Arukase üldiseloomustus, levik ja paljunemine (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Arukask (referaat)

Ma valisin selle puu sellepärast, et ma ka ise olen kunagi istutanud ja kasvama pannud mitu arukaske. Ma olin siis umbes 12-aastane. See oli tore töö ja mulle meeldisid need istikud. Ma räägingi järgnevalt teile lühidalt arukasest, siis kus ta levib ja suuremad kasvukohad, ning milleks teda kasutatakse. Lõpuks on ka tabel kokkuvõtliku osaga. 4 Arukask (Betula pendula Roth., sünonüüm Betula verrucosa) on kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meiemetsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad

Keskkonnaökoloogia

1

doc

Arukask

Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 4­7 ja laius 2,5­4,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 15­25 m, soodsates tingimustes isegi kuni 30­35 m kõrguseks. Arukase vanus on harilikult kuni 150 aastat. Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik. Levik ja kasvukohad Arukask on levinud peaaegu kogu Euroopas (Euroopa lõunaosas ainult mägedes) ja Aasia edelaosas. Idas ulatub leviala Siberi lääneosani

Geograafia

3

doc

Arukask

Juurte läbiraiumisel võib anda ka juurevõsu. Kliima suhtes on arukask vähe nõudlik, külmakindel ja talub hästi kontinentaalset kliimat. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldade kiratseb põõsana (näiteks nõmmemetsades). Ei talu kõrget põhjavett. Juurestik on tugev, Hästi arenenud, kuid sügavale ei lähe. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud rakenduse. Kase puit on tugev elastne, nõrgalt läikiv, peenetoimne ja hästi poleeritav. Kase aastarõngad on raskesti nähtav. Kase puitu kasutatakse vineeri-, mööbli-, suusa-, ja pooli tööstustes . Samuti sobib kase puit hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on väga kõva, raskesti lõhestatav ning kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad mis

Loodus

4

docx

"Modifikatsiooniline muutlikkus arukase näitel" Uurimistöö

Saku Gümnaasium MODIFIKATSIOONILINE MUUTLIKKUS ARUKASE NÄITEL Uurimistöö Autor: Sten Kangilaski 11 B Saku 2011 Sissejuhatus Tee ma ,, Modifikatsiooniline muutlikkus arukase lehtede näitel" e es märgiks on uurida, kuidas muutub arukase lehelaba pikkus. Uuri misobjektiks on ühe arukase lehed ning antud kase lehtede pikkused. Taustinfo Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma

Ajaloolised sündmused

28

docx

Eestis enim levinud puiduliigid

............... 8 Kirjeldus....................................................................................................... 8 Levila ja kasvukoht....................................................................................... 8 Arukask........................................................................................................... 9 Kirjeldus....................................................................................................... 9 Paljunemine................................................................................................ 10 Levik ja kasvukohad................................................................................... 11 Harilik Tamm................................................................................................. 11 Kirjeldus..................................................................................................... 12 Kasutamine.....................................

Bioloogia

12

docx

Eestis kasvavaid puuliike

Väga valgusnõudlik, mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab värskemaid kergemaid muldi. Juurestik on hästi arenenud, kuid sügavale ei ulatu. Kiirekasvuline, kuulub nn. pioneerliikide hulka. Nooremas eas annab ka kännuvõsu. Eluiga kuni 150 aastat. 7. Kasutus: Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kes ei tahaks sellest midagi meisterdada! Sellised kaunid puutükid on Soomes, Karjalas ja Lapimaal olnud kasutusel isegi raha asemel. Kuid kasepuidust tehakse ka suuski. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad. Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral

Bioloogia

12

odt

Puit ehitusmaterjalina

...........................................8 Mänd.......................................................................................................9,10 Kokkuvõte..................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................................................12  Sissejuhatus: Referaadi teemaks on puit ehitusmaterjalina. Referaadis räägime lähemalt puidu ajaloost, kuuse, kase, männi omadustest, struktuurist ja kaitsest. Materjal on otsitud internetist.  Puit ehitusmaterjalina, puidu ajalugu: Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale ja üksnes oma tuleohtlikkuse pärast tulekahjude ja sõdade tõttu tagasitõrjutud. Viimasel ajal on puidu tähtsus ehitusematerjalina uuesti tõusnud, oma ökoloogiliste ja taastuva materjali heade omadustega. Lisaks ei reosta lagunev puit loodust. Puitu saab kasutada toorainena või ka

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

65

pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

lepikute  osakaalus:  kui  riigimetsades  on  kõige  rohkem  männikuid  (44%  pindalast)  ja  hall-lepikuid  vaid  1,8%  pindalast,  siis  erametsades  on  männikute  osakaal  (29%),  ligikaudu  samapalju  on  kaasikuid  ja  hall-lepikuid  on 11%. See on peamiselt tingitud asjaolust, et suur hulk  tagastatud  metsamaid  on  endised  põllud,  mis  viimastel  aastakümnetel  on  looduslikul  teel  uuenenud pioneerpuuliikidega (peamiselt kase ja halli lepaga).  Praegu  moodustavad  rangelt  kaitstud  metsad  ca  ​12%  metsadest  (277  800  ha).  Majanduspiirangutega  metsi  on  kokku  290  400  ha  ja  need  moodustavad  12,6%  metsadest.  Sellistes metsades on majandamine teatud ulatuses lubatud, kuid seda piirangutega.  Vääriselupaik  -  kaitset  vajav  ala  väljaspool  kaitstavat  loodusobjekti,  kus  kitsalt  kohastunud, 

Eesti metsad

Meedia

Kommentaarid (0)