsades). Külmakindel. Väga valgusenõudlik, varjus hukkub kiiresti, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega.
Koht ökosüsteemis
Toiduobjektiks kasekedrikvaksikule ja kitsedele, kes söövad lehti, mitmed linnud toituvad seemneist. Juurtel mükoriisa, näiteks kaseriisikaga. Puitu mädandavad seened: tuletael, tuletaelik, must pässik. Luudikseened tekitavad “nõialuudasid”. Parandab pinnast.
Kaitse
Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine
Puit on tugev, elastne, hästi poleeritav, kasutatakse vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses. Ühe vormi, karjala kase puit on mitmevärviline, väga kõva, hinnatud mööbli ja iluesemete tegemisel. Treimis - ja nikerdustöödel on väärtuslikud pahad . Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Tohust tehakse määrdeõlisid. On ravimtaim: pungi on kasutatud sapi -, uriini- ja higierituse soodustamiseks , liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral, lehti uriinierituse soodustamiseks, tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks. Kasel kasvaval seenel, mustal pässikul, on arvatud olevat vähivastane toime.
http://www.unolik.ee/docs/pics/kask.JPG
http://www.tihemetsa.ee/dendro/lehed/Arukask.jpg
http://www.tihemetsa.ee/dendro/vorsed/Arukask1.jpg
http://www.tihemetsa.ee/dendro/oied/Arukask1.jpg
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/arukask.ht m
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/arukask2.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Arukask
11