Kadakast üldiselt (0)

Kuressaare ametikool
Väikelaevade ehitus
Materjali õpetus
Juhan Viirna
KADAKAS
Referaat
Juhendaja : Andres Saart
Kuressaare 2011
Sisukord
lk 2. Sisukord
lk 3. Sissejuhatus
lk 3. Kadakast üldiselt
lk 3. Puidu kirjeldus
lk 4. Kadaka omadused
lk 4. Kadaka kasutusalad läbi aegade
lk 6. Kokkuvõte
lk 7. Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Kadakas on visaduse ja sitkuse sümbol. Ta on põhjamaade küpress. Heleroheline okaspõõsas selle kuulsast sugukonnast . Lagedal paesel pinnal, kus teised puud ei leia juurtele toetuspinda, kasvab kadakas reipalt. Ta ei karda põuda, suvepäikese lõõmas, ei talvel karmi pakast.
Kadakast üldiselt
Lagendiku kadakas on madal, kuni 3-4 meetri kõrgused põõsad. Okkad on kadakal klorofüllirikkad, tihedad , kõvad ning torkivad, kasvavad kolmekaupa männases ning püsivad põõsal 4-5 aastat. Mais- juunis kadakas õitseb. Tuulise ilmaga on siis kadastikus palju õietolmu. Kui lööd kepiga vastu õitsvat kadakapõõsast, tõuseb sealt kõrgele tore tolmusammas, hajudes kergelt hõljuvaks tolmupilveks. See on kadastiku pidupäeva tolm, sigitav ja elu edasi andev.
Puidu kirjeldus
Kadaka puit on peenetoimeline ja elastne, raske ja tihe ning omapärase meeldiva lõhnaga. Maltspuit on kitsas ja valge, lülipuit hallikaspruun. Kadakapuitu ei taha puutuda koi ega mädandada mädanik. Koor on hallikaspruun, kestendav. Noored võrsed on punakaspruunid. Oksi on väga palju, nad paiknevad rõhtsalt või püstiselt. Puit on lõhnav, tihe, sitke , mädanemiskindel, tavaliselt pehme ja kergesti töödeldav, sellest tehakse mööblit, luksus- ja tarbeesemeid, meeneid, taraposte ja muud. Virgiinia kadakast ja mõnest teisest liigist saadakse parimat pliiatsipuitu.
Kadaka omadused
Kadakas on kahe kojaline tuultolmleja taim. Isa kadakas on sihvakama tüve ja püramiidjama võraga, kui emaskadakas. Viimased on laiavõralisemad, põõsataolised ning tihti väljakujunemata tüvega. Leidub ka ühekojalisi kadakaid, kus emas- ja isasõied lahus ühel ja samal põõsal kasvavad. Kadaka emasõisikud on helerohelised ja koosnevad soomustest, mille vahel asuvad kolm emakat. Isasõisikud on kollased ja urbade laadi , mis väikeste koonustena okkaste kaenaldest välja piiluvad. Kadaka okstes on c-vitamiini tunduvalt rohkem, kui kuuse- ja männiokastes, sidrunites ja apelsinides. Kadaka puidust valmistatud esemed on matja läikega ja aromaatsed, mis teeb nad meeldivaks.
Kadaka kasutusalad läbi aegade
Vanasti valmistati kadakast lüpsikuid, kulpe, kibusid, lähtreid ehk lasse , lusikaid, õllekanne, võikarpe, või- ja piimapütte ning teisi nõusid. Seda selle pärast, et kadakaokstel on tuntud desinfitseeriv toime. Ka meisterdati temast jalutuskeppe, noapäid ja teisi tarbeesemeid. Kadakast valmistatud aiateibad ja postid ületasid vastupidavuselt kõik teised puuliigid. Puit sobib nikerdamiseks, treimistöödeks. Puidust ja okastest saadakse kuumutamise teel kadakaõli. Käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina , samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses, neid kasutatakse ka džinni valmistamisel. Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime ning samuti soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi. Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral, sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena. Kadaka okstest saadakse kõrge vitamiinisisaldusega okkajahu tibudele ja põrsastele. Kadaka marjad on aga ravimiks nii inimesele kui loomale väga mitme haiguse vastu ning otsitud vürtsaineks viina ja likööri tööstuses. Tänapäeval valmistatakse kadakast rahvapäraseid iluasju ja suveniire.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks tsiteerin Ants Viirest: "Kõike eelnevat arvestades ei ole põhjust imestada, et kadakast on saanud omamoodi sümbol meie tuulise kodumaa ja kogu meie rahva jaoks. See puhastava ja raviva toimega vähenoudlik, jändrik, visa ja tugev põõsaspuu hoiab kindlalt kinni kehvade paepealsete õhukesest maakamarast ning kasvab vahel ootamatult suureks ja uhkeks, kehastades nõnda olude kiuste säilivat kustumatut elujõudu."
Kasutatud kirjandus

http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kadakas2.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kadakas#Kasutamine

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9601/kadakas.html

Põldmaa, K. Kodumets.Tln.: Valgus, 1975. 244 lk.

Kask , M. Kuusk, V. Laasimer, L. Mäemets, A. Rebassoo, H. Talts, S. Viljasoo, Taimede välimääraja. Tln.: Valgus, 1975. 424 lk.
7