Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toostusheite seadus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


TÖÖSTUSHEITE 
SEADUS
Tallinna Tehnikaülikool
SEADUSE EESMÄRGID
o Saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, 
minimeerides saasteainete  heite  õhku, vette ja 
pinnasesse ning jäätmetekke, et vältida ebasoodsat 
mõju keskkonnale.
o Määrab suure keskkonnaohuga tööstuslikud 
tegevusvaldkonnad, sätestab nõuded nendes 
tegutsemiseks ja vastutuse nõuete täitmata jätmise 
eest ning riikliku järelevalve korralduse.
MÕISTED
Käitis on paikne tehniline üksus, mille tegevus toimub 
ühes või mitmes keskkonnakompleksloa kohustusega 
tegevusvaldkonnas ja ulatuses või kus kasutatakse 
orgaanilisi lahusteid keskkonnakompleksloa 
kohustuseta  tegevusala  ulatuses.
Käitaja on isik, kes  valdab  või käitab käitist, 
põletusseadet, jäätmepõletus- või koospõletustehast 
või selle osa või kellele on antud otsustusõigus käitise, 
tehase või seadme tehnilise toimimise suhtes.
MÕISTED
Saastamine on inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, 
soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine välisõhku, vette 
või pinnasesse, mis võib kaasa tuua vähendamist vajava mõju 
keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja 
kultuuripärandile.
Saastatus on  saastamisest  põhjustatud oluline ebasoodne 
muutus välisõhu, vee või pinnase kvaliteedis.
Heide  on välisõhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt 
väljutatav aine,  vibratsioonsoojus  või müra.
Heite piirväärtus on heidet iseloomustava näitaja suhtes 
väljendatud heite mass, kontsentratsioon või tase, mida 
kindlaksmääratud ajavahemikus või ajavahemikes ei tohi ületada.
o Heite piirväärtused antakse ühikutes
MÕISTED
Load:
Luba  - käesolevas seaduses selline kirjalik dokument, mis annab 
Vasakule Paremale
Toostusheite seadus #1 Toostusheite seadus #2 Toostusheite seadus #3 Toostusheite seadus #4 Toostusheite seadus #5 Toostusheite seadus #6 Toostusheite seadus #7 Toostusheite seadus #8 Toostusheite seadus #9 Toostusheite seadus #10 Toostusheite seadus #11 Toostusheite seadus #12 Toostusheite seadus #13 Toostusheite seadus #14 Toostusheite seadus #15 Toostusheite seadus #16 Toostusheite seadus #17 Toostusheite seadus #18 Toostusheite seadus #19 Toostusheite seadus #20 Toostusheite seadus #21 Toostusheite seadus #22 Toostusheite seadus #23 Toostusheite seadus #24 Toostusheite seadus #25 Toostusheite seadus #26 Toostusheite seadus #27 Toostusheite seadus #28 Toostusheite seadus #29 Toostusheite seadus #30 Toostusheite seadus #31 Toostusheite seadus #32 Toostusheite seadus #33 Toostusheite seadus #34 Toostusheite seadus #35 Toostusheite seadus #36 Toostusheite seadus #37 Toostusheite seadus #38 Toostusheite seadus #39 Toostusheite seadus #40 Toostusheite seadus #41 Toostusheite seadus #42 Toostusheite seadus #43 Toostusheite seadus #44
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Krizzzuu Õppematerjali autor
Lühikokkuvõte tööstusheite seadusest piltidega

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
pptx

Välisõhu kaitse seadus

VÄLISÕHU KAITSE SEADUS Anna Jurtsevits Valeria Budarova SEADUSE EESMÄRK JA REGULEERIMISALA Välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea Välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta nõuetele Reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine Saasteallikas Saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda; müra; ioniseeriv või ioniseeriva toimeta kiirgus; infra- või ultraheli. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks. Liikuv saasteallikas on püsiva asukohata saasteallikas, mis samal ajal saasteainete välisõhku eraldamisega võib vahetada asukohta. Liiku

Keemia
thumbnail
46
docx

Keskkonnakorraldus vastatud

· Olemas puhastustehnoloogiad, "raha", investeeringud · Kehtestatud saaste load, IPPC · Kehtestatud normatiivid toodangu ühiku kohta · Kehtestatud ELV- emissioonide lubatavad väärtused-"toruotsa " kontroll · Kehtestatud EQO- keskkonna lubatud piirväärtused · Piirnormid eri tööstusharudele, BAT BAT ­ Tähendab kõige tõhusamaid ja kõrgemal arengutasemel olevaid võtteid ning nende rakendusviise, mille järgi mingit tehnikat võib pidada sobilikuks heite viimiseks lubatud tasemeni. (PARIM- kõige tõhusam; VÕIMALIK- antud arengutasemel tehnika, mis on majanduslikult kättesaadav; TEHNIKA- Hõlmab nii tehnoloogiat kui käitise kavandamist,ehitust, hooldamist, käitust ja käigust kõrvaldamist). Eesmärgiks jäätmete vähendamine ja nende tekke vältimine; Vähemohtlike ainete kasutamine; Ainete taaskasutus ja ringlus; Uue tehnoloogia ja teadusliku progressi kasutamine; Emissiooni päritolu

Keskkonnakorraldus
thumbnail
32
ppt

Direktiivid

muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega KMH ja KSH · DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 2003/35/EÜ · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) IPPC IPPC eesmärgid: · kaitsta keskkonda kui tervikut; · võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika; · vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise; · tõsta käitaja vastustuse määra inimtervist või keskkonda ohustava tegevuse eest käitises; · tagada käitisele keskkonnasõbraliku käitise maine. IPPC · DIREKTIIV 96/61/EÜ reostuse kompleksse

Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid
thumbnail
60
pdf

Keskkonnaõigus kordamisküsimuste vastused 2012

nakaitse oli jagatud sektoriteks).  Euroopa Liidu keskkonnakaitse tugevam integreerumine.  1998. a. Århusi konventsioon 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted Keskkonnaõiguse kesksed mõisted: Keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht, käitaja ja käi- tis, heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus. Materjal: Loeng. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel) ˆ Keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht  Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule, varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka

Keskkonnaõigus
thumbnail
31
doc

Keskkonnaõigus

määramatusest tuleneva reservi 2) GMO seaduses neli ohuklassi 3) veeseaduses: heitvee juhtimise veekogusse peatab kkjvasutus või KOV, kui see põhjustab või võib põhjustada ohtu in tervisele või tekitab kahju kkle 4) jäätmeseaduses: ..iga tegevuse juures tuleb rakend kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi 5) saastuse komplekse vältimise ja kontr seadus: kkkompleksload & parima võimaliku tehnika nõue (võimalik tehnika = käitajale mõistlikul viisil kättesaadav nüüdisaegne tehnika, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes maj ja tehnil vastuvõetav ning mis tagab kknõuete parima täitmise; parim = tõhusaim kogu kk kõrgetasemeliseks kaitsmiseks), seega nii iseseisva ettevaatusmeetmena kui

Õigus
thumbnail
34
doc

Jäätmemajandus- ja käitlus

jäätmekäitlust oma territooriumil. · Juriidilised isikud on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamiseks · Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema omavalitsustes kehtestatud korra kohaselt Jäätmekäitluse alused seadustati 1990ndate alguses. Esimesed õigusaktid: Eesti jäätmeklassifikaator (1992), Eesti jäätmeseadus (1992), Saastekahju hüvitise seadus ( 1993), Säästva arengu seadus (1995), pakendiseadus (1995) Jäätmemajandusega seotud seadusandlike aktide peamised eesmärgid: a) Jäätmetekke vähendamine (nt. prügilasse ladestatavad jäätmed) ning liigiti eraldi sorteerimine ja käitlemine (Jäätmeseadus); b) Ohtlike jäätmete (nt. kemikaalid, vanaõli, värvid-lakid, asbesti ja elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud jt.) olmejäätmetest eraldi kogumine ja käitlemine vältimaks nende keskkonda sattumist ja ohtu inimeste tervisele;

Jäätmekäitlus
thumbnail
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1981 “Soode sõja jätk” - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad märgalad Eestis: kuivendusfondist arvati välja 93 sood, kokku 207 000 hektaril 1985-1987 “Fosforiidisõda” 
 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest 1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha) karstunud ala kaitseks, kus moodustub Põhja- Eesti veevaru; 
 1988.a. moodustatakse ENSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (esimees T. Nuudi); 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, olid Tiit Nuudi ministrina ja Endel Koljat aseministrina ametis 1990. a I kvartali jagu 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel

Keskkonna kaitse
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

Nii on näiteks rohelise klaasi taaskasutamine kallim ja selle sulatamisel vabanevate kahjulike koostisainete tõttu keskkonnale ohtlikum kui liivast uue klaasi tootmine. Poliitikateadlase Michael Mungeri järgi on "rohelise klaasi käsitlemine jäätmena keskkona suhtes vastutustunnet nõudev mõtteviis". Kohustusliku laiendatud tootjavastutuse toetajad 2002. aastal võeti Euroopa Liidus vastu Elektriliste ja elektooniliste jäätmete (Waste Electrical and Electronic Equipment - WEEE) seadus, mis kohustab tootjaid elektroonilisi tooteid nende kasutusaja lõpul tagasi võtma. Paljud inimesed on sellise kohustuse vastu,öeldes et nö saastajate sundimine oma tegevuse eest pigem maksma on parim viis mõjutada neid mõtlema eeskätt sellele, kuidas vastavat toodangut luua. Mõned inimesed väidavad, et arvutitootjad võiksid oma toodangut tagasi võttes teenida kasumit, kuna see sisaldab väärtuslikke metalle nagu kuld ja hõbe ning vask

Tehnoökoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun