ASEAN (Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon) (1)

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Majandusarvestuse ja maksunduse osakond
ASEAN (Kagu- Aasia Maade Assotsiatsioon )
Referaat
Tallinn 2013

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1 ASEANI ÜLDTUTVUSTUS JA SUHTED EESTIGA 4
1.1ASEANi suhted Eestiga 5
2 ELi (EUROOPA LIIDU) JA ASEANi VAHELISED SUHTED 6
2.1 ELi ja Kagu-Aasia vaheliste suhete eesmärgid ja lepinguline baas 6
2.2 ELi ja ASEANi poliitilised suhted 7
2.3 ELi ja ASEANi kaubanduslikud suhted 9
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD ALLIKAD 12

SISSEJUHATUS

Referaadi teemaks valisin organisatsiooni nimega ASEAN (Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon). Antud teema valisin seetõttu, et kuna organisatsioon on küllaltki tuntud ning tal on ka väga tihedad suhted Euroopa Liiduga, siis oligi referaadi eesmärgiks teada saada rohkem nii organisatsiooni enda kohta kui ka ASEANi ja ELi vaheliste suhete kohta.
Referaadi olen jaganud kaheks peatükiks. Esimeses peatükis annan ülevaate organisatsioonist kui tervikust ning käsitlen veidi ka ASEANi ja Eesti vahelisi suhteid. Kuna Eesti kuulub Euroopa Liitu, siis on omavahelised suhted üsna tihedad. Esimeses peatükis olen välja toonud ka ASEANi lipu, mille peal olevad värvid sümboliseerivad erinevaid asju.
Teises peatükis olen keskendunud ASEANi ning ELi vahelistele suhetele ning samamoodi olen välja toonud nende omavaheliste suhete eesmärgid. ELi ning ASEANi omavahelistel suhetel on pikaajaline taust. ELi ja ASEANi suhted põhinevad 1980. aasta koostöölepingul ning hõlmavad poliitika-, tehnika- ja kaubandusvaldkonda.
Teises peatükis olen suurt tähelepanu pööranud eelkõige Euroopa Liidu ning ASEANi poliitilistele ning kaubanduslikele suhetele. Kuna nende kahe omavahelised suhted said alguse juba üle kolmekümne aasta tagasi, siis see tähendabki, et neil on juba tekkinud üsna tugevad ja kindlad omavahelised suhted.
Töö koostamisel olen kasutanud erinevaid allikaid . Kasutanud olen nii Lembo Tanning´u raamatut „Eesti ja Euroopa Liidu majandus“, kust sain üsna kasulikku infot antud organisatsiooni kohta ning ka ühte võõrkeelset allikat, kust sain infot ASEANi ajaloolisest taustast.

1 ASEANI ÜLDTUTVUSTUS JA SUHTED EESTIGA

Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (inglise keeles Association of Southeast Asian Nations, ASEAN) on rahvusvaheline organisatsioon , mille eesmärk on Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine. ASEANi loomisel oli peatähelepanu Vietnamis toimuval sõjal (levima hakanud kommunismil) ja Hiina kultuurirevolutsiooni mõjudel ning vajadusel ühiste jõududega takistada sotsialismi levimist teistesse Kagu-Aasia maadesse. Alates Bali tippkohtumisest 1976. aastal hakati keskenduma majanduslikule koostööle.
ASEAN loodi 8. augustil 1967. aastal Bangkokis viie riigi – Tai, Indoneesia , Malaisia, Singapuri ja Filipiinide – välisministrite kohtumisel . Hiljem liitunud riigid: Brunei (7. jaanuarist 1984), Vietnam (28. juulist 1995), Laos (23. juulist 1997), Myanmar (23. juulist 1997), Kambodža (30. aprillist 1999). ASEANi peakorter asub Jakartas (Indoneesias).
2001. a leppisid ASEANi riigid ja Hiina kokku luua kümne aasta jooksul Aasiasse maailma suurim vabakaubandustsoon. See hõlmaks 2 miljardit tarbijat ning organisatsiooni SKT oleks 2000 miljardit dollarit aastas.
Integratsiooni tulemusena on ASEANi liimesriigid muuhulgas sõlminud regionaalse vabakaubanduslepingu ja loodavad 2015. a. luua ASEANi regiooni vabakaubandustsooni (inglise keeles AFTA – ASEAN Free Trade Area). Vaatamata viimasele , on ASEANi riigid olnud ka aktiivsed kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmijad, eriti regioonisiseselt. ASEAN on kollektiivselt sõlminud vabakaubandusleppe ka Hiinaga, kellest on kiirelt saamas regiooni kõige olulisemaid kaubanduspartnereid.
ASEANi edu aluseks võib pidada äärmist avatust, mis avaldub eelkõige väga avatus majanduses; odavat tööjõudu; maavarasid ; häid kommunikatsioone, mis paistab silma sadamate ja mereteede näol; tootmise orienteeritusest ekspordile ning väga tähtsaks võib pidada ka atraktiivset turismitööstust.
Nagu igal organisatsioonil, on ka ASEANil ning sealsel regioonil üldiselt erinevaid miinuseid. Negatiivseteks teguriteks võib pidada piraatlust, mille tõkestamiseks on riigid sõlminud omavahelisi kokkuleppeid; terrorismi; finantskriise ; inimõiguste pidevat rikkumist ning väga suureks miinuseks on looduskatastroofid . ASEAN on väga kiire arenguga piirkond.
ASEANi lipp
ASEANil on ka oma lipp, mis sümboliseeris stabiilset, rahulikku , ühendatud ja dünaamilist organisatsiooni. Erinevatel värvidel on samuti erinev tähendus. Lipuvärvid sinine, punane, valge ja kollane sümboliseerivad ASEANi liikesriikide lipuvärve ning sinine tähendab lisaks veel rahu ja stabiilsust, valge sümboliseerib puhtust, punane vaprust ning kollane sümboliseerib organisatsiooni õitsengut.

ASEANi suhted Eestiga

Kuna ASEAN on Euroopa Liidu järel integreerituselt järgmine regionaalne organisatsioon maailmas, siis on organisatsioon Euroopa Liidule seega loomulik partner . ASEAN on Euroopa Liidule suuruselt kolmas kaubanduspartner ning Euroopa Liit on suurim investor Kagu-Aasias.
Eesti välisminister Urmas Paet on osalenud samuti Euroopa Liidu ja ASEANi vahelistel välisministrite kohtumistel ning tõdeb, et Eesti pooldab igati võimalikult väheste piirangutega kaubandust ELi ja Kagu-Aasia riikide vahel, et suurendada vastastikust majanduslikku avatust. Paeti sõnul on oluline jätkata kaubanduslepingute sõlmimist Euroopa Liidu ja Kagu-Aasia riikide vahel. Lõppeesmärk on regioonidevahelise Euroopa Liidu ja ASEANi vabakaubanduslepingu sõlmimine.
Eesti huvides on suhete tihendamine Kagu-Aasia riikidega, seda nii poliitiliste kui majandussuhete osas. Euroopa Liidu ja ASEANi riikide vahelised kokkulepped loovad selleks head eeldused. Eesti toetab Paeti sõnul integratsiooni jätkumist ASEANi riikide vahel. 2015. aastal loodav ASEANi majandusühendus moodustaks ühtse turu ja tootmisvõimsusega majanduspiirkonna, kus elab 600 miljonit inimest ning SKP on 1,8 triljonit USA dollarit.

2 ELi (EUROOPA LIIDU) JA ASEANi VAHELISED SUHTED

ELi ja ASEANi suhted põhinevad 1980. aasta koostöölepingul ning hõlmavad poliitika-, tehnika- ja kaubandusvaldkonda. Kõnealusest koostööst on siiski välja jäetud Birma /Myanmar, kuna riigis ei ole õnnestunud liikuda demokraatliku režiimi suunas ega austata inimõigusi. EL säilitab Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigiga diplomaatilised ja majanduslikud suhted.

2.1 ELi ja Kagu-Aasia vaheliste suhete eesmärgid ja lepinguline baas

ELi suhetel Kagu-Aasiaga on järgmised eesmärgid:

• edendada kahepoolsete ja paljurahvuseliste kanalite kaudu rahu, piirkondlikku stabiilsust ja julgeolekut;
  
• tugevdada kaubandus- ja investeerimissuhteid;
  
• toetada arengut vähem jõukates riikides;
  
• edendada inimõigusi, demokraatia põhimõtteid ja head valitsemistava;
  
• teha koostööd võitluses rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi vastu;
  
• ühendada inimesi ja kultuure.
  

ELi-ASEANi suhteid reguleerib 1980. aastal sõlmitud koostööleping ( Cooperation Agreement). Lepinguga on aastate jooksul ühinenud kõik ASEANi liikmed (v.a. Birma/Myanmar). Koostöölepingu raames kohtutakse iga pooleteise aasta tagant, et hinnata tehtut ja vaagida edasisi koostöövõimalusi. ELi jaoks on Aasia regioon tulevikus üks olulisemaid kaubandusregioone.
EL ja ASEANi vahel on suhteid arendatud ka erinevate tegevuskavadega (EL-ASEANi Intellektuaalomandi programm, majandusliku integratsiooni toetusprogramm AEISP, jm), mille eesmärgiks on regioonide kaubavahetuse ja investeeringuvoogude suurendamine ning tõhusa ja regulaarse dialoogi loomine, mis aitaks kaasa kaubavahetuse lihtsustamisele ning turule juurdepääsu parandamisele.
2007. a. algasid ASEANi riikide ja ELi vahel läbirääkimised sügava ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks. Kõnelused peatati 2009. a, erinevate ootuste ning ASEANi riikide vähese omavahelise lõimumise tõttu ei olnud võimalik sõlmida vabakaubanduslepingut terve regiooniga. ELi ja ASEANi liikmesriikide vahel on nüüd käimas mitmed eraldiseisvad läbirääkimised, mille raames on EL avaldanud valmisolekut pidada ka kahepoolseid vabakaubanduslepingu läbirääkimisi sellest huvitatud ja selleks valmis olevate ASEANi liikmetega.
ELi eesmärgiks on sõlmida võimalikult sarnase struktuuriga sügavuti minevad ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud, millest areneks tulevikus välja ühine leping terve regiooniga. Singapuriga alustati läbirääkimisi 2010. a alguses, Malaisiaga sama aasta lõpus. 2011. a. kevadel toimus EL-ASEANi äriteemaline tippkohtumine, millega loodetakse tuleviks hõlmata ka erasektori esindajaid enam kaubandusläbirääkimiste agenda kujundamisse.

2.2 ELi ja ASEANi poliitilised suhted

Pärast külma sõja lõppu on Aasia ja mõjuvõimsate riikide vahelised poliitilised ja julgeolekualased suhted pidevalt ja põhjalikult muutunud. Uus Aasia strateegia sai uue hoo esimesel Aasia-Euroopa tippkohtumisel (ASEM), riigijuhtide mitteametlikul kogunemisel Bangkokis 1996. aastal. ASEM viib ELi liikmesriigid kokku 10 ASEANi liikmesriigiga ning lisaks Hiina, Jaapani ja Koreaga ning sellest on saanud struktuur, millel on kolm sammast: poliitiline, majandus- ja rahandusalane ning intellektuaalne ja kultuurialane.
2006. aasta septembris Helsingis peetud ASEMi kuuendal tippkohtumisel otsustati võtta ASEMi protsessi liikmeteks Euroopa poolt Bulgaaria ja Rumeenia ning Aasia poolt India, Mongoolia, Pakistan ja ASEANi sekretariaat . Kõnealune otsus tähendab, et ASEM toob nüüd ühele foorumile kokku Edela-, Loode-, Lõuna-Aasia ning laienenud ELi riigid ja ASEANi sekretariaadi ning Euroopa Komisjoni. Foorum koosneb 45 partnerist ja hõlmab ligikaudu 60% maailma rahvastikust.
AEMM (ASEANi ja ELi ministrite kohtumine ), mille raames välisministrid kogunevad igal teisel aastal alates 1978. aastast, on kõrgeim institutsiooniline tasand, mis annab strateegilisi suuniseid poliitilise dialoogi edusammude järelevalveks.
Pärast AEMMi edasilükkamist Birma/ Myanmari probleemi tõttu võeti AEMMi kohtumisel Laoses 2000. aasta detsembris vastu ühisdeklaratsioon, milles nõutakse läbirääkimiste kiiret taasalustamist Yangonis Birma sõjaväehunta ja demokraatliku vastasrinde vahel. Deklaratsioonis toetatakse ka rahvusvahelise üldsuse ja Indoneesia ühiseid pingutusi Ida-Timori pagulaste olukorra kiireks lahendamiseks, märgitakse ära inimõiguste austamine ning jätkatakse koostööd ELi ja ASEANi vahel majandus- ja piirkondliku julgeoleku küsimustes.
2005. aasta märtsis Indoneesias toimunud 15. AEMMil kinnitati, et ELi strateegia „Uus partnerlus Kagu-Aasiaga” paneb aluse tõhustatud suhetele. Kohtumisel otsustati suurendada ASEANi integratsiooni toetamist ning töötada terrorismivastaseks võitluseks välja konkreetne ühine koostöö.
ELi ja ASEANi ministrite 16. kohtumine leidis aset Nürnbergis 14.-15. märtsil 2007. Kohtumisel oldi ühisel arvamusel, et ELil ja ASEANil, kes esindavad ühtekokku ligikaudu 1 miljardit inimest ning on mõlemad pühendunud piirkondliku ja mitmepoolse koostöö eesmärgi saavutamisele , on väga suur potentsiaal teha koostööd ülemaailmsete väljakutsetega toime tulemiseks.
Kohtumisel arutati ELi ja ASEANi koostööprogrammides, partnerlus- ja koostöölepingute üle peetavates läbirääkimistes, kahe piirkonna vahelistes mitmesugustes valdkonnapõhistes dialoogides ja majandussuhete tugevdamisel tehtud edusamme. Ministrid arutasid ELi ja ASEANi piirkondlikke arenguid ning erinevaid rahvusvahelisi küsimusi. Kohtumine märkis olulist muutust ELi ja ASEANi suhetes, kajastades mõlema poole soovi suurendada oma kohustusi ajal, mil ASEAN kiirendab oma integratsiooni ning EL püüab laiendada oma rolli Edela-Aasias.
Esimene ELi ja ASEANi tippkohtumine leidis aset 22. novembril 2007 Singapuris. Üritus korraldati selleks, et tähistada 30 aasta möödumist ELi ja ASEANi ametlike suhete algusest. Tippkohtumisel arutati ELi ja ASEANi partnerluse saavutusi ja väljavaateid ning piirkondlikke ja ülemaailmseid küsimusi, nagu ASEANi integratsiooniprotsess, energia, kliimamuutus ja keskkonnaalane jätkusuutlikkus ning olukord Myanmaris (Birma). Tippkohtumise tulemusena anti välja neid ja muid küsimusi hõlmav ühisdeklaratsioon. Tippkohtumisel toetati ka tegevuskava, milles antakse täpne ülevaade koostööst keskpikas perspektiivis.

2.3 ELi ja ASEANi kaubanduslikud suhted

Laienenud EL on praegu ASEANi suuruselt teine kaubanduspartner, edestades Hiinat ja Jaapanit , ning moodustas näiteks 2006. aastal 11,7% ASEANi kaubandusest. ASEAN on blokina ELi viies üldine kaubanduspartner, edestades Jaapanit, Norrat ja Türgit.
Vaatamata praegusele kaubandustasemele alustasid EL ja ASEAN tohutust majanduspartnerluse tugevdamise potentsiaalist tulenevalt 2007. aastal vabakaubanduslepingut käsitlevaid läbirääkimisi. EL eksportis 2006. aastal ASEANi peamiselt keemiakaupu ning masinaid ja transpordivahendeid. ASEANist importis EL peamiselt masinaid ja transpordivahendeid ning kemikaale, tekstiilmaterjale ja rõivaid.
EL on vaieldamatult kõige suurem ASEANi riikidesse investeerija. Aastatel 2001–2005 pärines 27% kogu otseinvesteeringute sissevoolust EList, võrreldes 15%ga Ameerika Ühendriikide puhul.
Piirkonnana on ASEAN saanud märkimisväärset kasu ELi üldisest soodustuste süsteemist. Sellistes riikides nagu Tai ja Indoneesia on mitu sektorit saanud viimaste aastate jooksul konkurentsivõimeliseks ning kaotanud tähtsate kaupade (eelkõige Tai kalandussaaduste) osas üldise soodustuste süsteemi õigused. Singapur on sellest süsteemist arengu kõrge taseme tõttu välja arvatud.
2006. aasta oktoobris andis komisjon välja teatise „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas”, kus ASEANi esitleti esmatähtsa vabakaubanduslepingu partnerina. Vabakaubandusleping peaks olema ulatuslik ja ambitsioonikas, seadma eesmärgiks liberaliseerida kaubandus võimalikult suures ulatuses ning sisaldama ulatuslikku teenuste ja investeeringute liberaliseerimist.
23. aprillil 2007 andis nõukogu komisjonile loa alustada ASEANiga (ka India ja Koreaga) vabakaubanduslepingut käsitlevaid läbirääkimisi, mis algasid ametlikult 4. mail 2007. Siiski kinnitasid mõlemad pooled, et nende prioriteediks jääb endiselt Doha arengukava mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste vooru edukas lõpuleviimine.
Läbirääkimised ELi ja ASEANi vahel põhinevad iga piirkonda eraldi käsitleval lähenemisviisil. On selge, et keerulisem ja aeganõudvam on pidada kokkuleppe üle läbirääkimisi kümne riigiga kui ühe riigiga, eriti kui riikide arengutase erineb märkimisväärselt. ASEANi liikmete erinevaid arengutasemeid ja suutlikkust tuleb tunnustada ja arvesse võtta. Laos ja Kambodža saavad juba kasu EBA (Euro Banking Associations, Euro-pankade Liit) süsteemist, samal ajal kui Myanmari poliitilise olukorra tõttu ei sea EL tema osalust läbirääkimistel eesmärgiks enne, kui algab usutav demokratiseerimine.

KOKKUVÕTE

Referaadi koostamisest järeldub, et organisatsioon on maailmas üsna tähtsal kohal. Seda eelkõige Euroopa Liidu seisukohalt. ELi suhetel Kagu-Aasiaga on mitmesugused erinevad eesmärgid. Eesmärkideks on näiteks kaubandus- ja investeerimissuhete tugevdamine, inimeste ja kultuuride ühendamine, arengu toetamine vähem jõukates riikides ning väga tähtis on ka see, et tehakse omavahelist koostööd, et võidelda rahvusvahelise kuritegevusega ning terrorismiga.
ASEAN on üsna kaua tegutsenud rahvusvaheline organisatsioon ning tema eesmärgiks on Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine. Organisatsioonil on praeguseks kümme liiget, kes kõik osalevad organisatsiooni tegevuses rohkemal või vähemal määral. ASEAN loodi 8. augustil 1967. aastal Bangkokis viie riigi – Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapuri ja Filipiinide – välisministrite kohtumisel.
Euroopa Liidu ja ASEANi omavahelisi suhteid reguleerib juba 1980. aastal sõlmitud koostööleping. Lepinguga on aastate jooksul ühinenud kõik ASEANi liikmed (v.a. Birma/Myanmar). Koostöölepingu raames kohtutakse iga pooleteise aasta tagant, et hinnata tehtut ja arutada edasisi koostöövõimalusi. ELi jaoks on Aasia regioon tulevikus üks olulisemaid kaubandusregioone.
Kuigi esimene ELi ja ASEANi tippkohtumine leidis aset alles 22. novembril 2007 Singapuris, ei tähenda see seda, et organisatsioonide omavaheline koostöö oleks halb. AEMM (ASEANi ja ELi ministrite kohtumine), mille raames välisministrid kogunevad igal teisel aastal alates 1978. aastast, on kõrgeim institutsiooniline tasand, mis annab strateegilisi suuniseid poliitilise dialoogi edusammude järelevalveks.
Referaadi koostamine andis kindlasti uusi teadmisi ning tegi arusaadavamaks organistsiooni kui terviku vajalikkuse. Samuti sain rohkem teada ka Euroopa Liidu ja ASEANi vaheliste suhete ning nende organistsioonide omavaheliste suhete eesmärkide kohta. Sain teada ka seda, et organisatsioonide ministrid kogunevad üsna tihti, et arutada nende suhteid ja edasisi tegevusplaane.

KASUTATUD ALLIKAD

1. Severino C, R. ASEAN, Southeast Asia Backround Series No 10. Singapore:ISEAS, 2008
2. Tanning, L. Rahvusvaheline ja Euroopa Liidu majandus. Tallinn:Ten Team , 1999
3. ASEANi kodulehekülg. www.asean.org (13.02.2013)
4. Euroopa Parlamendi kodulehekülg. http://circa.europa.eu/irc/opoce/fact_sheets/info/data/relations/relations/article_7251_et.htm#top (15.02.2013)
5. Välisministeeriumi kodulehekülg. http://www.vm.ee/?q=node/4542 (12.02.2013)
12