Toostusheite seadus (0)

TÖÖSTUSHEITE 
SEADUS
Tallinna Tehnikaülikool
SEADUSE EESMÄRGID
o Saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, 
minimeerides saasteainete  heite  õhku, vette ja 
pinnasesse ning jäätmetekke, et vältida ebasoodsat 
mõju keskkonnale.
o Määrab suure keskkonnaohuga tööstuslikud 
tegevusvaldkonnad, sätestab nõuded nendes 
tegutsemiseks ja vastutuse nõuete täitmata jätmise 
eest ning riikliku järelevalve korralduse.
MÕISTED
o Käitis on paikne tehniline üksus, mille tegevus toimub 
ühes või mitmes keskkonnakompleksloa kohustusega 
tegevusvaldkonnas ja ulatuses või kus kasutatakse 
orgaanilisi lahusteid keskkonnakompleksloa 
kohustuseta  tegevusala  ulatuses.
o Käitaja on isik, kes  valdab  või käitab käitist, 
põletusseadet, jäätmepõletus- või koospõletustehast 
või selle osa või kellele on antud otsustusõigus käitise, 
tehase või seadme tehnilise toimimise suhtes.
MÕISTED
o Saastamine on inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, 
soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine välisõhku, vette 
või pinnasesse, mis võib kaasa tuua vähendamist vajava mõju 
keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja 
kultuuripärandile.
o Saastatus on  saastamisest  põhjustatud oluline ebasoodne 
muutus välisõhu, vee või pinnase kvaliteedis.
o  Heide  on välisõhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt 
väljutatav aine,  vibratsioon ,  soojus  või müra.
o Heite piirväärtus on heidet iseloomustava näitaja suhtes 
väljendatud heite mass, kontsentratsioon või tase, mida 
kindlaksmääratud ajavahemikus või ajavahemikes ei tohi ületada.
o Heite piirväärtused antakse ühikutes
MÕISTED
Load:
o Luba  - käesolevas seaduses selline kirjalik dokument, mis annab 
õiguse käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või 
koospõletustehase või nende osa käitamiseks.
o Keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba) annab õiguse 
kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab käesoleva seaduse 
alusel määratud tegevusvaldkonnas või alltegevusvaldkonnas 
toimuva tegevuse võimalikult väikese mõju keskkonnale, inimese 
tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile.
o Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja 
pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis 
hoiab ära saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist, nagu 
vesi, õhk ja pinnas.
o Kompleksloa andja on  Keskkonnaamet .
MÕISTED JÄTK
Parim võimalik tehnika (edaspidi PVT) on:
o tehnilise arengu  tasemele  vastav (ehk parim)
o käitises  rakendatav  (ehk võimalik)
o tehnoloogiate, kasutava seadmestiku ning töömeetodite kogum 
(ehk tehnika), mis võimaldab viia tootmises tekkiva saaste 
miinimumini või koguni vältida selle teke.
Omaseire on käitises  kasutatava  juhtimissüsteemi osa käitise 
tegevuse, loodusvarade kasutamise, heite, põhjavee ja pinnase 
saastatuse ning jäätmetekke jälgimiseks, heite  puhastamiseks  ja 
jäätmete käitlemiseks ning avariide vältimiseks.
KOMPLEKSLUBA
Kompleksluba on nõutav alljärgnevates 
tegevusvaldkondades:
o 1) energeetikatööstus;
o 2) metallide tootmine ja töötlemine;
o 3) mineraalsete materjalide töötlemine;
o 4) keemiatööstus;
o 5) jäätmekäitlus;
o 6) tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine;
o 7) toiduainetööstus, sealhulgas sööda tootmine;
o 8) sea-, veise- ja linnukasvatus;
o 9) pinnatöötlus või - viimistlus  orgaaniliste lahustite abil;
KOMPLEKSLUBA JÄTK
o 10) vineeri ja puitkiudplaatide tootmine;
o 11)  grafiidi  ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise 
teel;
o 12) loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või 
ringlussevõtt;
o 13) puidu ja  puidutoodete  keemiline töötlemine;
o 14) käesoleva lõike punktides 1–13 nimetatud tegevusvaldkondades 
tegutsevatest käitistest lähtuva maapõues säilitatava süsinikdioksiidi 
kogumine;
o 15) käesoleva lõike punktides 1–14 nimetatud tegevusvaldkondades 
tegutsevatest käitistest pärineva  heitvee  iseseisvalt käitatav 
puhastamine, välja arvatud heitvee puhastamine ühiskanalisatsiooni 
reoveepuhastites.
KOMPLEKSLUBA
o Ühtki käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- ega 
koospõletustehast ei tohi käitada ilma loata.
o Loa võib anda ühe või mitme samas tegevuskohas paikneva 
sama käitaja käitise või käitiseosa kohta.
o Käitaja, kellel puudub kohustus omada kompleksluba või kohustus 
omada õhusaasteluba, peab oma tegevuse Keskkonnaametis 
registreerima, kui tema tegevus ületab käesolevas seaduses 
nimetatud künnisvõimsusi ja kui lenduvate orgaaniliste ühendite 
heide ühel käitise tootmisterritooriumil jääb alla 0,5 tonni aastas.
KOMPLEKSLOA  TAOTLEMINE
o Taotlus Keskkonnaotsuste Infosüsteemi (KOTKAS) kaudu
o Riigilõivu tasumine
o Menetlusse võtmine
o Avalikkuse seisukohad
o Avalik arutelu - keskkonnamõju hindamisel korral kohustuslik
KOMPLEKSLOA TAOTLEMINE
o Kompleksloa andmist otsustades tuleb arvestada kompleksloa 
taotluse aluseks oleva tegevuse laadi, käitise geograafilist 
asukohta  ja saastatuse vältimise põhimõtteid.
Kompleksluba määrab nõuded:
o Käitiste omaseirele
o  Parima  võimaliku tehnika kasutamisele
o Välisõhku suunatavate ainete piirväärtused
o Vette suunatavate ainete piirväärtused
Kompleksloas määratavad heite piirväärtused, võrdväärsed 
parameetrid  või tehnilised meetmed põhinevad parimal võimalikul 
tehnikal.
NÕUETE  RIKKUMINE
Käitaja kohustused nõuete täitmata jätmise korral
o Käitaja peab loas sätestatud nõuete rikkumise korral:
1) informeerima sellest viivitamata Keskkonnainspektsiooni ja 
Keskkonnaametit;
2) võtma viivitamata meetmeid, et saavutada võimalikult lühikese 
aja jooksul oma tegevuse vastavus loa nõuetele;
3) Kui loa nõuete rikkumine võib kaasa tuua vahetu ja olulise 
ebasoodsa mõju keskkonnale ja inimese tervisele, peatab 
Keskkonnainspektsioon käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või 
koospõletustehase või selle osa tegevuse, kuni käitaja tegevus 
vastab loa nõuetele. Vajaduse korral võib tegevuse peatada 
Keskkonnaamet.
NÕUETE RIKKUMINE
Kompleksloa kohustuse ja kompleksloa nõuete 
rikkumine
 Tegevuse eest kompleksloata valdkonnas, kus kompleksluba 
on nõutav, või kompleksloa nõuete rikkumise eest 
o karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Sama tegevuse eest, kui selle on toime  pannud  juriidiline isik
o karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
NÕUETE RIKKUMINE
Avariist teatamata jätmine
Avariist, mis võib oluliselt mõjutada keskkonda, õigel ajal 
teatamata jätmise eest
o karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
Sama tegevuse eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik
o karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
SUURED PÕLETUSSEADMED
o Järgnevaid sätteid kohaldatakse kõikidele suurtele 
põletusseadmetele, sõltumata neis põletatava kütuse liigist.
o  Suur põletusseade on põletusseade, mille nimisoojusvõimsus on 
vähemalt 50 megavatti.
Elektri ja soojuse koos tootmise eelistamine
o Pärast 2002. aasta 27. novembrit ehitusloa saanud suurte 
põletusseadmete valdajad peavad uurima võimalusi elektri ja 
soojuse koos tootmiseks, kui see on tehniliselt ja majanduslikult 
otstarbekas, ning paigutama  seadmed  sellistesse piirkondadesse, 
kus on olemas nõudmine nii elektri kui ka soojuse järele.
SAASTEAINETE HEITE PIIRVÄÄRTUSED
o Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused 
kehtestab valdkonna eest  vastutav  minister määrusega.
Näiteks:
o Tahket kütust kasutava olemasoleva põletusseadme jaoks, mille 
soojusvõimsus on 400 MW või suurem ja mis töötab mitte üle 
2000 töötunni aastas, oli 2015. aasta 31. detsembrini vääveldioksiidi 
heite piirväärtus 800 mg/Nm3.
o Tahket kütust kasutava uue põletusseadme jaoks, mille võimsus on 
suurem kui 300 MW on vääveldioksiidi heite piirväärtus 150 mg/Nm3.
o Tahket kütust kasutava olemasoleva põletusseadme jaoks, mille 
võimsus on suurem kui 300 MW on vääveldioksiidi heite piirväärtus 
200 mg/Nm3.
HUVITAVAT
o Tahkete osakeste, lämmastikoksiidide ning vääveldioksiidide heite 
piirväärtused tahkele kütusele karmistusid  2016 . aastal vähemalt 
kaks korda. 
o Põlevkivi põletusele varem  kehtinud  minimaalne 
väävliärastusaste on endise 65% asemel 95% ehk ainult 5% 
põlevkivis sisalduvast väävlist on lubatud viia välisõhku.
o Juhul, kui heite piirväärtustest ei suudeta kinni pidada, tekib 
ettevõttel kohustus tasuda kõrgendatud  saastetasu . 
o Eestis on 2016. aasta seisuga kokku 19 suurt põletusseadet, 
nende alla kuuluvad elektrijaamad, soojuselektrijaamad ja 
suuremate linnade katlamajad.
SAASTEAINETE HEITE  SEIRE  
NÕUDED 
o Suure põletusseadme korral, mille  summaarne  nimisoojusvõimsus 
on 100 megavatti või enam, mõõdetakse heiteallika väljuvates 
gaasides pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust:
 1) vääveldioksiid;
 2) lämmastikoksiidid;
 3) tahkete osakeste kõik fraktsioonid kokku;
 4) süsinikoksiid gaaskütuse põletamise korral.
o Kivisütt või pruunsütt kasutavate põletusseadmete 
puhul mõõdetakse vähemalt üks kord aastas 
elavhõbeda summaarset heidet.
SAASTEAINETE HEITE PIIRVÄÄRTUSTE 
JÄRGIMINE
Pideva mõõtmise korral loetakse saasteainete heitele 
esitatavad piirväärtuse nõuded täidetuks, kui 
mõõtmiste tulemused näitavad, et:
o ühegi kalendrikuu  keskmine heite mõõtetulemus ei ületa suurte 
põletusseadmete jaoks kehtestatud heite piirväärtust;
o ükski ööpäeva keskmine heite mõõtetulemus ei ületa heite 
piirväärtust 110 protsenti;
o 95 protsenti kõigist ühe tunni keskmistest heidetest ei ületa heite 
piirväärtust aasta kestel 200 protsenti.
NÕUDED SAASTEAINETE PÜÜDESEADME 
AVARII KORRAL
o Saasteainete püüdeseadme avariiolukorrast on suure 
põletusseadme käitaja kohustatud teavitama Keskkonnaametit, 
Keskkonnainspektsiooni ja kohaliku omavalitsuse üksust 48 tunni 
jooksul.
o Saasteainete püüdeseadme avariiolukorras oleku korral nõuab 
Keskkonnainspektsioon seadme koormuse vähendamist, töö 
peatamist või lõpetamist, kui normaalset töörežiimi ei suudeta 
24 tunni jooksul taastada.
o Saasteainete püüdeseadmeta suure põletusseadme tegevuses 
hoidmise kestus ei tohi summaarselt ületada 120 tundi 12-kuulise 
perioodi jooksul.
JÄÄTMEPÕLETUS­ JA 
KOOSPÕLETUSTEHASED
o Käesolevat peatükki kohaldatakse jäätmepõletus- ja 
koospõletustehase suhtes, milles põletatakse või koospõletatakse 
tahkeid  või vedelaid jäätmeid.
o Jäätmepõletustehas on jäätmekäitluskoht, mis on ette nähtud 
tahkete või vedelate jäätmete termiliseks töötlemiseks, 
olenemata sellest, kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära 
või mitte.
o Koospõletustehas on jäätmekäitluskoht, mille käitamise peamine 
eesmärk on energia tootmine või toodete valmistamine ning kus 
tahkeid või vedelaid jäätmeid kasutatakse põhi- või lisakütusena 
või töödeldakse termiliselt nende kõrvaldamise eesmärgil.
NÕUDED JÄÄTMEPÕLETUS­ JA 
KOOSPÕLETUSTEHASE RAJAMISELE
o Tehase asukoha valikul  tuleb võtta arvesse, et:
 1)  tehasest  lähtuv ebasoodne mõju keskkonnale, inimese tervisele, 
heaolule, varale ja kultuuripärandile oleksid võimalikult väikesed;
 2) tehas sobib ümbritsevasse infrastruktuuri;
 3) tehas asetseb põletamiskõlblike jäätmete tekkekoha läheduses;
 4) tehas asetseb jäätmete põletamisel tekkiva soojuse tarnet vajava 
soojusetarbija läheduses.
o Tehase tegevuskoht  rajatakse  nii, et oleks välditud saasteainete 
sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.
o Tehase territoorium peab olema varustatud äravoolava saastunud 
sademevee, samuti leketest ja tulekustutusest tekkinud saastunud 
vee kogumismahutitega.
NÕUDED KÄITAMISELE
o Tehas projekteeritakse, ehitatakse ja varustatakse nii, et oleks 
välditud õhkuheide, mis võib põhjustada välisõhu saastatust 
maapinna lähedases õhukihis.
o Jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiv soojus 
kasutatakse ära võimalikult suures ulatuses.
o Avarii korral vähendab käitaja põletusseadmete koormust või 
peatab seadmete töö niipea kui võimalik, kuni tavapärased 
käitamistingimused on taastatud.
o Tehase käitamisel tekkivate jääkide kogust ja ohtlikkust 
vähendatakse nii palju kui võimalik. Võimaluse korral tuleb võtta 
jäägid ringlusse.
JÄÄTMETE TEHASESSE ÜLEANDMINE JA 
SEAL VASTUVÕTMINE
o Tehasesse võetakse vastu üksnes põletuskõlblikke jäätmeid.
o Tehase käitaja rakendab jäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel kõiki 
vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida või vähendada ebasoodsat 
mõju keskkonnale, eelkõige välisõhu, pinnase ning pinna- ja põhjavee 
saastamist, samuti ebameeldivat või ärritavat lõhna ja müra ning 
otsest ohtu inimese tervisele.
o Ohtlike jäätmete üleandja peab esitama käitajale kirjalikud andmed:
 1) jäätmete tekke kohta;
 2) jäätmete andmed, mis võimaldavad hinnata jäätmete sobivust 
tehases kasutatavaks põletamisprotsessiks;
 3) jäätmetega seotud ohtude ja ainete kohta, millega neid jäätmeid ei 
tohi segada;
 4) jäätmete käitlemisel võetavate ettevaatusabinõude kohta.
HEITEKONTROLL
o Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvates gaasides 
sisalduvate saasteainete heite piirväärtused kehtestab valdkonna 
eest vastutav minister määrusega.
Näiteks:
o Jäätmepõletustehastes vääveldioksiidi ööpäeva keskmise heite 
piirväärtus on 50 mg/Nm3.
o Jäätmepõletustehastes minimaalselt 30-minutilise ja 
maksimaalselt 8-tunnilise proovivõtu keskmistamisaja heite 
piirväärtus elavhõbeda kohta on 0,05 mg/Nm3.
o Tahket kütust kasutava koospõletustehase jaoks, mille võimsus on 
suurem kui 300 MW on vääveldioksiidi heite piirväärtus 
200 mg/Nm3.
HEITESEIRE
o Käitaja tagab mõõteseadmete paigaldamise ja selliste 
mõõtemeetodite kasutamise, mis võimaldavad jälgida põletamise 
või koospõletamise parameetreid ja tingimusi ning ainete 
massisisaldust väljuvates gaasides ja  heitvees .
o Pidevalt määratakse järgmiste saasteainete sisaldus:
 1) lämmastikoksiidid;
 2) süsinikoksiid;
 3) tahkete osakeste üldsisaldus;
 4) orgaanilise süsiniku üldsisaldus;
 5)  vesinikkloriid ;
 6) vesinikfluoriid;
 7) vääveldioksiid.
TEGEVUSALAD
o Pinna katmine - ühe- või mitmekordse pideva 
pinnakattevahendi kihi kandmine;
o Farmaatsiatoodete tootmine - keemiline süntees, 
ekstraheerimine, samal tootmisterritooriumil vahesaaduste 
tootmine;
o Taimse õli ja loomse rasva ekstraheerimine ning taimse õli 
rafineerimine  - seemnetest ja teistest taimsetest saadustest õli 
ekstraheerimine, kuivjäägi töötlemine loomasöödaks ning saadud 
rasva ja taimse õli puhastamine.
TEGEVUSALAD
o  Liimiga  katmine – eseme või toote pinnale liimi kandmine;
o  Puitmaterjali  immutamine  – puidule lisatakse  säilimist 
parandavat ainet;
o Keemiline puhastus - lenduvate orgaaniliste ühendite 
kasutamine riietusesemete, sisustus- ja muude 
samalaadsete tarbeesemete puhastamiseks.
ORGAANILISI LAHUSTEID KASUTAVAD 
KÄITISED 
1) liimiga katmine – 5 tonni või enam;
 2) uute sõidukite pindade katmine – 0,5–15 tonni;
 5)  metall -,  plast -,  tekstiil -, kanga-, kile- ja paberpinna katmine – 5 
tonni või enam;
 6)  puitpinna  katmine – 15 tonni või enam;
 7) nahkpinna katmine – 10 tonni või enam;
 10) jalanõude tootmine – 5 tonni või enam;
 11) farmaatsiatoodete tootmine – 50 tonni või enam;
 15) kummi töötlemine – 15 tonni või enam;
 16) taimse õli ja loomse rasva ekstraheerimine ning taimse õli 
rafineerimine – 10 tonni või enam;
 22) keemiline puhastus.
LENDUVAD  ORGAANILISED ÜHENDID
o Metanool,  etanool , atsetoon,  benseen , tolueen;
o Väljuv gaas,  kontrollimatu  heide ja summaarne heide;
o Kontrollimatu heide on välisõhku, pinnasesse või vette sattuvate 
lenduvate orgaaniliste ühendite heide, mis väljutatakse 
väliskeskkonda  akende , uste, väljatõmbeavade kaudu;
o Summaarne heide on kontrollimatu heite ja väljuvas gaasis 
sisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite koguse summa.
KONTROLLITAVAD TINGIMUSED
o Protsessi käigus tekkivad lenduvad orgaanilised ühendid 
püütakse kinni ja viiakse käitisest välja kontrollitaval viisil;
o Nt käitise korstna, põletus- või püüdeseadme 
kaudu;
o Lenduvate orgaaniliste
ühendite heide on  kontrollitav.
LAHUSTI KASUTAMINE
o Käitises kasutatavate orgaaniliste lahustite 
summaarne kogus ühe  kalendriaasta  või muu 12-
kuulise perioodi jooksul.
HEITE PIIRVÄÄRTUSED
o 1) Lahustite  kasutamisel  välisõhku väljutatavate 
lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused 
kehtestab valdkonna eest vastutav minister 
määrusega;
o 2) erand heite piirväärtuste järgimise kohustusest 
 heitkoguse vähendamine kava.
HEITE PIIRVÄÄRTUSE ERAND
o 3) Kui metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja 
paberpinna katmisel ei ole võimalik rakendada 
kontrollitavaid tingimusi heite piirväärtuste 
saavutamiseks.
o Näiteks laevaehituses või lennukite värvimisel.
HEITKOGUSE VÄHENDAMISE KAVA JA 
OHTLIKE AINETE ASENDAMINE
o Eesmärk on vähendada käitise heiteid niivõrd, et 
saavutataks heite piirväärtuse kohaldamisega  samasugune  
tulemus;
o Tähtaja määrab loa andja käitajale eritingimusena;
o Ained või  segud , mis on nende lenduvate orgaaniliste 
ühendite sisalduse tõttu kohaselt kantserogeenseks, 
mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks ning mis 
kannavad või peavad kandma ohulauset või riskilauset, 
asendab käitaja võimalikult kiiresti vähem kahjulike ainete 
või segudega.
HEITESEIRE 
o Käitisest välisõhku väljutatava heite seireks tehakse 
väljalasetel pidevaid või perioodilisi mõõtmisi;
o Perioodilise seire korral tehakse ühe mõõtmisseeria 
jooksul vähemalt kolm mõõtmist;
o  Gaasikäikudes tuleb heiteid mõõta pidevalt.
VASTAVUSTÕENDAMINE 
o Käitaja tõendab loa  andjale , et saasteainete sisaldus vastab:
 1) väljuva gaasi lenduvate orgaaniliste ühendite heite 
piirväärtusele ja kontrollimatu heite või summaarse heite 
piirväärtusele;
 2) lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise 
kava nõuetele;
 3) eranditele heite piirväärtustest;
o  Tingimustele vastavuse hindamiseks on käitajal kohustus 
esitada andmeid loa andja igakordsel nõudmisel;
o Käitaja koostab lahustite kasutuskava ning uuendab seda 
perioodiliselt.
JUURDEPÄÄS 
TEABELE
Keskkonnalubade
infosüsteemi 
Veebileht
JUURDEPÄÄS TEABELE
o Kohaldamisalasse kuuluvate käitiste heiteseire 
tulemused tehakse avalikkusele kättesaadavaks 
Keskkonnaameti veebilehel;
o Loa taotlemisega ja andmisega, samuti loaga määratud 
seirega ning nõuete täitmise kontrollimisega seotud 
dokumente ja andmeid peab säilitama.
TITAANDIOKSIIDI TOOTVAD KÄITISED 
o Titaandioksiidi tootvatest käitistest on keelatud väljutada 
pinna- ja põhjaveekogudesse:
 1) tahkeid jäätmeid;
 2) kloriidprotsessist tulevaid jäätmeid;
 3) filtrimissoolasid, setteid ja vedeljäätmeid
o  Vältima happeosakeste heite välisõhku 
väljutamist.
KESKKONNAALANE  KONTROLL
o  Keskkonnainspektsiooni poolt teostatav keskkonnajärelevalve ja 
keskkonnajärelevalve korras teostatav erakorraline kontroll.
o  Keskkonnaalane kontroll hõlmab:
 1) käitaja poolt esitatavate aruannete ja heiteseire tulemuste 
analüüsi;
 2) kontrollkäike käitisesse;
 3) käitise sisemise aruandluse ja järelmeetmeid käsitlevate 
dokumentide kontrollimist;
 4) käitise omaseire piisavuse kontrolli;
 5) vajaduse korral kontrollproovide võtmist ja -mõõtmiste 
tegemist.
ERAKORRALINE KONTROLL
o Võimalikult kiiresti ja vajaduse korral enne loa 
väljaandmist, läbivaatamist või ajakohastamist 
uurida tõsiseid keskkonnaalaseid kaebusi, avariisid 
või vahejuhtumeid või loa nõuete täitmata jätmist.
KÄITAJA KOHUSTUSED
o Osutab käitist kontrollivale 
keskkonnakaitseinspektorile igakülgset abi;
o Tagab talle juurdepääsu käitise tegevuskohale;
o Võimaldab tal võtta proove ja koguda 
informatsiooni.
AITÄH 
KUULAMAST!

Document Outline

• Slide 1
• Seaduse eesmärgid
• Mõisted
• Mõisted
• Mõisted
• Mõisted jätk
• Kompleksluba
• Kompleksluba jätk
• Kompleksluba
• Kompleksloa taotlemine
• Kompleksloa taotlemine
• Nõuete rikkumine
• Nõuete rikkumine
• Nõuete rikkumine
• Suured põletusseadmed
• Saasteainete heite piirväärtused
• HUvitavat
• Saasteainete heite seire nõuded
• saasteainete heite piirväärtuste järgimine
• Nõuded saasteainete püüdeseadme avarii korral
• Jäätmepõletus- ja koospõletustehased
• Nõuded jäätmepõletus- ja koospõletustehase rajamisele
• Nõuded käitamisele
• Jäätmete tehasesse üleandmine ja seal vastuvõtmine
• Heitekontroll
• Heiteseire
• Tegevusalad
• Tegevusalad
• Orgaanilisi lahusteid kasutavad käitised 
• Lenduvad orgaanilised ühendid
• Kontrollitavad tingimused
• Lahusti kasutamine
• Heite piirväärtused
• Heite piirväärtuse erand
• Heitkoguse vähendamise kava ja ohtlike ainete asendamine
• Heiteseire 
• Vastavustõendamine 
• Juurdepääs teabele
• Juurdepääs teabele
• Titaandioksiidi tootvad käitised 
• Keskkonnaalane kontroll
• Erakorraline kontroll
• Käitaja kohustused
• Slide 44